?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
alaline <alaline alalise alalis[t alalis[se, alalis[te alalis/i 12 adj> пырся, векся, помся; lõppematu, lakkamatu помасьлытӧм
♦
alaline elukoht пырся оланін;
alaline külaline векся гӧсьт;
alaline hädaldamine помасьлытӧм норасьӧм;
alalised etteheited помасьлытӧм дивитӧм;
elasime alalises ootuses олім помся виччысьӧмӧн;
nad on siin alalised elanikud найӧ тані пыр олӧны, найӧ тані пырся олысьяс
ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?
andestama <andesta[ma andesta[da andesta[b andesta[tud 27 v> прӧститны, не дивитны, мыж лэдзны
♦
solvangut andestama дӧзмӧдӧмысь прӧститны;
naine andestas mehele tema nõrkuse гӧтырыс эз дивит верӧссӧ небыдлунсьыс;
andestage tülitamise pärast эн дивитӧй дӧзмӧдчӧмысь;
andestage, kus siin on lähim apteek? прӧститӧй, кӧні тані матіас аптека?
asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?
eeldama <'eelda[ma 'eelda[da 'eelda[b 'eelda[tud 27 v> eeldusena nõudma ковны; oletama, arvama чайтны, думайтны
♦
siin on kõige tõenäolisem eeldada välismõju тӧдӧмысь, тані колӧ чайтны ортсысянь мӧрччӧм;
see otsus eeldab täielikku loobumist vanadest harjumustest тайӧ шуӧм сертиыс колӧ дзикӧдз ӧтдортчыны важ модаысь;
eeldan, et ta on aus inimene чайта, мый сійӧ веськыд морт;
see töö eeldab ettevalmistusaega медым вӧчны тайӧ уджсӧ, колӧ кад дасьтысьны
haisema <h'aise[ma h'aise[da haise[b haise[tud 28 v> лёк дука лоны, лёк дук петны, лёк дук кывны
♦
siin haiseb küüslaugu järele тані кылӧ чеснӧк дук;
liha haiseb pisut яйсьыс дук петыштӧ
halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы
ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам
imestama <imesta[ma imesta[da imesta[b imesta[tud 27 v> чуймыны, шензьыны
♦
imestama panema чуймӧдны;
siin pole midagi imestada тані шензьынысӧ нинӧм вылӧ;
lausa imesta! дивӧ дай сӧмын!
juhtuma <j'uhtu[ma j'uhtu[da j'uhtu[b j'uhtu[tud 27 v> aset leidma, toimuma лоны
♦
juhtus õnnetus лоис лёктор, суис лёктор;
see lugu juhtus juba ammu тайӧ вӧлі важӧн нин;
see juhtus kogemata тайӧ артмис кӧсйытӧг;
mis siin juhtus? мый тані лоис?;
isaga on midagi juhtunud батькӧд мыйкӧ лоӧма;
sellist asja pole enne juhtunud татшӧмторйыд эз на вӧвлы;
kõik võib juhtuda быдторйыс вермас лоны
kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон
kohapeal <+p'eal adv> seal сэні, сэн; siin тані, тан
♦
sõidame sinna, kohapeal selgub мунам сэтчӧ, сэні тыдовтчас
lahku minema
1. üksteisest lahkuma, eri suundades eemalduma торъявны
♦
siin läksid meie teed lahku тані миян туйясным торъялісны
2. abielu [lahutusega] lõpetama торйӧдчыны, юксьыны
♦
läks mehest lahku торйӧдчис верӧссьыс
läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис
maastik <m'aast'ik m'aastiku m'aast'ikku m'aast'ikku, m'aastik/e & m'aast'ikku[de m'aast'ikk/e & m'aast'ikku[sid 25 s>
1. ландшафт, -ин, мувыв серпас
♦
soine maastik нюраин;
murdmaastik сёнӧсь-керӧсӧсин;
maastik on siin üksluine ландшафтыс тані ӧти пӧлӧс
2. kunst пейзаж, вӧр-ва серпас, ывла серпас
♦
maastikke maalima вӧр-ва серпасавны
oht <'oht ohu 'ohtu 'ohtu, 'ohtu[de 'ohtu[sid & 'oht/e 22 s> ӧпаснӧйтор, грӧз
♦
otsene oht веськыд грӧз;
avariioht вермас лоны авария;
varisemisoht вермас киссьыны;
üleujutusoht вермас ойдны;
siin olete väljaspool ohtu тані тіянкӧд лёктор оз ло
pagan <pagan pagana pagana[t -, pagana[te pagana[id 02 s>
1. mitteristiusuline пернатӧм морт, пыртчытӧм морт
♦
paganaid ristiusku pöörama пернатӧм йӧзӧс пыртны;
muistsed eestlased olid paganad важ эстонечьяс вӧліны пыртчытӧмӧсь
2. kurat, vanapagan чӧрт
♦
sepp on must kui pagan кузнеч чӧрт кодь сьӧд
3. kirumissõna чӧрт, мор, сӧтана, лешак, мокой
♦
oh sa pagan -- jälle sajab! сӧтанаыд – бара зэрӧ!;
käi v mine oma jutuga kus pagan! чӧрту мун аслад сёрнинад!;
kuhu sa, pagan, tormad? кытчӧ тэнӧ морыс лэбӧдӧ?;
mille pagana pärast sa siin istud? мый мокойла тэ тані пукалан?;
pagan teda teab лешакыс тӧдӧ
paremale <paremale adv> vt ka paremal, paremalt веськыдвылӧ
♦
keerake siit paremale! тані кежӧй веськыдвылӧ!
pidama1 <pida[ma pida[da p'ea[b -, pid[i - - 28 v>
1. kohustatud, sunnitud olema ковны, быть ковны
♦
ma pean teadma, mis siin teoksil on меным колӧ тӧдны, мый тані вӧчсьӧ;
mulle ei meeldi, kui pean ootama меным оз кажитчы, кор колӧ виччысьны
2. põhjust olema, vajalikuks osutuma, millegi sisesunnist ajendatu kohta ковны
♦
enne minekut peame natuke sööma мунтӧдз миян колӧ сёйыштны;
sa pead naise võtma тэныд колӧ гӧтрасьны
3. kavatsema, plaanitsema должӧн лоны
♦
pidite ju Pärnusse sõitma ті ӧд должӧнӧсь вӧлі Пярнуӧ мунны
4. osutab tõenäosusele v võimalikkusele должӧн лоны
♦
see ülikond peaks teile sobima тайӧ костюмыс должӧн тіянлы ладмыны
pisut <pisut adv> veidi, natuke неуна, муртса; vähem этшаджык
♦
oota pisut! виччышт!, виччышт неуна!;
ta rahunes pisut сійӧ лӧньыштіс, сійӧ неуна лӧньыштіс;
siin on pisut vähem kui kilo тані килоысь муртса этшаджык
pööre <pööre p'öörde pööre[t -, pööre[te p'öörde[id 06 s>
1. ühekordne pöördumine ümber telje v keskpunkti бергӧдчӧм, кытшов
♦
täispööre дзонь кытшов
2. enese keha v sõiduriista pööramine бергӧдчӧм; käänak кежӧм, чукыль
♦
parempööre веськыдлань кежӧм;
tee teeb siin järsu pöörde тані туйыс другысь бергӧдчӧ
3. piltl muutus вежсьӧм; murrang ыджыд вежсьӧм, вуж выйӧн вежсьӧм
♦
sügav pööre ühiskondlikus elus ыджыд вежсьӧм йӧзкотыр олӧмын
4. keel isik морт
♦
esimene pööre первой морт
rahul <rahul adv>
1. rahuloluga v rahuldustundega suhtuv дӧвӧлен
♦
ta on oma eluga väga rahul аслас олӧмнас сійӧ зэв дӧвӧлен
2. kõnek rahus, rahulikult лӧня
♦
siingi ei lase sa mind rahul olla весиг тані меным спокой он сет
rahvus <r'ahvus r'ahvuse r'ahvus[t r'ahvus[se, r'ahvus[te r'ahvus/i & r'ahvuse[id 11 & 09 s> войтыр, войтырсикас, нация
♦
väike rahvus ичӧт войтыр;
vähemusrahvus ичӧт лыда войтыр;
ta on rahvuselt v rahvuse poolest venelane сійӧ роч;
siin oli inimesi mitmest rahvusest тані вӧлі некымын войтырсикасысь петӧм йӧз
seal <s'eal adv> ruumilises tähenduses сэні, сэн, сэтӧн
♦
laud on siin, tool seal пызаныс тані, улӧсыс сэні;
kes seal on? коді сэні?;
siin ja seal oli rohi veel sajust märg сэтӧн-татӧн туруныс вӧлі зэрсьыс ва на
seisma <s'eis[ma s'eis[ta seisa[b s'eis[tud, s'eis[is s'eis[ke 32 v>
1. püstiasendis, jalgadel сулавны; seisma jääma, peatuma сувтны
♦
seisab ukse taga сулалӧ ӧдзӧс сайын;
seisa siin ja oota! сулав тані да виччы!;
poiss seisis venna kõrvale зон сувтіс вокыскӧд орччӧн;
seisvas poosis сулалӧмӧн
2. esemete kohta: püstiasendis сулавны
♦
mäe otsas seisab vana tamm кыр йылын сулалӧ пӧрысь тупу
3. olema, asuma, asetsema
♦
päike seisab seniidis шондіыс юр весьтын;
sõnaraamatud seisid tal alati käepärast laual кывчукӧръяс сылӧн пыр вӧліны пызан вылас кипод улас
4. mingis kohas v seisundis püsima, vastu pidama, säilima
♦
õppisin basseinis vee peal seisma бассейнын велалі ваын кутчысьны;
terve suve on seisnud ilusad ilmad гожӧмбыд сулаліс мича поводдя;
keeda moos läbi, siis seisab kauem варенньӧтӧ пузьӧдлы, дырджык сулалас;
tema käes raha ei seisnud сылӧн сьӧм оз кутчысь
5. ühel kohal olema, mitte liikuma сулавны; seisma jääma, peatuma сувтны
♦
kell jäi seisma часі сувтіс;
aeg ei seisa paigal кадыс оз сулав [места вылас]
6. kellegi v millegi eest kaitsvalt välja astuma v vastutama дорйыны
♦
ema on alati valmis tütre eest seisma мамыд пыр дась дорйыны нывсӧ
siin <s'iin adv>
1. osutab kohale, mis on kõneleja ligidal, teada olevale kohale v olukorrale тан, тані, татӧн
♦
ma elan siin ме тані ола;
siin pole midagi imestada тані шензьынысӧ нинӧм вылӧ;
siin ja seal тані да сэні
2. väljendab modaalseid suhteid тан, тані
♦
mis siin salata, olen jah arg мый тан дзебнысӧ, ме збылысь полысь
siinsamas <+samas adv> siin, sellessamas kohas тан жӧ, тані жӧ
♦
oota mind siinsamas виччы менӧ тані жӧ
sügav <sügav sügava sügava[t -, sügava[te sügava[id 02 adj>
1. ümbruse pinnast allapoole ulatuv джуджыд; eesmisest pinnast tahapoole ulatuv пыді; kaugemale ulatuv ылі
♦
sügav jõgi джуджыд ю;
sügav auk джуджыд гуран;
sügav kummardus улӧдз копыр;
sügav kapp пыді шкап;
sügav tagala ылі тыл;
siin on nii sügav, et põhi ei paista тані сэтшӧм джуджыд, мый пыдӧсыс оз тыдав
2. pikkade tugevate hingetõmmete, ohete kohta, madala hääle, heli, sügavate värvitoonide, tugeva pimeduse kohta пыді
♦
sügav hingamine пыдісянь лолалӧм
3. väljendab millegi intensiivsust ыджыд
♦
sügav lein ыджыд шог
sügavalt <sügavalt adv>
1. ümbruse pinnast allapoole, eesmisest pinnast v alast sisse- v tahapoole ulatuvalt пыдӧдз, пыді
♦
maa on sügavalt külmunud муыс пыдӧдз кынмӧма;
künda tuleb sügavamalt гӧрны колӧ пыдіджык;
kummardas sügavalt улӧдз копыртчыліс
2. pikkade tugevate hingetõmmete, ohete kohta пыдісянь, ыджыда; värvuste kohta: küllastunud värvitoonides зэв
♦
hinga sügavalt sisse! ыджыда лолышт!;
rohi on siin sügavalt roheline тані туруныс зэв турунвиж
tellimus <t'ellimus t'ellimuse t'ellimus[t t'ellimus[se, t'ellimus[te t'ellimus/i 11 s> заказ; ajalehtede, ajakirjade гижсьӧм
♦
aastatellimus во кежлӧ гижсьӧм;
kiirtellimus ӧдйӧа заказ;
siin vormistatakse ajalehtede-ajakirjade tellimusi тані гижӧдӧны газет-журнал вылӧ
toimuma <t'oimu[ma t'oimu[da t'oimu[b t'oimu[tud 27 v> teoks saama, aset leidma, sündima лоны, вӧвны
♦
koosolek toimub homme собранньӧ лоас аски;
mis siin toimub? мый тані вӧчсьӧ?
tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка
vaene <v'aene v'aese v'aes[t -, v'aes[te v'aese[id 10 adj, s>
1. adj varatu гӧль, судзсьытӧм
♦
vaene inimene гӧль морт
2. s гӧль, гӧля олысь
♦
vaeste linnaosa гӧльяслӧн кар юкӧн
3. adj haletsevalt, kaasatundvalt kellegi v millegi raskes, halvas olukorras oleva suhtes коньӧр
♦
vaene poiss, mul on temast südamest kahju коньӧр зон, меным сійӧ зэв жаль
4. adj kehv, vilets гӧль, гӧлиник, жеб
♦
põllumaa on siin vaene муыс тані гӧлиник
vanasti <vanasti adv> endisel ajal важся кадӧ; kunagi minevikus войдӧр
♦
vanasti oli siin meri важся кадӧ тані вӧлі саридз;
vanasti ja praegu войдӧр и ӧні
võima <v'õi[ma v'õi[da v'õi[b v'õi[dud, v'õi[s või[ge v'õi[dakse 37 v> väljendab tegevuse võimalikkust вермыны; tohtima позьны
♦
võite minna! верманныд мунны!;
kas siin võib suitsetada? тані позьӧ куритны?;
millega võin teile kasulik olla? кыдзи ме верма тіян отсавны?;
räägi vaiksemalt, teised võivad kuulda лӧняджык сёрнит, мукӧдыс вермасны кывны
