[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

eine <eine 'eine eine[t -, eine[te 'eine[id 06 s> сёян
♦
soe eine шоныд сёян;
hommikueine асъя сёян

jalats <jalats jalatsi jalatsi[t -, jalatsi[te jalatse[id 02 s (hrl pl)> кӧм, кӧмкот
♦
soojad jalatsid шоныд кӧм;
mugavad jalatsid лӧсьыд кӧм;
nahktallaga jalatsid кучик пыдӧса кӧмкот;
kummijalatsid резина кӧм;
lastejalatsid челядь кӧмкот;
suvejalatsid гожся кӧм;
tööjalatsid уджалан кӧм;
viltjalatsid гын кӧмкот;
jalatseid tegema кӧмкот вурны;
jalatseid parandama кӧм дзоньтавны

kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь
♦
kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны

koguni <koguni adv>, ka kogunisti
1. isegi весиг
♦
oli väga soe, koguni palav вӧлі зэв шоныд, весиг жар
2. sootuks, täiesti дзик
♦
seal on koguni teine kliima сэні дзик мӧд климат

kraad <kr'aad kraadi kr'aadi kr'aadi, kr'aadi[de kr'aadi[sid & kr'aad/e 22 s>
1. mõõtühik градус
♦
10 kraadi sooja 10 градус шоныд
2. teadus- степень, ним
♦
doktorikraad доктор ним

maa <m'aa m'aa m'aa[d ma[ha, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s>, ka Maa
1. astronoomilise nimena suure algustähega: Päikesesüsteemi planeet, maakera Му, Му шар ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
Maa kese Му шарлӧн шӧрыс;
Maa tiirleb ümber Päikese Му бергалӧ Шонді гӧгӧр
2. maismaa vastandina merele vm veekogule му ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
see loom elab nii vees kui kuival maal тайӧ пемӧсыс олӧ и ваын, и му вылын
3. maismaa pind, pindmine osa му
♦
mägine maa гӧраӧсь му;
lahja maa вынтӧм му;
maad harima му вӧдитны, му уджавны
4. ruumiline vahemaa ылна, кост
♦
sinna on meilt hulk maad миянсянь сэтчӧдз ылын
5. vastandina linnale сикт
♦
ta elab maal сійӧ олӧ сиктын;
ta on maalt pärit сійӧ сиктысь [петлӧма]
6. ka geograafilistes nimedes: riik v selle osa канму, государство; füüsilis-geograafiline piirkond му, ин
♦
okupeeritud maa мырддьӧм му;
Lääne-Euroopa maad Рытыв-Европаса канмуяс;
linnud lendavad sügisel soojale maale арнас лэбачьяс лэбӧны шоныд муясӧ

materjal <materjal materjali materjali materjali, materjali[de materjal/e 19 s>
1. aine материал
♦
ehitusmaterjal стрӧитчан материал;
soojustusmaterjal ehit шоныд кутан материал;
mis materjalist see vaas on? мыйысь вӧчӧма тайӧ вазаыс?
2. aines материал
♦
etnograafiline materjal этнография материал;
õppematerjal велӧдчан материал

möllama <m'ölla[ma mölla[ta m'ölla[b mölla[tud 29 v>
1. segadust tekitades v purustades liikuma v tegutsema лёкавны
♦
mees möllab sõgedas vihas мужичӧй скӧрысла лёкалӧ
2. lärmakalt pidutsema гуляйтны, гажӧдчыны
♦
pulmas möllati mitu päeva кӧлысясисны-гуляйтісны некымын лун;
möllasime peol end korralikult välja прамӧя войпукасим-гажӧдчим
3. mängeldes mürama, hullama ышмыны, дурны
♦
lapsed möllavad soojas vees шоныд ваын ышмӧны челядь;
kassipojad möllavad põrandal джоджын дурӧны каньпиян
4. mille kallal rassima ноксьыны; millega jändama мырсьыны
♦
möllab päev läbi põllul лунтыр мырсьӧ му вылын;
möllab traktori kallal мырсьӧ трактор дорас
5. loodusjõudude vm stiihia kohta буавны
♦
merel möllab torm саридзын буалӧ бушков;
viha möllab hinges piltl лӧгыс пуӧ-петӧ

pehme <p'ehme p'ehme p'ehme[t -, p'ehme[te p'ehme[id 01 adj>
1. survele kergesti järeleandev, vetruv, painduv, kergesti töödeldav небыд
♦
pehme muna джынвыйӧ пуӧм кольк;
pehme sai небыд булки;
pehme padi небыд юрлӧс;
pehme mööbel небыд улӧс-диван
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn небыд
♦
pehme tekk небыд шебрас, небыд эшкын;
kassi pehme karv каньлӧн небыд гӧныс
3. ilmastikunähtuste kohta: soe, mahe небыд, шоныд
♦
pehme talv небыд тӧв, шоныд тӧв

pluss <pl'uss plussi pl'ussi pl'ussi, pl'ussi[de pl'ussi[sid & pl'uss/e 22 s>
1. matemaatiline märk, mõnevõrra tõstetud hinnet tähistav märk плюс, содтан пас
2. liitmistehte tähistamiseks плюс, да; soojakraadi tähistamiseks плюс, шоныд
♦
õhutemperatuur pluss viis kraadi сынӧдыслӧн температураыс вит градус шоныд;
kolm pluss viis куим да вит;
palk pluss preemia удждон да премия
3. tugev külg, väärtust suurendav tegur плюс, бур, буртор
♦
projektil on ka plusse проектыслӧн и плюсъяс эмӧсь

päikeseline <p'äikeseline p'äikeselise p'äikeselis[t p'äikeselis[se, p'äikeselis[te p'äikeselis/i 12 adj> шондіа
♦
soe ja päikeseline päev шоныд да шондіа лун

soe <s'oe sooja s'ooja s'ooja, s'ooja[de s'ooja[sid & s'ooj/e 24 adj, s>
1. шоныд
♦
soe ilm шоныд поводдя;
soe toit шоныд сёян
2. südamlik, sõbralik шоныд, мелі, шань
♦
soe pilk мелі видзӧдлас
3. шоныд
♦
õues oli 25 kraadi sooja ывлаын вӧлі 25 градус шоныд;
maja ei pea sooja керкаыс оз кут шоныдсӧ

soojus <s'oojus s'oojuse s'oojus[t s'oojus[se, s'oojus[te s'oojus/i & s'oojuse[id 11 & 09 s> шоныд; abstraktses tähenduses шоныдлун
♦
sulamissoojus сылан шоныд;
suvesoojus гожся шоныд;
soojuse mõõtühik шоныд мурталан ыджда;
inimene vajab soojust ja armastust мортлы колӧ шоныдлун да муслун

talv <t'alv talve t'alve t'alve, t'alve[de t'alve[sid & t'alv/i 22 s>, ka tali тӧв ► sama päritoluga sama päritoluga talv
♦
külm talv кӧдзыд тӧв;
lumine v lumerohke talv лымъя тӧв, уна лымъя тӧв;
pehme talv небыд тӧв, шоныд тӧв;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

toit <t'oit toidu t'oitu t'oitu, t'oitu[de t'oitu[sid & t'oit/e 22 s>
1. сёян
♦
ühekülgne toit ӧти пӧлӧс сёян;
tervislik toit бур сёян
2. söök, roog сёян; loomade puhul: sööt кӧрым, вердас
♦
soe toit шоныд сёян

toon <t'oon tooni t'ooni t'ooni, t'ooni[de t'ooni[sid & t'oon/e 22 s>
1. тон, шы; hääl гор
♦
kõrged toonid вылі шыяс;
laulab kähiseva tooniga сьылӧ чирӧм горӧн
2. värvitoon, värving, värvivarjund рӧм, тон
♦
heledad toonid югыд рӧмъяс;
soojad toonid шоныд рӧмъяс
3. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet väljendav häälevarjund, kirjutatu üldine tundelaad, selle värving сёрнитанног, тон
♦
lahke toon мелі сёрнитанног;
käskiv toon тшӧктана тон, тшӧктана сёрнитанног

võileib <+l'eib leiva l'eiba l'eiba, l'eiba[de l'eiba[sid & l'eib/u 22 s> бутерброд
♦
soojad võileivad шоныд бутербродъяс

ülespoole <+p'oole adv, prep> vt ka ülalpool, ülaltpoolt adv suunaga üles вывлань
♦
soe õhk tõuseb ülespoole шоныд сынӧдыс кайӧ вывлань