[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aastakümme <+kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 s> дас во
♦
aastakümneid tagasi уна дас во сайын;
19. sajandi viimasel aastakümnel XIX нэмся бӧръя дасӧд вонас;
õde õpetab lapsi juba kolm aastakümmet чойӧй комын во нин челядьӧс велӧдӧ

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

arv <'arv arvu 'arvu 'arvu, 'arvu[de 'arvu[sid & 'arv/e 22 s>
1. лыдпас, лыд
♦
positiivne arv mat нольысь ыджыд лыдпас;
ühekohaline arv ӧти паса лыд;
mitmekohaline arv уна паса лыд;
paaritu arv кык пельӧ юксьытӧм лыд;
astronoomilised arvud piltl зэв гырысь лыдпасъяс;
ümmargused arvud гӧгрӧс лыдпасъяс;
algarv mat прӧстӧй лыдпас;
irratsionaalarv mat ӧтластиттӧм лыдпас;
järgarv mat дорвыв лыдпас;
murdarv mat дрӧбъя лыдпас;
naturaalarv mat збыль лыдпас;
paarisarv тшӧта лыдпас;
põhiarv mat подув лыдпас;
täisarv дзонь лыд;
arve liitma лыдпасъяс содтыны;
arve korrutama лыдпасъяс унаавны, лыдпасъяс унапӧвставны;
arve lahutama лыдпасъяс чинтыны;
arve jagama лыдпасъяс юкны;
leidke ruutjuur antud arvust арталӧй тайӧ лыдпасыслысь квадрат вужсӧ
2. hulk, kogus лыд
♦
koguarv став лыдыс;
rahvaarv войтыр лыд;
suurel arvul уна;
kuulajate arv кывзысь лыд;
lehekülgede arv листбок лыд;
rahvast oli tohutul arvul kokku tulnud йӧзыс вӧлі локтӧма лыдтӧм-тшӧттӧм
3. keel лыд
♦
nimisõna esineb kahes arvus -- ainsuses ja mitmuses эмакыв петкӧдчӧ кык лыдын – ӧтка да уна лыдын

arve <arve 'arve arve[t -, arve[te 'arve[id 06 s>
1. тшӧт
♦
tasutud arve мынтӧм тшӧт;
tasumata arve мынтытӧм тшӧт;
elektriarve токысь тшӧт;
gaasiarve газысь тшӧт;
arvet esitama тшӧт сетны;
arvet tasuma v maksma тшӧт мынтыны, тшӧт вештыны
2. konto тшӧт
♦
arveldusarve maj артасян тшӧт;
hoiuarve сьӧм видзан тшӧт;
lõpparve рӧщӧт;
pangaarve банкса тшӧт;
avasin pangas arvee банкын восьті тшӧт;
tema arvel on palju lavastusi сылӧн тшӧт вылын уна спектакль;
kõiki tempe ei saa poisi arvele panna став пакӧститчӧмсьыс зонсӧ он мыжды

avalikkus <aval'ikkus aval'ikkuse aval'ikkus[t aval'ikkus[se, aval'ikkus[te aval'ikkus/i & aval'ikkuse[id 11 & 09 s>
1. восьсалун, йӧзысь сайӧдтӧмлун
♦
protsessi avalikkus процесслӧн восьсалуныс
2. üldsus йӧз, йӧзкотыр
♦
kirjandusavalikkus гижысь котыр;
muusikaavalikkus музыкакӧд йитчӧм йӧз;
avalikkuse poole pöörduma йӧз дорӧ шыӧдчыны;
romaan köitis laiema avalikkuse tähelepanu романсӧ казялісны уна йӧз

eelis <eelis eelise eelis[t -, eelis[te eelise[id 09 s> верктуй; eesõigus привилегия
♦
uue meetodi eelised выль методлӧн верктуйыс;
tal on teistega võrreldes mitmeid eeliseid мукӧд дорсьыс сылӧн эм уна привилегия

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

ehitus <ehitus ehituse ehitus[t ehitus[se, ehitus[te ehitus/i 11 s>
1. ehitamine, ehitustöö стрӧитӧм, вӧчӧм
♦
kõrghoonete ehitus уна судта керкаяс стрӧитӧм;
autoehitus машина вӧчӧм;
elamuehitus олан керка стрӧитӧм;
teedeehitus туй вӧчӧм;
ehitusel töötama стрӧитчанінын уджавны
2. struktuur, ülesehitus тэчас
♦
keele grammatiline ehitus кывлӧн грамматика тэчас;
kehaehitus мыгӧр тэчас;
lauseehitus сёрникузя тэчас;
aatomi ehitus атомлӧн тэчас

ema <ema ema ema -, ema[de ema[sid 17 s> мам; piltl algataja, looja подув пуктысь
♦
kallis ema дона мам;
paljulapseline v lasterikas ema уна челядя мам;
imetav ema нёньӧдчысь мам;
ristiema вежань;
võõrasema ичинь;
emata jäänud laps мамтӧгыс кольӧм кага;
emaks saama мамӧн лоны;
tütar on täiesti emasse läinud нывсӧ дзик мамланьыс кыскӧма;
teatrikunsti ema театрлы подув пуктысь

eri <eri adj>
1. erinev, lahkuminev, erisugune разнӧй, абу ӧткодь; palju erinevaid уна пӧлӧс, уна сикас
♦
palju eri arvamusi уна пӧлӧс чайтӧм;
need on eri küsimused тайӧ абу ӧткодь юалӧмъяс;
eri keeli kõnelev разнӧй кывъясӧн сёрнитысь
2. omaette, iseseisev торъя
♦
romaan ilmus hiljem eri raamatuna сёрӧнджык романыс петіс торъя небӧгӧн

eriti <eriti adv> торъя [нин], торйӧн [нин]
♦
eriti tähtis asi торъя нин тӧдчанатор;
eriti palju торъя уна;
eriti viimasel ajal торйӧн нин бӧръя каднас;
mitte eriti tark абу торъя сюсь;
marju, eriti mustikaid, oli palju вотӧсыс, торйӧн нин чӧдйыс, вӧлі уна

ettekandja <+k'andja k'andja k'andja[t -, k'andja[te k'andja[id 01 s>
1. esineja доклад вӧчысь
♦
ettekandjale esitati palju küsimusi доклад вӧчысьлысь уна юасисны
2. laulu esitaja сьыланкыв сьылысь; pillimängija ворсысь
♦
muusikapala haaras ettekandjat ennast музыкаыс шымыртіс сьылысьсӧ асьсӧ
3. sööklas, kohvikus официант

ette valmistama
1. mingi ülesande täitmiseks hädavajalikke eeltöid sooritama дасьтыны
♦
maad külviks ette valmistama мусӧ кӧдза кежлӧ дасьтыны;
loengud olid hästi ette valmistatud лекцияяссӧ вӧлі бура дасьтӧма;
haige valmistati operatsiooniks ette висьысьӧс дасьтісны операция кежлӧ
2. välja õpetama, koolitama дасьтыны, велӧдны
♦
ülikool valmistab ette kaadrit paljudele erialadele университет дасьтӧ уна уджсикаса кадр
3. sisemiselt ette häälestama дасьтысьны
♦
haige peab ka kõige halvemaks olema ette valmistatud висьысьӧс и медся лёк кежлас колӧ дасьтыны

film <f'ilm filmi f'ilmi f'ilmi, f'ilmi[de f'ilmi[sid & f'ilm/e 22 s>
1. lina- v ekraaniteos фильм, кино
♦
animafilm мультфильм;
joonisfilm серпасалӧм фильм;
kitsasfilm векни плёнкаӧ гижӧм фильм;
komöödiafilm серамбана фильм, кинокомедия;
kroonikafilm кинохроника;
löökfilm боевик;
lühifilm дженьыд фильм;
mängufilm серпаса фильм;
reportaažfilm кинорепортаж;
telefilm телефильм;
tummfilm шытӧм фильм;
värvifilm уна рӧма фильм;
filmi vaatama фильм видзӧдны, кино видзӧдны;
filmis mängima фильмын ворсны, киноын ворсны;
kinodes jookseb uus film киноясын петкӧдлӧны выль фильм
2. filmilint плёнка
♦
fotofilm фотоплёнка;
kinofilm киноплёнка;
kitsasfilm векни плёнка;
värvifilm, värvusfilm рӧма плёнка;
filmi ilmutama плёнка тыдӧдны

hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан
♦
hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв
♦
hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма

hoolimata <h'oolimata prep [elat], postp [elat]> вылӧ видзӧдтӧг
♦
keelust hoolimata läksid lapsed jääle ӧлӧм вылӧ видзӧдтӧг челядь мунісны йи вылӧ;
kõigest hoolimata on meil palju ühist став вылас видзӧдтӧг ӧткодьыс миян уна;
sellest hoolimata et сы вылӧ видзӧдтӧг, мый

hukkuma <h'ukku[ma h'ukku[da h'ukku[b h'ukku[tud 27 v; h'ukku[ma h'ukku[da huku[b huku[tud 28 v> кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma
♦
nälja tõttu hukkuma тшыгла кувны;
lahingus hukkuma тышын усьны;
pakasega hukkub palju linde веж кӧдзыдысь кулӧ уна лэбач

hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда
♦
arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна
♦
rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын

hunnik <hunnik hunniku hunniku[t -, hunniku[te hunniku[id 02 s> чукӧр; suur kogus уна
♦
kuivanud lehtede hunnik кос кор чукӧр;
hunnik raha уна сьӧм;
kivihunnik из чукӧр;
sõnnikuhunnik куйӧд чукӧр;
hunnikusse koguma чукӧртны;
hunnikusse laduma чукӧрӧ тэчны;
hunnikusse kogunema чукӧртчыны;
tööd jooksevad hunnikusse уна удж чукӧрмис

hästi <h'ästi adv>
1. бура, лючки
♦
väga hästi зэв бур;
hästi töötama бура уджавны;
kõik lõppes hästi ставыс лючки помасис;
selle töö võib väga hästi jätta homseks тайӧ уджсӧ позьӧ нем думайттӧг кольны аски вылӧ;
ta saab kõigiga hästi läbi сійӧ ставкӧд ладмӧ;
ela[ge] hästi! ов бура!;
mu käsi käib hästi менам ставыс бур
2. (eitusega) kuigivõrd, päriselt, eriti вывті, ёна
♦
ma ei saa teist hästi aru ме тіянӧс огджык гӧгӧрво;
seal talle hästi ei meeldinud сэн сылы эз вывті кажитчы
3. väga, õige, kangesti зэв
♦
hästi ilusad asjad зэв мичаторъяс;
hästi palju lilli зэв уна дзоридз;
hästi vähese jutuga inimene зэв этша сёрниа морт

ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны

ilutulestik <+tulest'ik tulestiku tulest'ikku tulest'ikku, tulestik/e & tulest'ikku[de tulest'ikk/e & tulest'ikku[sid 25 s> фейерверк
♦
pidustused ilutulestikuga фейерверка гаж;
aforismide ilutulestik зэв уна шусьӧг

isegi <isegi adv>
1. koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele весиг
♦
isegi tema ei tea весиг сійӧ оз тӧд;
isegi haavalehed ei värisenud весиг пипу коръяс эз вӧрны;
kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid ставӧн вӧлі локтӧмаӧсь, весиг пӧрысьяс
2. niigi, selletagi сідз нин, и сідз нин, и сідз
♦
tal on tööd isegi palju уджыс сылӧн сідз нин уна

jook <j'ook joogi j'ooki j'ooki, j'ooki[de j'ooki[sid & j'ook/e 22 s> юан, юантор
♦
kange jook крепыд юантор;
kuumad joogid пӧсь юанъяс;
alkohoolsed joogid вина-сур, кода юанторъяс;
meejook маа юан;
tervisejook бурдӧдан юантор;
vägijook коддзӧдан юан;
joogiks oli ainult paljas vesi юны вӧлі куш ва;
laual oli rikkalikult sööke ja jooke пызан вылын вӧлі уна сёян да юан

jube <jube jubeda jubeda[t -, jubeda[te jubeda[id 02 adj; jube adv>
1. adj страшнӧй, весьӧпӧртан, повзьӧдлана
♦
jube lugu страшнӧй история;
jube kisa весьӧпӧртан горзӧм;
jube jama сӧрӧм;
jube ilm зэв лёк поводдя;
jube mõeldagi сьӧкыд весиг думыштны
2. adv kõnek väga, tohutult зэв, страсьт, вывті
♦
jube vastik lugu зэв лёк вӧвлӧмтор;
jube ilus tüdruk страсьт мича ныв;
jube palju страсьт уна;
tal läheb jube hästi сылӧн ставыс вывті бур

juga <juga j'oa juga j'ukka, juga[de juga[sid & jug/e 18 s>
1. voolus, kiirtevihk визлас
♦
suitsujuga тшын визлас;
veejuga ва визлас
2. geogr järsk vee langus кось ► sama päritoluga sama päritoluga kosk
♦
rohkete jugadega jõgi уна коська ю

kallis <kallis k'alli kallis[t -, kallis[te & k'alli[te k'alle[id 07 & 05 adj, s>
1. adj hinnaline, väärtuslik дона
♦
kallid kingitused дона козинъяс;
kallimaks minema донсявны;
ta maksis kauba eest kallist hinda сійӧ мынтіс вузӧссьыс уна сьӧм;
praegu on iga minut kallis ӧні быд здук дона
2. adj armas, südamelähedane дона, муса
♦
kallis ema дона мам;
kallis sõber дона ёрт;
kallid külalised дона гӧсьтъяс

kannatama <kannata[ma kannata[da kannata[b kannata[tud 27 v>
1. rasket kogema, läbi elama мучитчыны, пыкны {мыйкӧ}
♦
nälga kannatama тшыг пыкны;
valu kannatama дой пыкны;
alatoitluse all kannatama пӧттӧдз сёйтӧмла мучитчыны;
haige kannatas kohutavalt висьысь ёна мучитчис;
ta on elus palju kannatanud сійӧ уна шог ас вывтіыс нуис
2. kahju, viga saama
♦
teiste süü läbi kannatama мукӧд понда мучитчыны;
põllud kannatasid liigniiskuse all муяс вылас вывті уна ваыс;
mets sai tulekahjus kõvasti kannatada вӧрыс ёна сотчис, биыс сотіс уна вӧр
3. kannatlik olema, edasilükkamist võimaldama терпитны, виччывны
♦
kannata pisut! терпитышт!

kestma <k'est[ma k'est[a kesta[b keste[tud, k'est[is k'est[ke 34 v> vältama, jätkuma кыссьыны; püsima лоны
♦
pidu kestis hommikuni гажӧдчисны асылӧдзыс;
vihmasadu kestis terve öö зэрис войбыд;
sõda oli kestnud juba aastaid войнаыс кыссис уна во нин

kirju <kirju kirju kirju[t -, kirju[de kirju[sid 16 adj; k'irju k'irju k'irju[t -, k'irju[te k'irju[id 01 adj>
1. mitmevärviline уна рӧма; loomade kohta чутӧсь; tähniline сера
♦
kirju riie уна рӧма дӧра;
kirju kana сера курӧг, сера чипан
2. mitmekesine, vaheldusrikas сора
♦
kirju seltskond сора йӧзкотыр

kodutu <kodutu kodutu kodutu[t -, kodutu[te kodutu[id 01 adj, s>
1. adj горттӧм, оланінтӧм
♦
kodutu koer горттӧм пон;
kodutu laps горттӧм кага
2. s горттӧмалысь
♦
laste hulgas on palju kodutuid челядь пӧвстас горттӧмалысьыс уна

kogunema <kogune[ma kogune[da kogune[b kogune[tud 27 v>
1. kokku tulema чукӧртчыны
♦
koguneme minu juurde v juures чукӧртчам ме ордын;
valitsus kogunes korralisele istungile веськӧдлан котыр чукӧртчис водзвыв урчитӧм заседанньӧ вылӧ
2. korjuma, kuhjuma чукӧрмыны
♦
ukse taha on kogunenud rohkesti lund ӧдзӧс саяс чукӧрмӧма уна лым

kohale <kohale postp, adv> vt ka kohal, kohalt
1. postp [gen] millest-kellest ülespoole, kõrgemale весьтӧ
♦
pilved kerkisid linna kohale кар весьтӧ чукӧрмисны кымӧръяс
2. adv ettenähtud paika, sihtkohta, pärale
♦
kohale tuli hulganisti rahvast чукӧрмис уна йӧз

korraga <korraga adv>
1. äkki, järsku друг
♦
korraga jäid kõik vait друг ставӧн чӧв усисны
2. sama-, üheaegselt ӧтпырйӧ, ӧттшӧтш, ӧти кадӧ
♦
ärge rääkige korraga! эн сёрнитӧй ӧттшӧтш!
3. ühe hooga, ühtejärge, ühe korraga ӧтчыдӧн
♦
korraga ei või liiga palju päevitada ӧтчыдӧн вывті уна гожйӧдчыны оз позь

kortermaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> уна патераа керка
♦
me kolisime kortermajast eramajja уна патераа керкаысь ми вуджим ас керкаӧ

kõik <k'õik kõige k'õike k'õike, k'õiki[de & kõig/i k'õik/i 00 pron>
1. (mitmuslikus vormis) igaüks, viimane kui üks став, ставӧн, быдӧн
♦
kõik koos asuti teele ставӧн ӧтлаын петісны туйӧ;
kõigil on palju tööd ставлӧн уджыс уна;
üks kõigi eest, kõik ühe eest ӧти быд понда, быдӧн ӧти вӧсна;
see on kõigile teada тайӧс ставӧн тӧдӧны
2. (ainsuslikus vormis) miski tervikuna, kogu став, быдтор
♦
kõik on korras ставыс бур;
elus tuleb kõike ette олӧмад быдторйыс овлӧ

kõvasti <kõvasti adv>
1. tugevasti, kindlalt топыда, ёна
♦
topi praod kõvasti kinni топыда сюяв потасъяссӧ
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti крепыда, ёна
♦
surus kõvasti mu kätt крепыда кабыртіс киӧс
3. valjusti гораа
♦
ära räägi nii kõvasti! эн сёрнит сэтшӧм гораа!
4. kõnek palju, rohkesti зэв уна, уйма
♦
loomi on siinkandis kõvasti пемӧсыс таладорын уйма;
tänavu on kõvasti seeni таво тшакыс зэв уна

laenama <l'aena[ma laena[ta l'aena[b laena[tud 29 v>
1. laenuks võtma v saama удждыны
♦
laenasin sõbralt raha уджді ёртлысь сьӧм
2. laenuks andma, laenutama удждыны, водзӧсӧн сетны
♦
{kellele} suurt summat laenama уна сьӧм водзӧсӧн сетны

latern <latern laterna laterna[t -, laterna[te laterna[id 02 s> valgusti пӧнар; auto- фара, би (машиналӧн)
♦
värvilised laternad уна рӧма пӧнаръяс;
esilatern auto водз фара, водз би;
gaasilatern газ пӧнар;
latern silma all син улын шаныш;
laternat kustutama пӧнар кусӧдны

liblikas <liblikas liblika liblika[t -, liblika[te liblika[id 02 s> putukas бобув
♦
kirju liblikas уна рӧма бобув

liialdama <liialda[ma liialda[da liialda[b liialda[tud 27 v>
1. ülepakutult esitama v kujutlema содтавны
♦
võib liialdamata öelda, et ... содтавтӧг позьӧ шуны
2. ülearu kasutama v pruukima вывті уна сёйны, юны да с.в.
♦
ta liialdab maiustustega сійӧ сёйӧ вывті уна юмовсӧ

loterii <loter'ii loter'ii loter'ii[d -, loter'ii[de loter'ii[sid 26 s> õnnemäng лотерея
♦
võitis loteriil suure summa лотереяӧн сійӧ вермис уна сьӧм, лотереяӧн сылы воис уна сьӧм

malev <malev maleva maleva[t -, maleva[te maleva[id 02 s>
1. aj muistse Eesti üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi войска
♦
Lembitu kogus suure maleva Лембиту чукӧртіс уна войска
2. vabatahtlikest koosnev formeering котыр, отряд
♦
ehitusmalev nõuk стрӧитчысь котыр;
õpilasmalev nõuk школьник отряд, школьникъяслӧн отряд
3. piltl suur [inim]hulk уна
♦
selles majas on terve malev lapsi тайӧ керкаас уна челядь

massiline <massiline massilise massilis[t massilis[se, massilis[te massilis/i 12 adj> уна йӧзлӧн, уна йӧза
♦
massiline ümberasumine уна йӧзлӧн мӧдлаӧ овмӧдчӧм;
massiline tööpuudus уна йӧзлӧн уджтӧмалӧм;
viinajoomine on muutunud massiliseks унаӧн пондісны юны

miljon <m'iljon m'iljoni m'iljoni[t -, m'iljoni[te m'iljone[id 02 num, s> num tuhat tuhandet миллион; piltl tohutu hulk миллион, зэв уна
♦
ajalehe tiraaž on üle kolme miljoni газетлӧн тиражыс куим миллионысь унджык;
miljon askeldust зэв уна нок

mitmesugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj> mitut liiki v laadi уна пӧлӧс, некымын пӧлӧс
♦
mitmesugused korraldused уна пӧлӧс индӧд

mitmus <m'itmus m'itmuse m'itmus[t m'itmus[se, m'itmus[te m'itmus/i & m'itmuse[id 11 & 09 s> keel pluural уна лыд
♦
mitmuse nimetav уна лыда нимтан [вежлӧг]

oi <'oi interj>
1. rõõmu, vaimustuse väljendamisel ой, ок
♦
oi kui tore! ок, кутшӧм бур!;
oi kui palju rahvast! ой, кутшӧм уна йӧзыс!
2. kurtmise, ehmatuse, kohkumise väljendamisel ой
♦
oi, keegi tuleb! ой, кодкӧ локтӧ!