?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
algatama <algata[ma algata[da algata[b algata[tud 27 v> заводитны, панны
♦
kes algatas tüli? коді заводитіс пинясьны?;
keegi algatas laulu кодкӧ босьтчис сьывны
ansambel <ans'ambel ans'ambli ans'ambli[t -, ans'ambli[te ans'amble[id 02 s> tervikkogu ансамбль
♦
arhitektuuriansambel стрӧйба ансамбль;
džässansambel джаз ансамбль;
folkansambel фолк-ансамбль;
kammeransambel камернӧй ансамбль;
meesansambel мужичӧй[яслӧн] ансамбль;
vokaalansambel сьылан ансамбль;
ansamblis laulma ансамбльын сьывны;
hoonete klassitsistlik ansambel классицизм стиля стрӧйба ансамбль;
kostüüm ja kübar on omavahel ansamblis костюмыс да шляпаыс бура лӧсялӧны
armastama <armasta[ma armasta[da armasta[b armasta[tud 27 v> радейтны
♦
lapsi armastama челядьӧс радейтны;
oma emakeelt armastama чужан кыв радейтны;
muusikat armastama музыка радейтны;
nad armastavad teineteist kirglikult найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ зэв ёна;
lapsed armastavad magusat челядь радейтӧны юмов;
armastan laulda ja tantsida радейта сьывны да йӧктыны;
meie armastatud õpetaja миян радейтана велӧдысьным
esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]
♦
ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ
♦
esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны
hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас
laulma <l'aul[ma l'aul[da laula[b l'aul[dud, l'aul[is l'aul[ge 33 v> inimeste kohta сьывны; lindude kohta сьывны, дзользьыны
♦
serenaadi laulma серенада сьывны;
ööbik laulab колипкай дзользьӧ
noot <n'oot noodi n'ooti n'ooti, n'ooti[de n'ooti[sid & n'oot/e 22 s> muus noodikirja märk, teatava kõrguse ja kestusega heli нота
♦
noodist laulma нота серти сьывны
põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш
