[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

allikas <allikas allika allika[t -, allika[te allika[id 02 s>
1. veekogu ӧшмӧс, ключ
♦
kuumaveeallikas пӧсь [ваа] ключ;
mineraalveeallikas минеральнӧй ӧшмӧс;
ohvriallikas вись ваян ӧшмӧс;
puhta ning selge veega allikas сӧстӧм да сӧдз [ваа] ключ;
allikast vett jooma ключысь ва юны;
allikas vuliseb ключ сяльгӧ
2. piltl lähtematerjal, lähe, algus, põhjustaja ӧшмӧс, подув, сетысь
♦
kirjalikud allikad гижӧда ӧшмӧсъяс;
arhiiviallikas архивса ӧшмӧс;
energiaallikas энергия сетысь;
jõuallikas вын сетысь;
teabeallikas юӧр ӧшмӧс;
valgusallikas югыд сетысь;
vooluallikas el ток сетысь;
kõigi pahede allikas став лёкыслӧн подулыс;
loodus ilu allikana вӧр-ва мичлун подув туйӧ

alt vedama
1. haneks vedama, alt tõmbama пӧръявны, ылӧдны
♦
vedas kõiki kaaslasi alt став ёртсӧ пӧръяліс;
teda veeti turul hinnaga kõvasti alt базар вылын сійӧс донъяснас ёна пӧръялӧмаӧсь
2. jukerdama, lootusi petma конйыштны, ылӧдны; üles ütlema торксьыны
♦
tervis vedas alt здоровье конйыштіс;
vaist ei vedanud alt нырис эз ылӧд;
mootor vedas alt мотор торксис

arv <'arv arvu 'arvu 'arvu, 'arvu[de 'arvu[sid & 'arv/e 22 s>
1. лыдпас, лыд
♦
positiivne arv mat нольысь ыджыд лыдпас;
ühekohaline arv ӧти паса лыд;
mitmekohaline arv уна паса лыд;
paaritu arv кык пельӧ юксьытӧм лыд;
astronoomilised arvud piltl зэв гырысь лыдпасъяс;
ümmargused arvud гӧгрӧс лыдпасъяс;
algarv mat прӧстӧй лыдпас;
irratsionaalarv mat ӧтластиттӧм лыдпас;
järgarv mat дорвыв лыдпас;
murdarv mat дрӧбъя лыдпас;
naturaalarv mat збыль лыдпас;
paarisarv тшӧта лыдпас;
põhiarv mat подув лыдпас;
täisarv дзонь лыд;
arve liitma лыдпасъяс содтыны;
arve korrutama лыдпасъяс унаавны, лыдпасъяс унапӧвставны;
arve lahutama лыдпасъяс чинтыны;
arve jagama лыдпасъяс юкны;
leidke ruutjuur antud arvust арталӧй тайӧ лыдпасыслысь квадрат вужсӧ
2. hulk, kogus лыд
♦
koguarv став лыдыс;
rahvaarv войтыр лыд;
suurel arvul уна;
kuulajate arv кывзысь лыд;
lehekülgede arv листбок лыд;
rahvast oli tohutul arvul kokku tulnud йӧзыс вӧлі локтӧма лыдтӧм-тшӧттӧм
3. keel лыд
♦
nimisõna esineb kahes arvus -- ainsuses ja mitmuses эмакыв петкӧдчӧ кык лыдын – ӧтка да уна лыдын

arve <arve 'arve arve[t -, arve[te 'arve[id 06 s>
1. тшӧт
♦
tasutud arve мынтӧм тшӧт;
tasumata arve мынтытӧм тшӧт;
elektriarve токысь тшӧт;
gaasiarve газысь тшӧт;
arvet esitama тшӧт сетны;
arvet tasuma v maksma тшӧт мынтыны, тшӧт вештыны
2. konto тшӧт
♦
arveldusarve maj артасян тшӧт;
hoiuarve сьӧм видзан тшӧт;
lõpparve рӧщӧт;
pangaarve банкса тшӧт;
avasin pangas arvee банкын восьті тшӧт;
tema arvel on palju lavastusi сылӧн тшӧт вылын уна спектакль;
kõiki tempe ei saa poisi arvele panna став пакӧститчӧмсьыс зонсӧ он мыжды

asjaajamine <+ajamine ajamise ajamis[t ajamis[se, ajamis[te ajamis/i 12 s> dokumentide vormistamine ja korraldamine дела нуӧдӧм; asjaõiendus нок, тӧжд-нок
♦
ametlik asjaajamine официальнӧй делӧ нуӧдӧм;
salajane asjaajamine гусьӧн делӧ нуӧдӧм;
asjaajamist üle andma делӧ нуӧдан удж сетны;
kogu see asjaajamine oli tarbetu став тайӧ нокыс весьшӧрӧ лоис

demokraatia <demokr'aatia demokr'aatia demokr'aatia[t -, demokr'aatia[te demokr'aatia[id 01 s> rahvavõim, juhtimisviis демократия
♦
parteisisene demokraatia ютырпытшса демократия;
rahvademokraatia став войтырлӧн демократия

eeldus <'eeldus 'eelduse 'eeldus[t 'eeldus[se, 'eeldus[te 'eeldus/i & 'eelduse[id 11 & 09 s>
1. eeltingimus колана подув
♦
edu kõige olulisem eeldus артмӧмлы медся тӧдчана подув;
eeldused viljakaks koostööks бур результата ӧтувъя уджлы колана подув;
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.)
2. (pl) кужанлун, вермӧм
♦
tal on kõik eeldused saada heaks näitlejaks сылӧн тӧдчӧ вермӧм лоны бур артистӧн

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс

energia <en'ergia en'ergia en'ergia[t -, en'ergia[te en'ergia[id 01 s> füüs mateeria liikumise üldine mõõt, keha võime tööd teha; tarm, tegutsemisind, aktiivsus энергия, вын
♦
kineetiline energia кинетическӧй энергия, вешталан вын;
magnetiline energia магнит вын;
elektrienergia электричество энергия;
päikeseenergia шонді[лӧн] энергия;
tuuleenergia тӧв энергия;
energia tulv вын содӧм;
töötab raugematu energiaga уджалӧ бырлытӧм вынӧн;
kogu tema energia kulus pisiaskeldustele став сылӧн выныс муніс посни нок вылӧ

esindaja <esindaja esindaja esindaja[t -, esindaja[te esindaja[id 01 s> mingi rühma liige кутшӧмкӧ котырӧ пырысь; saadik делегат, кодкӧ нимсянь сёрнит[ч]ысь, представитель
♦
täievoliline esindaja став инӧда сёрнитчысь;
kaubandusesindaja вузасьӧм[-ньӧбасьӧм] кузя сёрнитчысь;
rahvaesindaja йӧз нимсянь сёрнитысь;
ministeeriumi esindaja министерство нимсянь сёрнитысь;
troopikataimestiku esindajad тропикаса быдмӧгъяс;
kongressile esindajat saatma конгресс вылӧ делегатӧс ыстыны

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

head aega sinatades ühele inimesele видза колян!; teietades ühele inimesele, mitmele inimesele видза колянныд!; став бурсӧ!

heaks <h'eaks postp [gen]> -лы бур вылӧ, вылӧ, ради
♦
ühiskonna heaks йӧзлы бур вылӧ;
teiste heaks töötama мукӧд вылӧ уджавны;
sinu heaks olen valmis kõigeks тэ ради ме став вылас дась

helistama <helista[ma helista[da helista[b helista[tud 27 v> helisema panema, telefoneerima звӧнитны
♦
teadetebüroosse helistama юӧр сетанінӧ звӧнитны;
helista mulle tööle звӧнит меным удж вылӧ;
helistage sellel numbril звӧнитӧй тайӧ номерас;
helistasin läbi kõik tuttavad став тӧдсалы звӧнитлі

hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру

hoolimata <h'oolimata prep [elat], postp [elat]> вылӧ видзӧдтӧг
♦
keelust hoolimata läksid lapsed jääle ӧлӧм вылӧ видзӧдтӧг челядь мунісны йи вылӧ;
kõigest hoolimata on meil palju ühist став вылас видзӧдтӧг ӧткодьыс миян уна;
sellest hoolimata et сы вылӧ видзӧдтӧг, мый

igasugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj, s> adj kõiksugune быдсяма, быдсяма пӧлӧс; kõik, iga став
♦
igasugune abi быдсяма отсӧг;
igasugused kaubad быдсяма пӧлӧс вузӧс;
igasugused raamatud быдсяма небӧг;
tuisk hävitas igasugused jäljed турӧб тыртіс став кок туйсӧ

ihu <ihu ihu ihu 'ihhu, ihu[de ihu[sid 17 s> туша, вир-яй
♦
päevitunud ihu гожъялӧм туша;
kõik mu ihu on haige став вир-яйӧй висьӧ

imema <ime[ma ime[da ime[b ime[tud 27 v>
1. suhu tõmbama, lutsima нёнявны; mõnda aega нёньыштны
♦
laps imeb rinda кага нёнялӧ морӧс;
kompvekki imema кампет нёнявны;
piipu imema каллян нёнявны;
imes kondi puhtaks вемсӧ лы пытшсьыс нёняліс
2. midagi endasse v kuskilt välja tõmbama кыскыны, нёнявны
♦
taimed imevad pinnasest niiskust быдмӧгъяс кыскӧны муысь ва;
sääsk on enda verd täis imenud ном польдчытӧдзыс вирсӧ юӧма;
maa imes endasse kogu niiskuse муыс став васӧ кыскӧма

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

kasum <kasum kasumi kasumi[t -, kasumi[te kasume[id 02 s> maj чуктӧс
♦
kogukasum став чуктӧс

kate <kate k'atte kate[t -, kate[te k'atte[id 06 s> pealmine kattev kiht кышӧд, эжӧд; vooderdis эжӧд
♦
aknakate ӧшиньдӧра;
diivanikate диван вевттьӧд;
kõva kattega maantee чорыд веркӧса туй;
kogu raha läheb võlgade katteks став сьӧмыс мунас уджйӧз вештӧм вылӧ

katsetus <katsetus katsetuse katsetus[t katsetus[se, katsetus[te katsetus/i 11 s>
1. proovimine, katsetamine испытайтӧм
♦
auto tegi eduga läbi kõik katsetused машина бура прӧйдитіс став испытайтӧмсӧ
2. algav, kobav ettevõtmine видлӧм, босьтчылӧм
♦
esimesed kirjanduslikud katsetused медводдзаысь гижны видлӧм

keha <keha keha keha k'ehha, keha[de keha[sid & keh/i 17 s> туша, мыгӧр, вир-яй
♦
lopsakas keha яя туша;
kõigest kehast värisema став тушаӧн тіравны

kogu1 <kogu pron> став, дзонь
♦
kogu aasta jooksul дзонь во чӧж;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
kogu maailmas став мирас;
õnnitlen sind kogu südamest сьӧлӧмсянь тэнӧ чолӧмала

kohaselt <kohaselt adv> millele vastavalt, millega kooskõlas, mille järgi серти
♦
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.);
eelneva kokkuleppe kohaselt водзвыв сёрнитчӧм серти

korter <k'orter k'orteri k'orteri[t -, k'orteri[te k'ortere[id 02 s> eluruumide kogum, majutuskoht патера, квартира
♦
avar korter ыджыд патера;
kahetoaline korter кык вежӧса патера, кык жыръя патера;
naaberkorter орчча патера;
kõigi mugavustega korter став удобствоа патера

kus <k'us adv>
1. küsiv-siduv sõna кӧні, кӧн
♦
kus sa elad? кӧні тэ олан?;
kus me kokku saame? кӧні ми аддзысям?
2. siduv ajasõna: millal кор
♦
nüüd, kus kõik tööd tehtud, võib puhata ӧні, кор став уджсӧ лои вӧчӧма, позьӧ шойччыны

kõik <k'õik kõige k'õike k'õike, k'õiki[de & kõig/i k'õik/i 00 pron>
1. (mitmuslikus vormis) igaüks, viimane kui üks став, ставӧн, быдӧн
♦
kõik koos asuti teele ставӧн ӧтлаын петісны туйӧ;
kõigil on palju tööd ставлӧн уджыс уна;
üks kõigi eest, kõik ühe eest ӧти быд понда, быдӧн ӧти вӧсна;
see on kõigile teada тайӧс ставӧн тӧдӧны
2. (ainsuslikus vormis) miski tervikuna, kogu став, быдтор
♦
kõik on korras ставыс бур;
elus tuleb kõike ette олӧмад быдторйыс овлӧ

kõlbama <k'õlba[ma kõlva[ta k'õlba[b kõlva[tud 29 v> sobima туйны, шогмыны; sünnis olema лӧсьыд лоны
♦
igaüks ei kõlba õpetajaks быдӧн велӧдысьӧ оз туй;
kõik seened ei kõlba süüa оз став тшакыс шогмы сёйны;
nii hilja ei kõlba külla minna татшӧм сёр гӧсьти мунны абу лӧсьыд

lüpsma <l'üps[ma l'üps[ta lüpsa[b l'üps[tud, l'üps[is l'üps[ke 32 v>
1. lehma лысьтыны
♦
lehma lüpsma мӧс лысьтыны;
udar tuleb korralikult tühjaks lüpsta вӧрасьыс колӧ лысьтыны став йӧвсӧ;
lehmi lüpstakse kolm korda päevas мӧсъясӧс лысьтӧны куимысь луннас
2. piima andma лысьтыны
♦
lehm lüpsab hästi мӧскыс лысьтӧ бура

mahutama <mahuta[ma mahuta[da mahuta[b mahuta[tud 27 v>
1. ära paigutama, sisse sobitama тӧрӧдны
♦
mahutasin kõik asjad kohvrisse став кӧлуйӧс тӧрӧді чемоданӧ
2. mahu poolest paigutada võimaldama тӧрны
♦
seljakott mahutab rohkem kui portfell мышнопйӧ тӧрӧ портфельысь унджык;
uus staadion mahutab sada tuhat pealtvaatajat выль стадионӧ тӧрӧ сё сюрс видзӧдысь

meeles olema тӧд вылын лоны
♦
kõik nimed ei ole mul enam meeles став нимсӧ ог нин помнит

meessugu <+sugu s'oo sugu s'ukku, sugu[de sugu[sid 18 s> mehed sugupoolena мужичӧюлов, аюлов, ай рӧд
♦
kogu meessoo peale vihane vanatüdruk став мужичӧюлов вылас лӧгалысь эндӧм ныв

mugavus <mugavus mugavuse mugavus[t mugavus[se, mugavus[te mugavus/i 11 s>
1. mõnusus лӧсьыдлун
♦
rõivaste mugavus паськӧмлӧн лӧсьыдлун
2. (hrl pl) elukondlik hüve удобство
♦
kõigi mugavustega korter став удобствоа патера

nihkuma <n'ihku[ma n'ihku[da n'ihku[b n'ihku[tud 27 v> aeglaselt, vähehaaval edasi liikuma вешйыны; teise kohta вешйыны; kohalt вӧрзьыны; ajaliselt lähemale матысмыны; eemale ылыстчыны
♦
vagunid nihkusid paigalt v paigast вагонъяс вӧрзисны;
rätt oli laubale nihkunud чышъяныс вӧлі кымӧсас вешйӧма;
ära nihku minust eemale эн ылыстчы ме дорысь;
nihkus kogu kehaga ettepoole став тушанас водзлань сетчис;
sügis nihkub lähemale матысмӧ тулыс;
asi pole paigast nihkunud делӧыс водзӧ эз мун

opositsioon <opositsi'oon opositsiooni opositsi'ooni opositsi'ooni, opositsi'ooni[de opositsi'ooni[sid & opositsi'oon/e 22 s>
1. vastasrind, vastuseis, -tegevus оппозиция, паныд мунӧм
♦
opositsioon parlamendis парламентса оппозиция;
opositsiooni astuma оппозицияӧ пырны;
ta on kogu maailmaga opositsioonis сійӧ став мирыслы мунӧ паныд
2. astr паныд сулалӧм, оппозиция
♦
planeetide opositsioon планетаяслӧн паныд сулалӧм
3. keel орччӧдӧм
♦
foneemiopositsioon фонемаяс орччӧдӧм

pilet <pilet pileti pileti[t -, pileti[te pilete[id 02 s> pääse билет
♦
aastapilet вося билет;
tagasisõidupilet бӧр локтан билет;
piletid on läbi v välja müüdud став билетыс вузалӧма

pillama <p'illa[ma pilla[ta p'illa[b pilla[tud 29 v>
1. kukkuda laskma, kogemata уськӧдны; paljude asjade kohta гылӧдны
♦
pillas taldriku käest уськӧдіс кисьыс тасьтісӧ;
kased pillavad koltunud lehti piltl кыдз пуяс гылӧдӧны вижӧдӧм коръяссӧ
2. viskama, paiskama шыбитны; laiali шыблавны
♦
kõik esemed toas olid laiali pillatud комнатас став кӧлуйыс вӧлі шыблалӧма;
suvine päike pillas heldelt oma soojust piltl гожся шондіыс лышкыда койис ассьыс шоныдсӧ;
aeg-ajalt pillas ta mu poole hajameelse pilgu кадысь кадӧ сійӧ веськодя видзӧдлывіс мелань
3. sekka lausuma, vahemärkust poetama кыв шуны, чӧвтны
♦
ta ei pillanud ainsatki sõna сійӧ кыв эз шу;
juhuslikult pillatud sõna кӧсйытӧг чӧвтӧм кыв
4. raiskama койны
♦
pillab oma raha [tuulde] сьӧм койны

pooleli <pooleli adv> poole peal[e], lõpetamata помавтӧм, помавтӧг
♦
jättis kooli pooleli эновтіс школасӧ [помавтӧг];
kõik tööd on pooleli став уджыс помавтӧм;
pooleli olev v pooleli kirjutis помавтӧм гижӧд

põlgama <p'õlga[ma põla[ta p'õlga[b põla[tud 29 v>
1. üleolevalt, halvasti suhtuma, mitte sallima зывӧктыны, мустӧмтны
♦
põlgan sind hingepõhjast v hingepõhjani ме тэнӧ зэв ёна зывӧкта;
nad elasid koos üksteist vihates ja põlates найӧ олісны ӧта-мӧд вылас лӧгалӧмӧн да мустӧмтӧмӧн
2. eitava otsuse v hinnanguga seoses чайтны
♦
ta on vaevalt üle viiekümne, aga juba põlatakse vanaks сылы муртса на ветымын сайӧ, а пӧрысьӧн нин чайтӧны
3. vastumeelseks pidama зывӧктыны
♦
ta ei põlga ühtegi tööd сійӧ оз зывӧкты некутшӧм удж
4. hülgama, ära tõukama ӧтдортны
♦
neiu põlgas kõik kosilased ära невеста ӧтдортіс став карасьысьсӧ

püüdma <p'üüd[ma p'üüd[a püüa[b p'üü[tud, p'üüd[is p'üüd[ke 34 v>
1. midagi v kedagi kätte saada üritama, kätte saama кутны, кыйны; valikuliselt, valides кутавны
♦
liblikaid püüdma бобув кутавны;
püüdis ahvena [kinni] ёкышӧс кыйис
2. pingutama зільны
♦
püüab kõigest väest став вынсьыс зільӧ

rahvas <rahvas r'ahva rahvas[t -, rahvas[te r'ahva[id 07 s>
1. etniliste tunnuste alusel piiritletavana войтыр
♦
vene rahvas роч войтыр, рочьяс;
soome-ugri rahvad финн-йӧгра войтыръяс
2. mingi koha elanikud олысьяс, йӧз
♦
linnarahvas карса олысьяс;
rahvas räägib, et ... йӧзыс сёрнитӧны, мый ...
3. inimesed йӧз
♦
ütles seda kogu rahva kuuldes став йӧз дырйиыс тайӧс шуис

ressurss <ress'urss ressursi ress'urssi ress'urssi, ress'urssi[de ress'urssi[sid & ress'urss/e 22 s> (hrl pl) varud, tagavarad ресурс
♦
energeetikaressursid, energiaressursid энергия ресурсъяс;
kõik ressursid pole veel ammendatud абу на став ресурсыс бырӧма

sapp <s'app sapi s'appi s'appi, s'appi[de s'appi[sid & s'app/e 22 s> maksarakkude nõre сӧп виж ► sama päritoluga sama päritoluga sapp; piltl tigedus, kibedus, vimm лӧг
♦
mõru kui sapp сӧп виж кодь курыд;
valas kogu oma sapi minu peale став лӧгсӧ ме вылӧ кисьтіс

sikutama <sikuta[ma sikuta[da sikuta[b sikuta[tud 27 v> tõmbama, tirima, ühes suunas кыскыны; edasi-tagasi, korduvalt кыскавны; sakutama летны; karistuseks нетшкыны
♦
sikutab tüdrukut patsist кыскалӧ нывкаӧс кӧсаӧдыс;
poissi sikutati kõrvust зонкаӧс нетшкисны пельӧдыс;
vanamees sikutab mõtlikult habet пӧль думыштчӧмӧн летіс тошсӧ;
hobune sikutab kogu jõust koormat вӧв став вынсьыс кыскӧ додь