[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

arusaamatus <+saamatus saamatuse saamatus[t saamatus[se, saamatus[te saamatus/i 11 s> mittemõistmine гӧгӧрвотӧм; nõutus шемӧсмӧм; eksitus, sekeldus гӧгӧрвотӧмтор
♦
vastastikune arusaamatus ӧта-мӧдӧс гӧгӧрвотӧм;
arusaamatuses olema шемӧсӧ усьны;
arusaamatuse tõttu гӧгӧрвотӧмла;
ära teeskle arusaamatust! эн лэдзчысь гӧгӧрвотӧм улӧ!;
meil oli naabritega arusaamatusi суседъяскӧд вензьылім

hukkuma <h'ukku[ma h'ukku[da h'ukku[b h'ukku[tud 27 v; h'ukku[ma h'ukku[da huku[b huku[tud 28 v> кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma
♦
nälja tõttu hukkuma тшыгла кувны;
lahingus hukkuma тышын усьны;
pakasega hukkub palju linde веж кӧдзыдысь кулӧ уна лэбач

kukkuma <k'ukku[ma k'ukku[da kuku[b kuku[tud 28 v> усьны
♦
komistas ja kukkus джӧмдіс да усис

langema <l'ange[ma l'ange[da l'ange[b l'ange[tud 27 v>
1. kukkuma, vajuma усьны
♦
selili langema гатш усьны;
kõhuli langema кымынь усьны;
juuksed langevad õlgadele юрсиыс водӧ пельпом вылас;
puu langes raginal пуыс кратшкӧмӧн пӧрис;
poeg langes sõjas пиыс усис война вылын
2. alanema, laskuma чинны
♦
hinnad langevad донъяс чинӧны
3. sattuma
♦
minestusse langema садь воштыны;
kellele liisk langes? кодлы усис пудйыс?

meenuma <m'eenu[ma m'eenu[da m'eenu[b m'eenu[tud 27 v> meelde, mõttesse tulema тӧд вылӧ усьны, дум вылӧ воны
♦
mulle meenus lapsepõlv меным дум вылӧ воис ичӧтдырӧй

paanika <paanika paanika paanika[t -, paanika[te paanika[id 01 s> kabuhirm паника
♦
paanikasse sattuma паникаӧ усьны;
ära tee v tekita paanikat паника эн кыпӧд;
jäta paanika! эн паникуйт!

pudenema <pudene[ma pudene[da pudene[b pudene[tud 27 v>
1. langema, varisema, [maha] kukkuma киссьыны, гылавны; üksiku asja kohta усьны; kuuldavale v ilmsiks tulema кывны; tasapisi v natuke midagi saama, kellelegi osaks langema вичмыны
♦
marjad pudenevad põõsalt вотӧс гылалӧ кустъяс вылысь;
puudelt ei ole pudenenud veel ühtegi lehte пуяс вылысь ни ӧти кор на абу усьӧма;
rukis on pudenemas рудзӧг киссьӧ;
king pudenes jooksu ajal jalast пышйигас кӧмыс усис коксьыс;
ehk pudeneb mullegi paar eurot гашкӧ, евро-мӧд и меным вичмас
2. koost lagunema, murenema киссьыны
♦
lumepallid pudenesid koost лым мачьяс киссисны
3. hajuma, ükshaaval minema разӧдчыны
♦
lapsed pudenesid laiali челядь разӧдчисны

sadama <sada[ma sada[da saja[b saja[tud 28 v> lume kohta лымъявны, лым усьны; vihma kohta зэрны
♦
sajab vihma зэрӧ;
hakkas sadama laia lund пондіс усьны пашкыр лым

vaikima <v'aiki[ma v'aiki[da v'aiki[b v'aiki[tud 27 v>
1. vait olema, mitte rääkima чӧв овны
♦
poiss vaikis jonnakalt зонка мырдӧн чӧв оліс
2. vait jääma чӧв усьны, ланьтны
♦
nad rääkisid vaikselt, lõpuks vaikisid hoopis найӧ лӧня сёрнитісны, сэсся дзикӧдз чӧв усисны

vait <v'ait adv>
1. vaikivana, tasa, vakka чӧв (овны, лоны, пукавны)
♦
istus kogu aeg vait пыр пукаліс чӧв;
ole vait, ära sega nende jutu vahele! чӧв ов, эн сюйсьы сёрниас!
2. vaikivaks, vakka чӧв (усьны)
♦
ta jäi poole sõna pealt vait кыв шуигкостіыс чӧв усис;
vait, teie seal! ланьтӧй ті сэні!;
koerad jäid peagi vait регыд понъяс ланьтісны

vajuma <vaju[ma vaju[da vaju[b vaju[tud 27 v>
1. vette, lumme, porri jms вӧйны
♦
vajus põlvini lumme пидзӧсӧдзыс вӧйис лымйӧ
2. maha, alla ляпкавны, пуксьыны; endisest asendist allapoole libisema, langema усьны, лэччыны
♦
sulav lumi on madalaks vajunud сылысь лымйыс ляпкалӧма

varisema <varise[ma varise[da varise[b varise[tud 27 v>
1. pudenema киссьыны; puulehtede kohta гылавны
♦
valminud rukis hakkab varisema воӧм рудзӧг заводитӧ киссьыны;
varisenud lehed гылалӧм коръяс
2. koost lagunema, purunema киссьыны; kalda kohta буждыны
♦
kallas võib variseda берегыс вермӧ буждыны;
kiviaed oli laiali varisenud из йӧрыс киссьӧма
3. elusolendite kohta: ümber kukkuma, maha langema усьны, пӧрны; surema, surma saama кувны
♦
varises kummuli [maha] кымынь усис;
varises kurnatusest kokku (1) nõrkema эбӧс бырӧмысла пӧрис; (2) surema омӧльтчӧмысла куліс

välja langema
1. välja kukkuma усьны
♦
tal hakkasid juuksed välja langema сылӧн юрсиыс мӧдӧма усьны
2. enam mitte osalema
♦
poiss langes koolist välja зонмӧс вӧтлісны школасьыс