[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

allpool <+p'ool adv, prep> vt ka allapoole, altpoolt
1. adv madalamal, tagapool улынджык
♦
kaks korrust allpool кык судтаӧн улынджык;
sellest tuleb veel allpool juttu та йылысь лоас на висьталӧма бӧрынджык;
meist allpool elab laulja ми улын олӧ сьылысь
2. prep [part] millestki vähem v. madalamal улынджык
♦
temperatuur on allpool nulli температураыс нульысь улынджык;
haav oli allpool abaluud дойыс вӧлі воджлысьыс улынджык

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

arvutama <arvuta[ma arvuta[da arvuta[b arvuta[tud 27 v> артавны, лыддьыны
♦
peast arvutama юрын артавны;
näppudel arvutama чунь вылын артавны;
arvutiga arvutama калькуляторӧн артавны, компьютерӧн артавны;
arvuta, mitu tundi selleks kulub артав, кымын час та вылӧ ковмас

avalikult <avalikult adv> йӧз водзын, восьсӧн
♦
avalikult esinema йӧз водзын петкӧдчыны;
sellest avalikult ei räägita та йылысь восьсӧн оз сёрнитны

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

eelistama <eelista[ma eelista[da eelista[b eelista[tud 27 v> бурджыкӧн лыддьыны
♦
ta eelistas seda ajakirja kõikidele teistele тайӧ журналсӧ сійӧ лыддьӧ мукӧдсьыс бурджыкӧн;
eelistan sellest vaikida лыддя бурджыкӧн та йылысь чӧв овны

eespool <+p'ool adv> vt ka eestpoolt ees водзланьын; eelnevalt, varem водзджык, водзынджык
♦
eespool vilksatas tuttav kuju водзланьын вуджӧртіс тӧдса мыгӧр;
eespool paistis mets водзланьын тыдаліс вӧр;
eespool mainitud küsimus водзджык гаравлӧм юалӧм;
sellest oli meil eespool juttu та йылысь вӧлі висьталӧма водзынджык

esialgu <+'algu adv> algul первойсӧ; esmalt veel ӧні … на
♦
sellest ei tohi esialgu keegi teada ӧні та йылысь некодлы оз на позь тӧдны;
esialgu oli raske, hiljem harjusin первойсӧ сьӧкыд вӧлі, сэсся велалі

esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]
♦
ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ
♦
esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны

hool <h'ool hoole h'ool[t h'ool[de, hool[te h'ool[i 13 s>
1. hoolitsus тӧжд, тӧждысьӧм; järelevalve видзӧм
♦
emalik hool мамлӧн тӧждысьӧм;
{kelle-mille eest} hoolt kandma тӧждысьны {кодкӧ вӧсна, мыйкӧ вӧсна};
orvud on vanaema hoole all батьтӧм-мамтӧм челядьӧс видзӧ бабныс;
võtan selle enda hooleks та йылысь ме ачым тӧждыся
2. usinus, püüdlikkus зільлун, бура вӧчны кӧсйӧм
♦
hoolega töötama зіля уджавны;
valmistusin eksamiteks erilise hoolega дасьтыси экзамен кежлӧ торъя бура;
jäta kõik hoolega meelde! ставсӧ бура пель саяд сюркняв

huumor <h'uumor h'uumori h'uumori[t -, h'uumori[te h'uumore[id 02 s> юмор
♦
võta seda asja huumoriga видзӧд та вылӧ нюмсерӧн

hämar <hämar hämara hämara[t -, hämara[te hämara[id 02 adj, s>
1. adj pimedavõitu рӧмыд, рудӧб
♦
hämar ilm зумыш поводдя;
hämar koridor пемыд коридор;
hämar valgus чусыд би;
väljas läheb hämaraks ывлаын рӧмдӧ
2. adj piltl ähmane, selgusetu, tuhm гудыр
♦
kauged hämarad ajad важ гудыр кад;
tal polnud kõige hämaramatki kujutlust asjast та йылысь сійӧ ньӧти нинӧм эз тӧд

ilmnema <'ilmne[ma 'ilmne[da 'ilmne[b 'ilmne[tud 27 v>
1. ilmsiks tulema, märgatavaks saama тыдовтчыны, мыччысьны
♦
ta anded ilmnesid varakult енбиыс тыдовтчис водз;
ilmnesid uued üksikasjad мыччысисны выль посниторъяс
2. selguma, osutuma тыдовтчыны, югдыны, эрдасьны
♦
ilmnes, et ta ei teadnud asjast midagi тыдовтчис, мый та йылысь сійӧ нинӧм эз тӧд;
ilmnes pettus эрдасис пӧръялӧм

jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

juhuslikult <juhuslikult adv> случайнӧ[я], виччысьтӧг; tahtmatult кӧсйытӧг
♦
kuulsin sellest päris juhuslikult та йылысь ме кывлі дзик случайнӧя;
ega sa juhuslikult ei tea? он-ӧ тэ случайнӧ тӧд?

justkui <+k'ui konj, adv>, ka just kui
1. konj nagu, otsekui быттьӧ; omadus кодь; viis моз
♦
isu justkui hundil вытьыс кӧинлӧн кодь;
elu justkui v just kui filmis киноса кодь олӧм;
tormab ringi justkui arust ära йӧймӧма моз шуръялӧ;
vastasid justkui ühest suust ӧти вомысь моз вочавидзисны;
on selleks justkui loodud быттьӧ та вылӧ и вӧчӧма
2. adv kõnek erinevate suhtumiste väljendamiseks быттьӧкӧ, быттьӧ
♦
sadu on justkui hõredamaks jäänud зэрнысӧ быттьӧкӧ дугдіскодь;
sa justkui varjad midagi тэ быттьӧкӧ мыйкӧ дзебан;
justkui sa ise ei teaks быттьӧ тэ ачыд он тӧд

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kauaks <kauaks adv> pikaks v hulgaks ajaks дыр кежлӧ
♦
ma ei tulnud kauaks ме эг дыр кежлӧ лок;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?

keskmiselt <k'eskmiselt adv>
1. keskmise arvestusega шӧркодя
♦
selleks kulub keskmiselt kolm tundi та вылӧ колӧ шӧркодясӧ куим час
2. rahuldavalt, keskpäraselt шӧркодя
♦
ta elab keskmiselt сійӧ олӧ шӧркодя

kuhu <kuhu adv> кытчӧ
♦
kuhu sa lähed? кытчӧ тэ мунан?;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?

kuulma <k'uul[ma k'uul[da kuule[b k'uul[dud, k'uul[is k'uul[ge 33 v>
1. helisid tajuma ja eristama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
räägi kõvemini, ma kuulen halvasti! гораджыка висьтав, ме лёка кыла!
2. teada saama кывлыны
♦
kuulsin seda raadiost кывлі та йылысь радиоысь

käest <k'äest adv, postp> vt ka käes, kätte
1. adv; postp [gen] valdusest, kasutusest, kellegi-millegi meelevalla v mõju alt
♦
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
laenas sõbra käest sada eurot удждіс ёртыслысь сё евро
2. postp [gen] märgib millegi pärinemist kelleltki
♦
kelle käest sa seda kuulsid? кодсянь тэ тайӧс кывлін?;
küsi seda teiste käest юав та йылысь мукӧдлысь

mõistagi <m'õistagi adv> iseenesest mõista, arusaadavalt дерт жӧ
♦
mõistagi ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida дерт жӧ, та йылысь сійӧ эз лысьт некодлы висьтавны

napilt <napilt adv> kasinalt, vähevõitu этша; vaevalt, veidi alla, veidi vähem этшаджык
♦
raha on napilt сьӧмыс этша;
aega on meil selleks üsna napilt та вылӧ кадыс миян этшакодь;
meie meeskond võitis napilt миян команданым муртса вермис;
sinna on napilt tunni tee сэтчӧ мунны часысь этшаджык

narr <n'arr narri n'arri n'arri, n'arri[de n'arri[sid & n'arr/e 22 s, adj>
1. s ebamõistlik, iseäralik, tobe inimene йӧй, бӧб; teatris: kloun клоун
♦
igavene narr дзик йӧй;
ära mängi narri эн кикимеритчы, эн йӧйтав;
keegi ei taha teiste silmis narriks jääda некоді оз кӧсйы мукӧд водзын бӧбӧн петкӧдчыны
2. õukonnas: veiderdaja, pajats шут
♦
laadanarr ярмангаса шут
3. adj tobe, lollivõitu йӧй; kentsakas, pentsik, naeruväärne тешкодь, теш петкӧдлан; ebamugav, piinlik лӧсьыдтӧм, яндзим
♦
narr mõte йӧй мӧвп;
narr olukord лӧсьыдтӧм ситуация;
narr on sellest rääkida яндзим та йылысь висьтавны;
nii narri hinna eest ma ei müü татшӧм теш петкӧдлан донысь ме ог вузав

natuke[ne] <natuke[ne] adv; natuke & natukene natukese natukes[t natukes[se, natukes[te natukes/i 12 s>
1. adv veidi, pisut неуна, муртса
♦
oota natuke[ne]! виччышт [неуна]!
2. s vähene hulk, kübeke
♦
seda natukest ikka leidub та мындаыд век нин сюрас;
natukese aja pärast недыр мысти;
astusin natukeseks ajaks sisse недыр кежлӧ пыри

nii <n'ii adv>
1. sedamoodi, selliselt сідз, тадз
♦
las olla nii мед лоас тадз, мед лоас сідз;
kas tõesti oli nii? збыльысь сідз вӧлі?;
ei, nii ei lähe оз, тадз оз туй;
ja nii edasi да сідз водзӧ;
hästi, olgu nii! бур, мед лоас сідз!
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм, татшӧм; hulga kohta та мында, сы мында
♦
kuhu sa nii vara lähed? кытчӧ тэ сэтшӧм водзсӧ мунан?;
kas nii palju? та мында?;
ta on nii üksik ja nii õnnetu сійӧ сэтшӧм ӧтка да шудтӧм
3. ühendsidesõnade osana
♦
tee kõik nii hästi kui võimalik вӧч ставсӧ кыдз позьӧ бурджыка;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?;
peab nii mitu korda ütlema, kui mitu korda vaja колӧ шуны сымдаысь, мындаысь колӧ

niikuinii <+n'ii adv> nagunii, kindlasti, igal juhul сёровно
♦
niikuinii saab ta sellest teada сёровно сійӧ та йылысь тӧдмалас

ometi <ometi adv>
1. ikkagi, sellegi poolest ӧд, векжӧ
♦
proovida võiksime ometi видлыны векжӧ вермам;
kui ka ei osta, vaadata võib ometi мед кӧть он ньӧб, видзӧдныс ӧд позьӧ
2. rõhutab tundetooni да, жӧ, нӧ
♦
rääkige siis ometi! да висьталӧй нин!;
nõnda ometi ei tohi! тадзи жӧ оз позь!;
kus sa ometi nii kaua olid? кӧн нӧ тэ та дырасӧ вӧлін

poolest <poolest postp, adv> postp [gen] seisukohast, tõttu, pärast
♦
maitse poolest кӧр сертиыс;
selle poolest olge mureta та йылысь эн майшасьӧй;
vana tutvuse poolest важ бур кузя;
minu poolest mingu ме пайысь мед мунас

päris <päris adv, adj>
1. adv täiesti, lausa дзик; õige, üsna, teataval määral вель, -кодь
♦
päris täpselt ma seda ei tea дзик стӧчасӧ ме та йылысь ог тӧд;
väljas on juba päris pime ывлаас пемыдкодь нин;
ta käib päris tihti meil сійӧ тшӧкыдакодь волӧ миянӧ
2. adj tõeline, tegelik, ehtne збыль
♦
tema päris nimi on Mart збыль нимыс сылӧн Март;
temast ei tule vist kunagi päris kirjanikku збыль гижысьӧн сійӧ, буракӧ, некор оз лолы

rahasumma <+summa summa summa[t -, summa[de summa[sid 16 s> сьӧм, сумма
♦
mis sa nii suure rahasummaga teed? мый тэ та ыджда сумманас вӧчан?

seisukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s>
1. arvamus, vaade видзӧдлас
♦
toetan sinu seisukohta ме доръя тэнсьыд видзӧдластӧ;
mul on ses asjas oma seisukoht менам та вылӧ эм аслам видзӧдлас
2. koht seismiseks сулалан места
♦
iste- ja seisukohad пукалан да сулалан местаяс

taga <taga adv, postp [gen]> vt ka taha, tagant
1. adv tagapool, tagaosas бӧрын, мышкын; suunatud tegevuse puhul бӧрсянь
♦
meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi ми бӧръяӧсь, мышкын некод сэсся абу;
poiss tuli, hobune ohelikuga taga зон локтіс, бӧрсяньыс дом повода вӧв;
sellel autol on mootor taga тайӧ машинаыслӧн моторыс бӧрас
2. adv arengult, tasemelt tagapool, ajast maas бӧрын
♦
kell on paar minutit taga часіыс некымын минут бӧрын
3. postp [gen] tagapool сайын; liikumisverbidega бӧрся, бӧрсянь
♦
ta istus minu taga сійӧ пукаліс ме сайын;
laps kõnnib isa taga кагаыс восьлалӧ батьыс бӧрся
4. postp [gen] teat vahemaa kaugusel сайын
♦
lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga медматысса сиктыс тасянь кык-куим километра сайын
5. postp [gen] viitab esemele, mille kallal ollakse tegevuses, nähtusele, mille varjus miski v keegi on, takistavale põhjusele, osutab, et miski v keegi on kelle-mille poolt toetatud сайын
♦
kes selle asja taga seisab? коді та сайын сулалӧ?;
teadis, et tema taga on rahvas тӧдіс, мый сы сайын йӧз

tagapool <+p'ool adv, prep [part]; +p'ool poole p'ool[t p'ool[de, pool[te p'ool[i 13 s>
1. adv taga бӧрын, бӧрвылын
♦
tagapool seisjad tõusid kikivarvule бӧрын сулалысьяс кыпӧдчисны кок чунь йылас
2. adv hiljem, allpool[järgnevas tekstis] бӧрын, бӧрынджык
♦
sellest tuleb juttu tagapool та йылысь сёрниыс лоас бӧрынджык
3. prep [part] kellegi, millegi taga сайын
♦
talu asub tagapool metsa хуторыс вӧр сайын
4. s tagumine pool, tagakülg бӧр; tagumik, taguots сітан
♦
kleidi ees- ja tagapool платтьӧлӧн водзыс да бӧрыс;
tüseda tagapoolega naine кыз сітана нывбаба

teadlik <t'eadl'ik t'eadliku t'eadl'ikku t'eadl'ikku, t'eadlik/e & t'eadl'ikku[de t'eadl'ikk/e & t'eadl'ikku[sid 25 adj>
1. tahtlik, ettekavatsetud тӧдӧмӧн (вӧчӧм)
♦
teadlik pettus тӧдӧмӧн пӧръялӧм
2. millestki teadev, infot omav
♦
olen sellest teadlik ме та йылысь тӧда

tilkuma <t'ilku[ma t'ilku[da tilgu[b tilgu[tud 28 v>
1. tilkadena, tilkhaaval langema войтавны, виявны ► sama päritoluga sama päritoluga kulgema
♦
räästast tilgub vett вевт дорысь виялӧ ва;
ninast tilgub verd нырысь войталӧ вир
2. endast [üksikuid] tilku eraldama, midagi tilkadena eritama, tilkuvalt märg olema
♦
käsi tilgub verd киысь петӧ вир;
kuusk tilgub vaiku козйысь сӧдзтысьӧ сир
3. (ka impers) sadama войтасьны
♦
hakkas vihma tilkuma кутіс войтасьны
4. kõnek ühekaupa, vähehaaval tulema v kogunema воавны; teatavaks saama сӧдзтысьны
♦
rahvast hakkas juba varakult kohale tilkuma йӧзыс водзвыв нин пондісны воавны;
teated sellest on juba ajakirjandusse tilkunud юӧрыс та йылысь сӧдзтысьӧма нин газет-журналӧ
5. kõnek kuskil ilma sihita liikuma, tolknema бавъявны
♦
poiss tilgub niisama mööda tänavaid зон прӧстӧ сідз бавъялӧ уличьясті

üle <üle prep, postp, adv>
1. prep [gen]; adv millegi pealispinda mööda, mingi vahemaa taha v taga вомӧн
♦
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн;
läks üle tänava вуджис улич вомӧн;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма
2. prep [gen]; postp [gen] kogu mingis piirkonnas, üleni kuskil пасьтала
♦
teade levis üle maa юӧрыс паськаліс страна пасьтала;
külmavärin jooksis üle keha туша пасьтала йирмӧг котӧртіс
3. adv; prep [gen] osutab millegi katmisele, katteks peale v peal
♦
uks on plekiga üle löödud ӧдзӧсыс жӧчӧн эжӧма;
tõmbas endal teki üle pea юр вывтіыс шебрасис
4. postp [gen]; prep [ess]; adv ülaltpoolt, kõrgemalt kellegi, millegi kohal, staatiline весьтын; dünaamiline весьтті; millestki kõrgemal вылынджык
♦
ema kummardub lapse üle мамыс копыртчӧ кага весьтас;
lipud lehvisid üle inimeste peade йӧзлӧн юр весьтын дӧлалісны флагъяс;
seelik on üle põlve юбка дорыс пидзӧссьыс вылынджык;
üks lennuk lendas meist üle миян весьтті лэбис ӧти самолёт;
hirmust üle saama полӧм венны
5. prep [gen] osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub мысти
♦
üle hulga aja sajab jälle lund кузь кост мысти бара лымъялӧ;
käin poes üle kolme-nelja päeva лавкаӧ ветла быд куим-нёль лун мысти
6. prep [gen]; adv rohkem [kui] сайӧ, -джык (мыйыськӧ); liiga palju, ülemäära вывті; võimsam kellestki -джык (кодыськӧ)
♦
üle tuhande euro сюрс евро сайӧ, сюрс евроысь унджык;
üle jõu käiv töö вынысь вывті удж;
jõu poolest on ta minust üle сійӧ меысь вынаджык
7. postp [gen]; adv osutab teemale, isikule, millest v kellest on juttu
♦
patsient kaebab valude üle пациент норасьӧ дой вылӧ;
pean selle üle järele mõtlema меным колӧ та йылысь думыштлыны;
mille üle sa kurvastad? мыйысь тэ шогалан?;
õpetaja vaatas laste töö üle велӧдысь видзӧдліс челядьлысь уджсӧ
8. adv millegi lakkamise kohta, mööda, möödas
♦
vihm jäi üle зэрыс кобис;
peavalu läks üle юр дугдіс висьны
9. prep [gen] piltlikes väljendeis
♦
üle kivide ja kändude piltl мырдӧн сорӧн, ӧдва-ӧдва;
üle pea ja kaela piltl кыдзсюрӧ, кийывсӧн