?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 381 artiklit, väljastan 50
aadress <'aadr'ess 'aadressi 'aadr'essi 'aadr'essi, 'aadr'essi[de 'aadr'essi[sid & 'aadr'ess/e 22 s> адрес, инпас
♦
täpne aadress стӧч адрес;
puudulik aadress абу тыр адрес;
kodune aadress оланінпас;
tööaadress, töökoha aadress уджаланінпас, уджвывса адрес;
aadressita läkitus адрестӧм шыӧдчӧм;
kriitika {kelle-mille} aadressil (кодӧс-мый) критикуйтӧм;
anna mulle oma aadress вай меным ассьыд адрестӧ
aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын
aed <'aed aia 'aeda 'aeda, 'aeda[de 'aeda[sid & 'aed/u 22 s>
1. puuviljaaed фрукті пу йӧр, фрукті пу сад; juurviljaaed град йӧр
♦
korras aed идӧра град йӧр;
botaanikaaed ботаника сад;
kooliaed школаса йӧр;
lilleaed дзоридз[а] йӧр;
kolhoosi juurviljaaed колхозса град йӧр;
aias töötama град йӧрын уджавны;
aedades õitsesid sirelid йӧръясын розъялісны сиреньяс
2. tara потшӧс, забор, ӧграда; põimaed (гартлӧм ньӧрйысь) потшӧс; lattaed потшӧс; teivasaed (сувтсӧн тшӧкыда тэчӧм) потшӧс
♦
raudaed кӧрт ӧграда;
traataed сутуга потшӧс;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны;
aia otsa ronima потшӧс йылӧ кавшасьны;
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн
3. loomade aedik йӧр
♦
kanaaed курӧг йӧр;
lambaaed ыж йӧр
4. imikuaed кага вежӧс, манеж
aevastama <aevasta[ma aevasta[da aevasta[b aevasta[tud 27 v>
1. korduvalt несъявны; ühe korra несйыны
♦
tolm ajas lapsi aevastama буссьыс челядь несъялісны;
mootor aevastas ja jäi vait моторыс несйис и ланьтіс
2. piltl, kõnek лоны веськодьӧн
♦
tema arvamuse peale v arvamusele ma aevastan меным веськодь сылӧн чайтӧмыс
aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн
ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь
aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ
alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын
all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын
allapoole <+p'oole adv, prep> vt ka allpool, altpoolt
1. adv madalamale увлань; jõevoolu suhtes кывтыд, кывтчӧс
♦
allapoole laskuma увлань лэччыны;
allapoole veerema увлань быгыльтчыны;
allapoole laieneva võraga puu увланьыс паськалысь тугана пу;
mööda jõekallast allapoole minema ю пӧлӧн кывтыд мунны
2. prep [part] millestki vähem, kuni milleni
♦
allapoole merepinda саридз веркӧсысь улынджык;
löök allapoole vööd вӧньысь улӧ кучкӧм;
allapoole oma võimeid вермана дорысь омӧльджыка
alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!
alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
anum <anum anuma anuma[t -, anuma[te anuma[id 02 s> доз, дозмук
♦
tühi anum тыртӧм дозмук;
klaasanum, klaasist anum стеклӧ дозмук;
piimaanum йӧв доз;
puuanum, puust anum пу дозмук;
savianum, savist anum сёй дозмук;
veeanum ва доз;
ühendatud anumad füüs йитӧда дозъяс;
anum on vett täis дозйыс ва тыра
armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс
asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?
atmosfäär <atmosf'äär atmosfääri atmosf'ääri atmosf'ääri, atmosf'ääri[de atmosf'ääri[sid & atmosf'äär/e 22 s>
1. õhkkond атмосфера, гӧгӧртас
♦
Maa atmosfäär Му шар [гӧгӧрса] атмосфера;
ta kasvas kirjanduslikus atmosfääris сійӧ быдмис литература гӧгӧртасын
2. füüs, tehn rõhuühik атмосфера
auk <'auk augu 'auku 'auku, 'auku[de 'auku[sid & 'auk/e 22 s> розь; läbilöödud auk розь, письтӧмин; maa sees гу, гуран; teekattes гуран, тёпкан; süvend гуран, нёптов
♦
väike auk ичӧт розь;
sügav auk джуджыд гуран;
must auk astr сьӧд розь, космос йирӧ кысканін;
aknaauk ӧшинь туй;
käiseauk сос розь;
solgiauk помӧй гу;
auke lööma розьӧдчыны;
auku jäässe raiuma йиӧ писькӧдны юкмӧс;
auku kaevama гу кодйыны;
auku vajuma гуӧ вӧйны;
auku kinni nõeluma розь вурны, дӧмны;
põrandas on auk джоджас розь;
tee on auke täis туйыс гуранӧсь;
hammastes on augud пиньясыс розяӧсь;
tema teadmistes on auke сылӧн тӧдӧмлунас эмӧсь тырмытӧмторъяс
aur <'aur auru 'auru 'auru, 'auru[de 'auru[sid & 'aur/e 22 s> ру; udu ру
♦
tuline aur жар ру;
kuiv aur кос ру;
ülekuumendatud aur донӧдӧм ру;
mürgised aurud пагӧдан ру;
alkoholiaur вина ру;
elavhõbedaaur тюрк ру;
hingeaur лов ру;
veeaur ва ру;
uduaur пакталан ру;
auruga kütma руӧн шонтыны;
auruga keetma руӧн пузьӧдны
austama <'austa[ma 'austa[da 'austa[b 'austa[tud 27 v> пыдди пуктыны
♦
vanemaid inimesi austama олӧма йӧзӧс пыдди пуктыны;
juubilari austama юбилярӧс ыдждӧдлыны;
ebajumalaid austama пу енлы юрбитны;
austagem teiste inimeste tööd пуктамӧй пыдди мукӧд йӧзлысь уджсӧ;
austatud kuulajad! пыдди пуктана кывзысьяс!;
väga austatud professor! ёна пыдди пуктана профессор!
avama <ava[ma ava[da ava[b ava[tud 27 v> восьтыны
♦
ust avama ӧдзӧс восьтыны;
konservikarpi avama консерв банка восьтыны;
nööpe avama моль разьны;
uut hooaega avama выль сезон восьтыны;
avati uus kauplus восьтісны выль лавка;
istung avati kell 9 чукӧртчылӧмсӧ восьтісны 9 часын;
sõna tähendust avama кывлысь вежӧртассӧ восьтыны
ebatavaline <+tavaline tavalise tavalis[t tavalis[se, tavalis[te tavalis/i 12 adj> абу векся кодь, аслыснога, торъялан[а]; silmapaistev торъялан[а]
♦
ebatavaline sündmus абу векся кодь лоӧмтор;
ebatavaline jõud торъялан вын;
ebatavaline suvi абу векся кодь гожӧм;
ebatavaline ilu торъялана мич;
ebatavalised võimed торъялана кужӧм
edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ
edaspidi <+pidi adv> tulevikus водзӧ вылӧ, водзӧ кежлӧ
♦
edaspidi ole ettevaatlikum водзӧ кежлӧ видзчысь;
nüüd ja edaspidi ӧні и водзӧ вылӧ
eeldus <'eeldus 'eelduse 'eeldus[t 'eeldus[se, 'eeldus[te 'eeldus/i & 'eelduse[id 11 & 09 s>
1. eeltingimus колана подув
♦
edu kõige olulisem eeldus артмӧмлы медся тӧдчана подув;
eeldused viljakaks koostööks бур результата ӧтувъя уджлы колана подув;
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.)
2. (pl) кужанлун, вермӧм
♦
tal on kõik eeldused saada heaks näitlejaks сылӧн тӧдчӧ вермӧм лоны бур артистӧн
ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын
eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
ehe <ehe 'ehte ehe[t -, ehe[te 'ehte[id 06 s> enese ehtimiseks мичмӧдчан[тор]; millegi ehtimiseks мичмӧдан[тор]
♦
vanaaegne ehe важся мичмӧдчантор;
keraamilised ehted сёйысь мичмӧдчанторъяс;
hõbeehted эзысь мичмӧдчанторъяс;
jõulu[puu]ehted коз пу чача;
tema kirjutised on selle ajakirja ehteks сылӧн гижӧдъясыс мичмӧдӧны тайӧ журналсӧ
ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс
ehmatama <ehmata[ma ehmata[da ehmata[b ehmata[tud 27 v>
1. kohutama, hirmutama повзьӧдны
♦
teda ei tohi ehmatada сійӧс оз позь повзьӧдны;
see teade ehmatas kõiki тайӧ юӧрыс ставӧс повзьӧдіс;
koer ehmatas linnu pesalt lendu пон повзьӧдіс лэбачӧс, и сійӧ лэбзис позсьыс
2. ehmuma, kohkuma повзьыны
♦
ta ehmatas ootamatusest сійӧ видзчысьтӧмысла повзис;
surmani ehmatanud зэв ёна повзьӧма
elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!
elus <elus elusa elusa[t -, elusa[te elusa[id 02 adj> ловъя; tõeline, ehtne збыль
♦
elus loodus ловъя вӧр-ва;
elus tuli ловъя би;
elusa ja elutu kategooria keel ловъялун да ловтӧмлун категория;
ta on elus ja terve сійӧ ловъя и дзоньвидза;
juuksed nagu elus siid юрсиыс збыль шӧвк кодь
enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок
eraldama <eralda[ma eralda[da eralda[b eralda[tud 27 v>
1. osa tervikust торйӧдны; mingiks otstarbeks сетны, вичмӧдны, торйӧдны
♦
munavalget kollasest eraldama кольклысь еджыдсӧ вижсьыс торйӧдны;
{kellele} maad eraldama му сетны;
talle eraldati korterist üks tuba сылы торйӧдісны патерасьыс ӧти жыр
2. lahutama, isoleerima торйӧдны; tõkkega торйӧдны; vaheseinaga вежӧсавны
♦
haiged eraldati tervetest висьысьясӧс торйӧдісны дзоньвидзаясысь;
väin eraldab saart mandrist дісӧ мусьыс торйӧдӧ виям;
meid eraldavad kaugused миянӧс торйӧдӧ ыджыд кост
3. eristama, vahet tegema торйӧдны
♦
eraldasin nende jutust ainult üksikuid sõnu налӧн сёрниысь торйӧді сӧмын торъя кывъяс;
mis eraldab inimest loomast? мый торйӧдӧ мортӧс пемӧсысь?
eraldi <eraldi adv, adj>
1. adv торйӧн
♦
eraldi elama торйӧн овны;
maja asub muudest majadest eraldi керкаыс сулалӧ мукӧд керкасьыс бокын;
ärge rääkige kõik korraga vaid eraldi эн сёрнитӧй ставӧн ӧтлаын, а торйӧн
2. adj торъя
♦
eraldi tuba торъя жыр;
eraldi sissekäik торъя пыранін
eriline <eriline erilise erilis[t erilis[se, erilis[te erilis/i 12 adj, s>
1. adj iseäralik, ebatavaline торъялан[а]
♦
eriline andekus торъялана енби;
eriline mälu arvude peale, eriline arvumälu торъялана сям кутны юрын лыдпасъяс;
eriline koht teiste linnade seas мукӧд кар пӧвстын торъялана ин;
ta ei rääkinud midagi erilist нинӧм торъяланасӧ сійӧ эз висьтав
2. adj tunnuslik аслыспӧлӧс
♦
eriline lõhn аслыспӧлӧс дук;
eriline rahvuslik koloriit аслыспӧлӧс национальнӧй колорит
esindaja <esindaja esindaja esindaja[t -, esindaja[te esindaja[id 01 s> mingi rühma liige кутшӧмкӧ котырӧ пырысь; saadik делегат, кодкӧ нимсянь сёрнит[ч]ысь, представитель
♦
täievoliline esindaja став инӧда сёрнитчысь;
kaubandusesindaja вузасьӧм[-ньӧбасьӧм] кузя сёрнитчысь;
rahvaesindaja йӧз нимсянь сёрнитысь;
ministeeriumi esindaja министерство нимсянь сёрнитысь;
troopikataimestiku esindajad тропикаса быдмӧгъяс;
kongressile esindajat saatma конгресс вылӧ делегатӧс ыстыны
et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас
ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис
ette lugema лыддьыны (гораа)
ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма
ette valmistama
1. mingi ülesande täitmiseks hädavajalikke eeltöid sooritama дасьтыны
♦
maad külviks ette valmistama мусӧ кӧдза кежлӧ дасьтыны;
loengud olid hästi ette valmistatud лекцияяссӧ вӧлі бура дасьтӧма;
haige valmistati operatsiooniks ette висьысьӧс дасьтісны операция кежлӧ
2. välja õpetama, koolitama дасьтыны, велӧдны
♦
ülikool valmistab ette kaadrit paljudele erialadele университет дасьтӧ уна уджсикаса кадр
3. sisemiselt ette häälestama дасьтысьны
♦
haige peab ka kõige halvemaks olema ette valmistatud висьысьӧс и медся лёк кежлас колӧ дасьтыны
fantaasia <fant'aasia fant'aasia fant'aasia[t -, fant'aasia[te fant'aasia[id 01 s>
1. kujutlusvõime фантазия
♦
ohjeldamatu fantaasia этш тӧдтӧм фантазия
2. väljamõeldis, kujutlus лӧсьӧдлӧмтор, фантазия
♦
see pole fantaasia, vaid tõelisus тайӧ абу лӧсьӧдлӧмтор, а збыль
3. muus vabas vormis helitöö фантазия
♦
fantaasia klaverile ja orkestrile фантазия пианинолы да оркестрлы
filmima <f'ilmi[ma f'ilmi[da filmi[b filmi[tud 28 v> снимайтны
♦
uue kinokaameraga filmima выль камераӧн снимайтны;
üht stseeni filmima ӧти сцена снимайтны;
„Kevade“ on filmitud O. Lutsu teose järgi „Тулыс“ снимайтӧма О. Лутслӧн гижӧд серти
halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы