[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

arg <'arg ara 'arga 'arga, 'arga[de 'arga[sid & 'arg/u 22 adj, s> adj полысь
♦
arg inimene полысь морт;
arg pilk полана видзӧдлас;
aral häälel v ara häälega rääkima полӧмпырысь сёрнитны;
arg nagu jänes кӧч кодь полысь;
arg tuluke омӧлик битор

avalikult <avalikult adv> йӧз водзын, восьсӧн
♦
avalikult esinema йӧз водзын петкӧдчыны;
sellest avalikult ei räägita та йылысь восьсӧн оз сёрнитны

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ

juhus <juhus juhuse juhus[t -, juhus[te juhuse[id 09 s> виччысьтӧмтор; paras v sobiv võimalus ком
♦
sobiv juhus бур ком;
õnnelik juhus шуда виччысьтӧмтор;
haruldane juhus гежӧда овлан виччысьтӧмтор;
ootan parajat juhust вичча лада ком;
kasutasin juhust кыйи ком;
juhus viis nad jälle kokku виччысьтӧг бара аддзысисны;
polnud juhust temaga rääkida эз вӧв ком сыкӧд сёрнитны;
lasksin juhuse mööda прӧзевайті ком

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

jäme <jäme jämeda jämeda[t -, jämeda[te jämeda[id 02 adj>
1. esemete, kehaosade kohta кыз
♦
jäme niit кыз сунис;
jäme nöör кыз гез;
jäme palk кыз кер;
jäme puu кыз пу;
jäme kael кыз сьылі;
jämedad jalad кыз кок;
jämeda tüvega puu кыз пу
2. ühesuguste suurte osiste v nendest koosnevate ainete kohta гырысь
♦
jäme vihm гырысь зэр;
jäme sool гырысь сов
3. hääle kohta: madal, sügav кыз
♦
jäme hääl кыз гӧлӧс;
jämeda bassihäälega rääkima кыз басӧн сёрнитны

kokku tulema millekski ühte kohta tulema, kogunema чукӧртчыны
♦
mehed tulid kokku nõu pidama мужикъяс чукӧртчисны сёрнитны

kõnelema <kõnele[ma kõnel[da kõnele[b kõnel[dud 31 v; kõnele[ma kõnele[da kõnele[b kõnele[tud 27 v>
1. rääkima сёрнитны
♦
aeglaselt kõnelema ньӧжйӧ сёрнитны
2. vestlema, juttu ajama сёрнитны
♦
meil on vaja nelja silma all kõnelda миян колӧ кыкӧн сёрнитны
3. kõnet pidama сёрнитны, висьтасьны, выступитны
♦
koosolekul kõneles esimesena juhataja собранньӧ дырйи первойӧн висьтасис веськӧдлысь

loopima <l'oopi[ma l'oopi[da loobi[b loobi[tud 28 v>
1. viskama, pilduma шыблавны; üksteist шыбласьны
♦
palli loopima мач шыблавны;
loobib kive из шыблалӧ;
nad loopisid üksteist patjadega найӧ шыбласисны юрлӧсъясӧн;
loopis oma rõivad tuba mööda laiali шыблаліс паськӧмсӧ комнат пасьтала
2. piltl raiskama, priiskama койны, шыбласьны (мыйӧнкӧ)
♦
raha loopima сьӧм койны, сьӧмӧн шыбласьны
3. piltl sõnu, väljendeid puistama
♦
tühje sõnu loopima весь сёрнитны, кывкуттӧг висьтавны

läbi rääkima arvamusi vahetama, nõu pidama сёрнитны
♦
räägib naisega läbi, mis edasi teha сёрнитас гӧтырыскӧд, мый водзӧ вӧчны

niimoodi <+m'oodi adv> nii, selliselt тадз, тадзи
♦
niimoodi ei tohi rääkida тадзи сёрнитны оз позь;
vaat niimoodi! вот тадз!

nõu pidama сёрнитны

osav <osav osava osava[t -, osava[te osava[id 02 adj> кужысь; kaval сюсь
♦
osav diplomaat бур дипломат;
osav kõnemees сёрнитны кужысь;
osavad käed кужысь ки

rääkima <r'ääki[ma r'ääki[da räägi[b räägi[tud 28 v>
1. kõnelema сёрнитны; ütlema, jutustama висьтавны
♦
sosinal rääkima шӧпкӧдны, шӧпкӧдӧмӧн сёрнитны;
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ;
räägi mulle tõtt висьтав меным збыльсӧ
2. mingit keelt v murret oskama v valdama сёрнитны
♦
räägib eesti keeles v eesti keelt сёрнитӧ эст кывйӧн
3. midagi käsitlema v teatama, millestki jutustama, mingis asjas [ümber] veenma висьтавны; vestlema сёрнитны
♦
reisimuljeid rääkima ветлӧм йылысь висьтавны;
raadio rääkis, et ... радио висьталіс, мый ...;
rahvas räägib, et tulevat külm suvi йӧзыс висьталӧны, гожӧмыс пӧ кӧдзыд лоас;
luuletus räägib armastusest кывбурас висьтавсьӧ муслун йылысь

sõna võtma сёрнитны, выступитны

takerduma <takerdu[ma takerdu[da takerdu[b takerdu[tud 27 v>
1. millegi taha, sisse, vahele v külge kinni jääma сибдыны, крукасьны; kuhugi pehmesse vajuma, kinni jääma вӧйны (небыд пиӧ)
♦
takerdusin jalgupidi juhtmetesse кокӧн крукаси проводъясӧ;
kärbsed takerdusid ämblikuvõrku гутъяс сибдалісны черань везйӧ;
tuli takerdudes läbi lume локтіс вӧйласьӧмӧн лымті
2. edenemises peatuma, mitte sujuma, paigalseisu sattuma сувтны, буксуйтны; jutuga segimineku v mõttelõnga kaotamise kohta мытшласьны
♦
töö takerdub удж сувтіс;
reformid takerduvad реформаяс буксуйтӧны;
hakkas liiga kiiresti rääkima, mistõttu aeg-ajalt takerdus вывті тэрыба пондіс сёрнитны да, сійӧн кадысь-кадӧ мытшласис

tasa <tasa adv> vaikselt лӧня, чӧла
♦
tasa kõnelema лӧня сёрнитны

tasuma <tasu[ma tasu[da tasu[b tasu[tud 27 v>
1. maksma мынтыны, мынтысьны, вештыны, вештысьны
♦
töö eest tasuma уджысь мынтысьны;
ööbimise eest jäi tasumata войколысь мынтысьтӧм лоис
2. koos da-infinitiiviga: mõtet olema, otstarbekaks osutuma, maksma сулавны, ковны
♦
seda filmi tasub vaadata тайӧ фильмсӧ колӧ видзӧдны;
sellest ei tasu rääkida ты йылысь оз сулав сёрнитны

tegema <tege[ma teh[a t'ee[b tee[vad t'eh[tud, teg[i t'eh[ke teh[akse tei[nud 28 v>
1. midagi valmistama, looma, tekitama вӧчны, лӧсьӧдны; toitu valmistama пуны-пӧжавны; õmblustööd вурны
♦
süüa tegema сёян лӧсьӧдны;
leiba tegema нянь пӧжавны;
kas teen kohvi või teed? кофе вӧча али чай?;
lapsed teevad lumememme челядь вӧчӧны лыммортӧс;
parketti tehakse tammest паркет вӧчӧны тупуысь
2. hääle, häälitsuse kuuldavale toomise kohta шыасьны
♦
õpetaja tegi kurja v kõva häält велӧдысь скӧра шыасис;
rahast juttu ei tehtud сьӧм йылысь эз сёрнитны
3. põhjustama, esile kutsuma, tekitama вӧчны
♦
tegin endale kukkudes haiget уси да дойми;
talle meeldib nalja teha сылы кажитчӧ шмонитны;
tahtsin sulle üllatust teha кӧсйи тэныд сюрприз вӧчны
4. kehaliste liigutuste kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega, mitmesuguste tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta вӧчны
♦
tegin sammukese kõrvale воськовтышті бокӧ;
tööd tegema уджавны, удж вӧчны;
lastel pole suvel linnas midagi teha гожӧмнас челядьлы карын вӧчнысӧ нинӧм;
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
5. mingit ala harrastama, viljelema занимайтчыны
♦
sporti tegema спортӧн занимайтчыны
6. kellekski v millekski muutma v kujundama вӧчны; ametipostile panema пуктыны
♦
isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha батьыс кӧсйис вӧчны письыс попӧс;
vennast tehti vallavanem вокӧс пуктісны вӧлӧсьтса старӧстаӧ
7. mingisuguseks muutma
♦
vihmasabin teeb uniseks зэр шыыс унмовськӧдӧ;
uudis tehti avalikuks v kõigile teatavaks юӧрсӧ йӧзӧдісны;
tee mind temaga tuttavaks! тӧдмӧд менӧ сыкӧд!

telefon <telefon telefoni telefoni telefoni, telefoni[de telefon/e 19 s>
1. telefoniaparaat телефон
♦
mobiiltelefon мобильнӧй телефон, сьӧрысь новлан телефон;
telefoniga rääkima телефон пыр сёрнитны
2. kõnek telefoninumber телефон, телефон номер
♦
kirjuta mu telefon üles гиж менсьым телефонӧс

tohtima <t'ohti[ma t'ohti[da tohi[b tohi[tud 28 v>
1. osutab tegevuse lubatusele позьны
♦
ta tohib tulla ja minna, millal tahab сылы позьӧ локны-мунны, кор кӧсъяс;
valjusti rääkida ei tohi! гораа сёрнитны оз позь
2. [hrl koos eitusega] osutab millelegi, mida ei ole võimalik teha v ei peaks tegema позьны
♦
teistest inimestest ei tohi nii halvasti rääkida мукӧд йывсьыс татшӧм лёка сёрнитны оз позь
3. osutab millegi võimalusele v võimalikkusele: võima, saama позьны
♦
ei tohi unustada, et ... оз позь вунӧдны, мый ...

uuesti <uuesti adv> veel kord, jälle бара, выльысь, выль пӧв; algusest peale, kuid teisiti выльысь, выль пӧв
♦
hakkas uuesti rääkima бара пондіс сёрнитны;
kirjutas kogu artikli uuesti ставнас статтясӧ гижис выль пӧв

vestlema <v'estle[ma vestel[da v'estle[b vestel[dud 30 v> jutlema, juttu ajama, rääkima сёрнитны, варовитны
♦
vestles vennaga muusikast сёрнитіс вокыскӧд музыка йылысь;
vesteldi tühjast-tähjast варовитісны быдтор йывсьыс

võime <võime v'õime võime[t -, võime[te v'õime[id 06 s> võimelisus вермӧм, кужӧм, вын; anne кужӧм, сям
♦
kehalised võimed вир-яй вын;
kõnevõime сёрнитны вермӧм;
töötab üle oma võimete вынысь вывті уджавны

üritama <ürita[ma ürita[da ürita[b ürita[tud 27 v> püüdma, katsuma, proovima видлыны
♦
üritasin temaga juttu alustada видлі сыкӧд сёрнитны;
üritas juba koolipõlves luuletusi kirjutada школаас на видліс гижны кывбуръяс