[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

beebi <beebi beebi beebi[t -, beebi[de beebi[sid 16 s> кага
♦
paarikuune beebi тӧлысь кыка кага;
ta ootab beebit сійӧ кынӧма

jagunema <jagune[ma jagune[da jagune[b jagune[tud 27 v> osadeks kujunema юксьыны; osadeks lagunema торъявны
♦
jaguneti mitmeks salgaks юксисны некымын котыр вылӧ;
rühm jagunes neljaks группаыс торъяліс нёль пельӧ;
maantee jaguneb kaheks haruks туйыс вожалӧ;
aasta jaguneb kaheteistkümneks kuuks воыс юксьӧ дас кык тӧлысь вылӧ;
sõna jaguneb silpideks кыв юксьӧ кывпельяс вылӧ

juuli <juuli juuli juuli[t -, juuli[de juuli[sid 16 s> юль, сора [тӧлысь]
♦
kuum juuli жар юль;
25. juulil сора тӧлысь 25-ӧд лунӧ, 25-ӧд юльӧ;
juulis tehakse heina юльын пуктӧны турун

juuni <juuni juuni juuni[t -, juuni[de juuni[sid 16 s> юнь, лӧддза-номъя [тӧлысь]
♦
jahe ja vihmane juuni ыркыд да зэра юнь;
24. juunil on jaanipäev 24-ӧд юнь – тайӧ Иван лун

kaaslane <k'aaslane k'aaslase k'aaslas[t k'aaslas[se, k'aaslas[te k'aaslas/i & k'aaslase[id 12 & 10? s> ёрт; planeedi спутник
♦
kursusekaaslane ӧти курсын велӧдчысь;
teekaaslane туй ёрт;
ära mine üksi, leia endale kaaslane ӧтнад эн мун, корсь аслыд ёртӧс;
raamat on ta parim kaaslane небӧг – сылӧн медбур ёртыс;
Maa kaaslane on Kuu Мулӧн спутникыс Тӧлысь

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kahanema <kahane[ma kahane[da kahane[b kahane[tud 27 v> чинны, бырны
♦
vesi kahaneb jões юыс ямӧ;
haige jõud kahanes iga päevaga висьысьлӧн эбӧсыс лунысь-лун бырӧ;
kahanev kuu чинысь тӧлысь

kaksteist[kümmend] <k'aks+t'eist[+kümmend] kahe+t'eist[+k'ümne] k'aht[e]+t'eist[+kümmend] & k'aht[e]+t'eist+kümme[t -, kahe+t'eist+k'ümne[te kahe+t'eist+k'ümne[id 05 num> pikemais vormides sageli -teistkümmend дас кык
♦
nelisada kaksteist[kümmend] нёльсё дас кык;
aastas on kaksteist[kümmend] kuud воын дас кык тӧлысь;
kaksteist[kümmend] tundi дас кык час;
kell on kaksteist[kümmend] кадыс дас кык час

kuu <k'uu k'uu k'uu[d -, k'uu[de & kuu[de k'uu[sid & k'u[id 26 s>, ka Kuu
1. taevakeha тӧлысь
♦
kahanev kuu чинысь тӧлысь;
kuu esimene veerand тӧлысьлӧн первой нёльӧд пайыс;
kuu tuli pilve tagant välja тӧлысь мыччысис кымӧр сайысь
2. ajavahemik тӧлысь
♦
kaks korda kuus кыкысь тӧлысьнас;
kolme kuu pärast куим тӧлысь мысти

ligemale <ligemale adv> vt ka ligemal
1. lähemale матӧджык
♦
astuge lauale ligemale матыстчӧй пызан дорас, матӧджык локтӧй пызан дорас
2. hulga, suuruse v määra kohta: peaaegu, ligi бердӧ, матӧ
♦
ligemale kolmsada inimest oli koos чукӧртчис куимсё бердӧ морт;
olin ligemale kuu aega Prantsusmaal матӧ тӧлысь ме вӧлі Францияын

mai <m'ai m'ai m'ai[d -, m'ai[de m'ai[sid 26 s> май, ода-кора, ода-кора тӧлысь
♦
päikesepaisteline mai шондіа май

märts <m'ärts märtsi m'ärtsi m'ärtsi, m'ärtsi[de m'ärtsi[sid & m'ärts/e 22 s> март, рака, рака тӧлысь
♦
vihmane märts зэра март

november <nov'ember nov'embri nov'embri[t -, nov'embri[te nov'embre[id 02 s> ноябр, вӧльгым, вӧльгым тӧлысь
♦
novembri algul ноябр заводитчигӧн

oktoober <okt'oober okt'oobri okt'oobri[t -, okt'oobri[te okt'oobre[id 02 s> октябр, йирым, йирым тӧлысь

pilv <p'ilv pilve p'ilve p'ilve, p'ilve[de p'ilve[sid & p'ilv/i 22 s>
1. кымӧр
♦
madalad pilved улын кымӧръяс;
kuu tuli pilve tagant välja тӧлысь мыччысис кымӧр сайысь;
päike läks pilve taha шонді саймовтчис кымӧр сайӧ
2. auru, suitsu vms kohta
♦
suitsupilv пуркъян тшын;
tolmupilv гӧвкъялан бус

plika <plika plika plika[t -, plika[de plika[sid 16 s> tüdruk нывка, ныв
♦
külaplika сиктса нывка;
mis sa pirised nagu plika! мый тэ ныв моз нярган!;
Mardil on iga kuu uus plika Мартлӧн быд тӧлысь выль ныв

seitse <seitse s'eitsme seitse[t -, s'eitsme[te s'eitsme[id 05 num, s> num põhiarv сизим ► sama päritoluga sama päritoluga seitse
♦
kakskümmend seitse кызь сизим;
seitse kuud сизим тӧлысь;
kell seitse õhtul сизим час рытын

september <sept'ember sept'embri sept'embri[t -, sept'embri[te sept'embre[id 02 s> сентябр, кӧч, кӧч тӧлысь
♦
vihmane september зэра сентябр

taha <taha adv, postp [gen]> vt ka taga, tagant
1. adv tahapoole, tagaossa, tagaküljele бӧрлань, бӧрӧ
♦
vaatas aeg-ajalt üle õla taha кадысь-кадӧ видзӧдлывліс пельпом вомӧныс бӧрлань;
kalluta pea taha чатӧрт юртӧ
2. adv tasemelt maha, õigest ajast maha бӧрӧ
♦
kell jääb taha часіыс бӧрӧ кольӧ
3. postp [gen] kelle-mille suhtes tahapoole сайӧ
♦
ta istus minu taha сійӧ пуксис ме сайӧ;
vaatas aeg-ajalt selja taha кадысь-кадӧ видзӧдлывліс бӧрӧ;
kuu läks pilve taha тӧлысь пырис кымӧр сайӧ
4. postp [gen] teatud vahemaa kaugusele сайӧ, ылнаӧ
♦
sõitis kümne kilomeetri taha муніс дас километра сайӧ
5. postp [gen] viitab mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse сайӧ
♦
istus jälle raamatute taha бара пуксис небӧгъяс сайӧ

vahemaa <+m'aa m'aa m'aa[d -, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s> ruumiline kaugus kelle-mille vahel кост, ылна
♦
suured vahemaad ыджыд костъяс;
Maa ja Kuu vahemaa Му да Тӧлысь костса ылна

valgus <v'algus v'alguse v'algus[t v'algus[se, v'algus[te v'algus/i & v'alguse[id 11 & 09 s> югыд; kiired югӧр; tuli би
♦
terav valgus ёран югыд, ёран би;
kuuvalgus тӧлысь югӧр;
valguse kiirus югӧр ӧд;
süütas valguse биасис, ӧзтіс би;
valgus võitis pimeduse югыдыс вермис пемыдсӧ

varjuma <v'arju[ma v'arju[da v'arju[b v'arju[tud 27 v> varjule minema, varjus olema дзебсьыны, сайӧдчыны, тупкысьны
♦
varjusime uudishimulike pilkude eest pargi kaugemasse soppi дзебсим быдтор тӧдны кӧсйысь синъясысь парклӧн медся ылі пельӧсӧ;
mees varjus ajalehe taha мужичӧй тупкысис газетӧн;
kuu varjus pilvede taha тӧлысь сайӧдчис кымӧръяс сайӧ