[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aabits <aabits aabitsa aabitsa[t -, aabitsa[te aabitsa[id 02 s> анбур, шыпаскуд, азбука, буквар; algteadmised millestki подув
♦
pildiaabits, piltidega aabits серпаса анбур;
käitumise aabits оласног подув;
ladumisaabits кыв тэчан шыпасъяс, кыв тэчан шыпаса анбур;
aabitsa järgi õppima анбур серти велӧдчыны;
ta veerib alles aabitsat сійӧ ӧдва на лыддьысьӧ, сійӧ сӧмын на шыпасъяс йитлӧ

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн

ainsus <'ainsus 'ainsuse 'ainsus[t 'ainsus[se, 'ainsus[te 'ainsus/i & 'ainsuse[id 11 & 09 s> keel ӧтка лыд
♦
see sõna esineb ainult ainsuses тайӧ кывйыс овлӧ сӧмын ӧтка лыдын

ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь

ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам

algaja <'algaja 'algaja 'algaja[t -, 'algaja[te 'algaja[id 01 s, adj> adj (мыйӧкӧ) сӧмын на босьтчысь
♦
algaja kunstnik серпасасян уджӧ босьтчысь

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

eestpoolt <+p'oolt adv> vt ka eespool водзладорсянь
♦
olen seda maja ainult eestpoolt näinud тайӧ керкасӧ ме аддзылі сӧмын водзладорсяньыс;
juukseid kammitakse eestpoolt tahapoole юрси сыналӧны водзладорсяньыс бӧрлань

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

eraldama <eralda[ma eralda[da eralda[b eralda[tud 27 v>
1. osa tervikust торйӧдны; mingiks otstarbeks сетны, вичмӧдны, торйӧдны
♦
munavalget kollasest eraldama кольклысь еджыдсӧ вижсьыс торйӧдны;
{kellele} maad eraldama му сетны;
talle eraldati korterist üks tuba сылы торйӧдісны патерасьыс ӧти жыр
2. lahutama, isoleerima торйӧдны; tõkkega торйӧдны; vaheseinaga вежӧсавны
♦
haiged eraldati tervetest висьысьясӧс торйӧдісны дзоньвидзаясысь;
väin eraldab saart mandrist дісӧ мусьыс торйӧдӧ виям;
meid eraldavad kaugused миянӧс торйӧдӧ ыджыд кост
3. eristama, vahet tegema торйӧдны
♦
eraldasin nende jutust ainult üksikuid sõnu налӧн сёрниысь торйӧді сӧмын торъя кывъяс;
mis eraldab inimest loomast? мый торйӧдӧ мортӧс пемӧсысь?

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

häirima <h'äiri[ma h'äiri[da häiri[b häiri[tud 28 v> meelerahu rikkuma дӧнзьӧдны, дӧнзьӧдчыны; rahu, vaikust торкны
♦
teda ei tohi häirida сійӧс оз позь дӧнзьӧдны;
vaikust häiris ainult kella tiksumine лӧньсӧ торкис сӧмын часі тічкӧм;
sa häirid mind oma jutuvadaga тэ дӧнзьӧдчан меным аслад больгӧмнад;
häiritud uni торкӧм ун

imestama <imesta[ma imesta[da imesta[b imesta[tud 27 v> чуймыны, шензьыны
♦
imestama panema чуймӧдны;
siin pole midagi imestada тані шензьынысӧ нинӧм вылӧ;
lausa imesta! дивӧ дай сӧмын!

juhtunu <j'uhtunu j'uhtunu j'uhtunu[t -, j'uhtunu[te j'uhtunu[id 01 s> лоӧмтор, лоӧма
♦
unustagem juhtunu вунӧдамӧй лоӧмасӧ;
kuulsin juhtunust alles eile тӧдмалі лоӧмтор йывсьыс сӧмын тӧрыт

just <j'ust adv, interj>
1. nüüdsama, äsja тшук, буретш, сӧмын
♦
jõudsin just koju тшук вои гортӧ;
päike oli just tõusnud шондіыс вӧлі сӧмын петӧма;
olin just magama jäämas буретш унмовся вӧлі
2. nimelt буретш, тшук; täpselt дзик, стӧч
♦
just praegu буретш ӧні;
just niisugune тшук татшӧм;
just nii стӧч сідз;
käed on külmad just nagu jäätükid киыс дзик йи тор кодь кӧдзыд

järele jääma
1. säilima, alles olema кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
pisut raha jäi veel järele неуна сьӧмтор колис на;
maja põles maha, ainult vundament jäi järele керкаыс сотчис, колис сӧмын фундаментыс
2. lakkama, üle jääma дугдыны
♦
vihm jäi järele дугдіс зэрны, кобис;
nutt jäi lapsel järele кага дугдіс бӧрдны

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kõigest <kõigest adv> ainult, vaid сӧмын
♦
see juhtus kõigest nädal tagasi тайӧ лоис сӧмын вежон сайын

leib <l'eib leiva l'eiba l'eiba, l'eiba[de l'eiba[sid & l'eib/u 22 s> toiduaine нянь
♦
värske leib сӧмын на пӧжалӧм нянь, свежӧй нянь;
leiba küpsetama нянь пӧжавны;
võid leiva peale määrima нянь вылӧ вый мавтны

lähtuma <l'ähtu[ma l'ähtu[da l'ähtu[b l'ähtu[tud 27 v> algust saama петны; midagi aluseks võtma мыджсьыны < {мый вылӧкӧ}>
♦
Tapalt lähtuvad raudteed mitmes suunas Тапасянь кӧрттуйясыс петӧны некымынланьӧ;
lähtub ainult enda huvidest мыджсьӧ сӧмын аслас принципъяс вылас

meelelahutus <+lahutus lahutuse lahutus[t lahutus[se, lahutus[te lahutus/i 11 s> ajaviide кад коллялӧм; lõbustus гажӧдчӧм
♦
ainsaks meelelahutuseks oli kaardimäng кад коллявны позис сӧмын картіӧн ворсігӧн

muudkui <+k'ui konj, adv> adv üha, ühtelugu, kogu aeg, aina, alatasa дугдывтӧг, сӧмын и, пыр
♦
kogu aeg muudkui tülitsevad дугдывтӧг зыксьӧны;
muudkui sajab ja sajab пыр зэрӧ и зэрӧ

naasma <n'aas[ma n'aas[ta naase[b n'aas[tud, n'aas[is n'aas[ke 32 v> tagasi pöörduma бӧр воны, бӧр локны
♦
naaseme järvelt alles õhtu eel ты вылысь бӧр воам сӧмын рытланьыс

naerma <n'aer[ma n'aer[da naera[b n'aer[dud, n'aer[is n'aer[ge 33 v> серавны
♦
naerab heameelest радысла сералӧ;
selline jutt ajab lihtsalt naerma татшӧм сёрниыд сӧмын серам петкӧдӧ

niipea <+p'ea adv> (eitavas lauses) lähemal ajal, varsti, pea другӧн, регыдӧн; ühendsidesõnas niipea kui кыдз сӧмын
♦
ega sa veel niipea ära lähe? тэ ӧд он на другӧн мун?;
see vihm niipea üle ei jää тайӧ зэрыд регыдӧн оз помась;
asume teele, niipea kui koidab петам туйӧ, кыдз сӧмын югдас

nokkima <n'okki[ma n'okki[da noki[b noki[tud 28 v>
1. nokaga toitu võtma, nokaga toksima, vähehaaval süüa näkkima кокавны; välja nokkima, nokkides ära sööma гудйыны
♦
varblased nokivad teri пышкайяс кокалӧны тусь;
laps nokib saiast rosinaid кага гудйӧ булкиысь изюм
2. ükshaaval noppima кокыштны
♦
haigel polnud isu, ainult nokkis söögi kallal висьысьлӧн эз сёйсьы, сӧмын кокыштіс сёянсӧ
3. sõnadega torkima, pilkama, tögama серавны, воны
♦
koolis oli ta teiste nokkida школаас сы вылын сералісны;
mis te nokite ta kallal? мый ті сы вылӧ воанныд?

noogutama <nooguta[ma nooguta[da nooguta[b nooguta[tud 27 v> pead üles-alla liigutama näit. nõusoleku, heakskiidu, tervituse märgiks довкйӧдлыны (юрӧн); korraks довкнитны (юрӧн)
♦
ei vastanud midagi, noogutas ainult sõnatult воча нинӧм эз шу, кыв шутӧг довкнитіс сӧмын

nägema <näge[ma näh[a n'äe[b näe[vad n'äh[tud, näg[i n'äh[ke näh[akse näi[nud 28 v>
1. silmadega tajuma аддзыны
♦
ta näeb ainult vasaku silmaga сійӧ аддзӧ сӧмын шуйга син пӧвнас
2. aru saama, mõistma гӧгӧрвоны, аддзыны
♦
nüüd ma näen, mis mees sa oled ӧні ме аддза, мыйсяма тэ морт

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

oma1 <oma pron; oma oma oma -, oma[de oma[sid & om/i 17 pron, adj, s>
1. pron (ei käändu) ас ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
isa oma pojaga батьыс аслас пиыскӧд;
igaüks on oma õnne sepp ассьыс шудсӧ быдӧн ачыс дорӧ
2. pron (käänduvana) ise, enese v enda asemel ас
♦
ostis omale kingad ньӧбис аслыс тупли
3. adj ас
♦
sünnipäeval olid ainult omad inimesed чужан лун вылас вӧліны сӧмын ас йӧз;
omast arust ас думсьыс;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс

piirduma <p'iirdu[ma p'iirdu[da p'iirdu[b p'iirdu[tud 27 v>
♦
tema haridus piirdus kolme klassiga сійӧ велӧдчӧма сӧмын куим класс;
sellega asi ei piirdu сӧмын тайӧн оз на помась

puudutama <puuduta[ma puuduta[da puuduta[b puuduta[tud 27 v>
1. kergelt katsuma, riivama инмӧдчыны, инмӧдчывны < {мыйӧн, кытчӧ, мыйӧ}>; kohalt liigutades вӧрӧдны, вӧрзьӧдны
♦
puudutasin sõrmeotsaga triikrauda чунь помӧн инмӧдчылі утюгӧ;
uinus kohe, kui pea patja puudutas сӧмын юрыс юрлӧсас инмис, пыр и унмовсис;
haige ei puudutanud toitu висьысь эз инмӧдчыв сёянас;
ära puuduta võõrast vara! йӧзлысь кӧлуйсӧ эн вӧрӧд!
2. põgusalt millestki rääkima, riivamisi käsitlema гаравны, гарыштны
♦
palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada кора тайӧ темасӧ ме дырйи не гаравны
3. kelle-mille kohta käima, kellega-millega seoses olema инмыны < {кодлы}>
♦
see käskkiri meie osakonda ei puuduta тайӧ тшӧктӧмыс миян юкӧдлы оз инмы;
asi puudutab mind тайӧ инмӧ меным

päriselt <päriselt adv>
1. päris дзик; täiesti, täielikult дзикӧдз; lõplikult помӧдз
♦
see pole veel päriselt selge тайӧ абу на дзик ясыд
2. tegelikult, tõeliselt збыльысь
♦
see oli nii vaid unes, mitte päriselt тайӧ усьліс сӧмын вӧтӧн, эз вӧв збыльысь

pöörlema <p'öörle[ma pöörel[da p'öörle[b pöörel[dud 30 v>
1. oma keskpunkti v telje ümber liikuma бергавны
♦
Maa pöörleb ümber oma telje Му шар бергалӧ аслас чӧрс гӧгӧрыс;
tuul paneb veskitiivad pöörlema тӧв бергӧдлӧ мельничалысь бордъяс
2. pöörakuid tehes kulgema чукльӧдлыны
♦
tee pöörles kivide vahel туйыс чукльӧдліс изъяс костӧд
3. mitte paigal püsima инӧ не ӧшйыны; vähkrema бергавны, пессьыны
♦
pool ööd pöörlesin unetult вой джынсӧ бергалі, эг узь;
poiss pöörles rahutult toolil зонка инас ӧшйытӧг бергаліс улӧс вылын;
lapsed pöörlevad lumes челядь пуртікасьӧны лым пиын
4. pea kohta бергӧдчыны
♦
kõrgus pani pea pöörlema выліас юрӧй пондіс бергӧдчыны
5. südame kohta гудрӧдлыны, шогӧдны
♦
juba pilk toidule võttis sisikonna pöörlema сёян аддзӧмсьыс нин сӧмын пондіс гудрӧдлыны

rabelema <rabele[ma rabel[da rabele[b rabel[dud 31 v; rabele[ma rabele[da rabele[b rabele[tud 27 v>
1. ägedasti ennast liigutama пессьыны; ettepoole чепсасьны
♦
rabeleb nagu kala võrgus тывйын чери моз пессьӧ;
rabeles rahvasummas, et edasi pääseda йӧз пӧвстӧд чепсасис водзлань
2. rüseldes rammu katsuma тышкасьны, бертчыны
♦
poisid rabelesid pisut зонкаяс бертчыштісны;
pulmas läksid mehed rabelema кӧлысь дырйи мужикъяс босьтчисны тышкасьны
3. rabama, rühmama мырсьыны, пессьыны
♦
rabele või hing seest välja кӧть кувтӧдзыд мырсьы;
rabelesime hommikust õhtuni endale armu andmata асьнымӧс жалиттӧг асывсянь рытӧдз сьӧкыд удж мырким;
sina rabeled, aga teised vaatavad niisama тэ пессян, а мыкӧдыс сӧмын видзӧдӧны
4. sekeldama, õiendama, askeldama пессьыны
♦
rabeleb ajapuuduses кад тырмытӧмла пессьӧ-тэрмасьӧ

raiuma <r'aiu[ma r'aiu[da raiu[b raiu[tud 28 v>
1. katki, lõhki v tükkideks lööma керавны; midagi otsast v küljest eraldama керыштны; pikuti lõhki поткӧдны
♦
raius puupaku lõhki поткӧдіс чуркасӧ;
hakkas paku peal liha raiuma босьтчис керавны чурка вылын яй
2. löökidega süvendit v auku tegema писькӧдны
♦
raius tuuraga jäässe augu пыридзӧн писькӧдіс йиӧ розь;
Peeter I raius akna Euroopasse Петыр І писькӧдіс Европаӧ ӧшинь
3. puude kohta: langetama, maha võtma пӧрӧдны
♦
metsa raiuma вӧр пӧрӧдны;
raius küttepuudeks ainult leppi пес вылӧ пӧрӧдіс сӧмын ловпу
4. terava riistaga mingit materjali töötlema, seda viimistlema лӧсавны; raidkunsti kohta: tahudes kivist valmistama сёртны
♦
hauasambaid raiuma гувыв изъяс лӧсавны-вӧчавны;
kivisse on raiutud ornament изъяс сизьдӧма сер;
raiuge see endale pealuusse! сюркнялӧй тайӧс пель саяныд!;
graniidist raiutud skulptuurid гранитысь сёртӧм скульптураяс
5. palkidest ehitama тшупны, стрӧитны
♦
kevadel hakati maja raiuma тулыснас заводитісны керка тшупны;
rannas raiutakse uut laeva ва дорын стрӧитӧны выль караб
6. külmrelvaga hoope andma керавны
♦
raius mõõgaga mõlemale poole кераліс шыпуртнас ӧтарӧ-мӧдарӧ
7. tulerauaga tuld lööma тывкӧртӧн биасьны (сизьдӧмӧн)
♦
raius tule taela külge тывкӧртӧн биасис биваӧ
8. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma бытшлавны (азьласӧн чери)
♦
võta ahing ja muudkui raiu босьт киад азьлас да сӧмын бытшлав
9. ägedalt taguma, lööma нӧйтчыны; vehkima ӧвтчыны
♦
süda raiub rinnus сьӧлӧмӧй морӧсын нӧйтчӧ;
haige raiub käte ja jalgadega висьысь ӧвтчӧ кинас и кокнас;
raius käega õhku кинас кераліс сынӧдсӧ;
sõdurid raiusid rivisammu салдатъяс сизьдісны ветлісны стрӧевӧй восьласӧн
10. piltl midagi järsult ütlema керыштны-шуны; korduvalt керавны-шуавны
♦
raiub ühte ja sama кералӧ-шуалӧ ӧтиторсӧ

selline <selline sellise sellis[t -, sellis[te sellise[id 10 pron> niisugune, seesugune сэтшӧм, татшӧм
♦
ainult selliseid ploome võib korjata сӧмын татшӧм сливаяс позьӧ чукӧртны;
täht A on selline „А“ шыпас татшӧм;
kes sa selline üldse oled? коді тэ сэтшӧмыс?

sepik <sepik sepiku sepiku[t -, sepiku[te sepiku[id 02 s> jämedast jahust nisuleib руд нянь (гырыся изӧм шобді пызьысь)
♦
värske sepik сӧмын пӧжалӧм руд нянь

siluett <silu'ett silueti silu'etti silu'etti, silu'etti[de silu'etti[sid & silu'ett/e 22 s> varipilt силуэт, мыгӧр
♦
naise siluett aknal ань мыгӧр ӧшиньын;
hämaruses paistavad ainult hoonete siluetid рӧмыдас тыдалӧны сӧмын керка мыгӧръяс

suutäis <+t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 s>
1. korraga suhu mahtuv v väikene söögikogus вом тыр
♦
leivasuutäis, suutäis leiba вом тыр нянь;
pudrusuutäis, suutäis putru вом тыр рок;
hammustas saia küljest suure suutäie вом тырнас курччис булки;
võileivast jätkus vaid paariks suutäieks бутербродыс тырмис сӧмын ӧт-мӧдысь курччыны;
söögi alla pakuti suutäis viina сёян дорӧ вӧзйисны вом тыр вина;
viimane suutäis leiba on laual бӧръя нянь тор пызан вылын
2. [meeldiv, suupärane] toit чӧскыдтор; kadestamisväärne [jahi]saak веж петкӧдланатор
♦
parem suutäis hoiti laste jaoks чӧскыдджыкторсӧ видзисны челядьлы;
hiir on kassi suutäis шыр -- каньлы чӧскыдтор;
osta ära, see maatükk on magus suutäis ньӧб, тайӧ муыс веж петкӧдланатор
3. suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms kohta неуна
♦
koer haukus paar suutäit v mõne suutäie раз-мӧдысь увтыштіс пон;
pole aega suutäit juttugi ajada кадыс абу весиг кыв-мӧд шуны ӧта-мӧдлы, кадыс абу весиг неуна сёрнитыштны;
suutäis nalja kulub alati ära неуна шмоньыд век нин лӧсялас

säilima <s'äili[ma s'äili[da säili[b säili[tud 28 v> alal hoiduma, alles jääma, mitte hävima, mitte riknema кольны, кольны дзоньӧн, не бырны; [millestki suuremast] järele jääma кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
luustikust on säilinud üksnes kolju лысьӧмсьыс кольӧма сӧмын юрлыыс;
kartulid säilisid hästi ületalve картупель тӧвйис бура

tarvis <t'arvis adv, postp>
1. jaoks -лы
♦
piima on veel üksnes laste tarvis йӧв колис сӧмын челядьлы
2. hrl ühendverbi osana: vaja
♦
tarvis minema ковмыны;
tarvis olema ковны;
raha on tarvis сьӧм колӧ;
kui vähe on õnneks tarvis! сэтшӧм этша колӧ, медым лоны шудаӧн!

teadvustama <teadvusta[ma teadvusta[da teadvusta[b teadvusta[tud 27 v> teadvusesse tooma вежӧртны, гӧгӧрвоны
♦
alles nüüd teadvustasin oma lüüasaamise сӧмын ӧні гӧгӧрвои ворссьӧмӧс

tibu <tibu tibu tibu -, tibu[de tibu[sid 17 s> [udusulis] kanapoeg чипанпи
♦
äsja koorunud tibu кольксьыс сӧмын на петӧм чипанпи

tingimus <t'ingimus t'ingimuse t'ingimus[t t'ingimus[se, t'ingimus[te t'ingimus/i 11 s>
1. asjaolu, millest oleneb mingi muu asjaolu, eeldus условие
♦
lepingu tingimused сёрнитчӧм условиеяс;
seab v esitab vaid ühe omapoolse tingimuse ассяньыд позьӧ вӧзйыны сӧмын ӧти кӧсйӧм
2. (pl) olud условие
♦
töötingimused уджалан условиеяс

toetuma <t'oetu[ma t'oetu[da t'oetu[b t'oetu[tud 27 v>
1. end toetama, najatuma, nõjatuma, naalduma мыджсьыны, пыксьыны
♦
toetusime rinnatisele пыксим перилӧӧ
2. kelleltki v millestki tuge leidma мыджсьыны
♦
sõpradele võib alati toetuda ёртъяс вылӧ век позьӧ мыджсьыны;
üksnes oletustele toetuma мыджсьыны сӧмын чайтӧм вылӧ

tunduma <t'undu[ma t'undu[da t'undu[b t'undu[tud 27 v> [mingisugusena, millenagi v kellenagi] paistma, näima кажитчыны, чайтсьыны; tundub, et буракӧ, тыдалӧ
♦
see ainult tundus sulle nii тэныд сӧмын кажитчис сідз;
tundub, et sa ei mõista mind тыдалӧ, тэ менӧ он гӧгӧрво

tähistama <tähista[ma tähista[da tähista[b tähista[tud 27 v>
1. tähistega varustama, märgistama, tähise abil esitama, kujutama, ühe objekti kohta пасйыны; mitme v paljude objektide kohta пасъявны
♦
tähistasime suusaraja lipukestega лыжи туйсӧ пасъялім дӧрапасъясӧн
2. millegi tähiseks, märgiks olema, midagi väljendama пасйыны; millelegi viitama, osutama индыны
♦
tulbad tähistavad riigipiiri сюръяяс пасйӧны канму суйӧр;
teed tähistasid ainult rattaroopad liivas туй вылас индіс сӧмын лыаас кольӧм кӧлеса сёртас
3. mingit sündmust [pidulikult, üritusega] meeles pidama, pühitsema пасйыны
♦
koor tähistas oma aastapäeva kontserdiga хор пасйис ассьыс котыртан лунсӧ концертӧн