[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

alandama <alanda[ma alanda[da alanda[b alanda[tud 27 v>
1. mille taset чинтыны
♦
palka alandama удждон чинтыны;
häält alandama гӧлӧс чинтыны;
temperatuuri alandati 20 kraadi võrra температурасӧ чинтісны 20 градус вылӧ;
alandatud prahiraha mer донтӧммӧдӧм фрахт
2. moraalselt увтыртны, коньӧртны
♦
alluvat alandama киувсаӧс коньӧртны;
{keda kelle ees, keda kelle silmis} alandama увтыртны {кодӧс код [син] водзын};
alandav ettepanek увтыртан вӧзйӧм;
alandatud ja solvatud inimesed увтыртӧм да дӧзмӧдӧм йӧз

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

armukade <+kade kadeda kadeda[t -, kadeda[te kadeda[id 02 adj> inimene вежӧгтысь; pilk, käitumine jms вежӧгтан, вежӧг
♦
armukade mees вежӧгтысь верӧс;
armukade pilk вежӧгтан син, вежӧг видзӧдлас;
{kelle pärast, kelle peale, kellele} armukade olema {кодӧс кодкӧд} вежӧгтыны;
ära ole armukade эн вежӧгты

arst <'arst arsti 'arsti 'arsti, 'arsti[de 'arsti[sid & 'arst/e 22 s> врач, бурдӧдчысь, {мый} бурдӧдысь
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
haavaarst хирург;
hambaarst пинь врач;
kiirabiarst скорӧйса врач;
kooliarst школаса врач;
kõrvaarst пель врач;
loomaarst пемӧс бурдӧдысь;
peaarst юралысь врач;
raviarst бурдӧдчысь врач;
silmaarst син врач, окулист;
sõjaväearst вӧеннӧй врач;
sünnitusabiarst гӧгинь, акушер;
veterinaararst ветеринар;
polikliiniku arst поликлиникаса врач;
arsti juurde minema врач дорӧ мунны;
arsti poole pöörduma врач дорӧ шыӧдчыны;
läks arsti juurde läbivaatusele муніс врачлы петкӧдчывны;
haigele kutsuti arst koju врачӧс корисны висьысь дорӧ гортас;
arst kirjutas retsepti врач гижис рецепт;
töötab maal arstina уджалӧ сиктын врачӧн, уджалӧ сиктса врачӧн

aus <'aus 'ausa 'ausa[t -, 'ausa[te 'ausa[id 02 adj> tõemeelne, õiglane, kohusetruu ылӧдчытӧм, честнӧй
♦
aus inimene ылӧдчытӧм морт;
aus tegu ылӧдчытӧм вӧчӧмтор;
aus kriitika ылӧдчытӧм критика;
ausad silmad ылӧдчытӧм син;
ma ei taha oma ausat nime määrida ме ог кӧсйы ассьым бур нимӧс лякӧсьтны;
sõpra hätta jätta pole aus пикӧ воӧм ёртӧс эновтны абу бур;
ausat elu elama ылӧдчытӧг овны

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

elav <elav elava elava[t -, elava[te elava[id 02 adj> ловъя; aktiivne, energiline, intensiivne визув, пельк; vallatu, rahutu, kärsitu вильыш, инӧ ӧшйытӧм; ergas, liikuv, elurõõmus шурыд; kärmas чож, визув; ere, ilmekas кыпыд, сераса
♦
elavad lilled ловъя дзоридзьяс;
elavad ja surnud ловъяяс да кулӧмаяс;
elavad keeled ловъя кывъяс;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
elavad silmad визув син;
elav loomus визув сям;
elav huvi кыпыд интерес;
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
elav eeskuju ловъя пример;
elav kõnelus визув сёрни;
elav kirjavahetus зіля письмӧасьӧм;
elav liiklus тшӧкыд ветлӧм-мунӧм;
elav kauplemine зіля вузасьӧм;
elav poiss вильыш зон;
elav laps визув кага;
mitte kusagil polnud ainustki elavat hinge некӧн эз вӧв ни ӧти ловъя лов

ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис

ette kujutama думыштны, син водзӧ вайӧдны
♦
ta oli oma tulevikku teistsugusena ette kujutanud ассьыс водзӧ олӧмсӧ сійӧ мӧд ногаӧн думайтіс;
püüan ette kujutada, kuidas kõik oli видла син водзӧ вайӧдны, кыдзи ставыс вӧлі;
kujuta ette, ta jättis tulemata! думышт, сійӧ эз лок!

hall1 <h'all halli h'alli h'alli, h'alli[de h'alli[sid & h'all/e 22 adj, s> adj руд; sinkjas лӧзовруд; juuste jms kohta дзор
♦
hall ülikond руд костюм;
hallid silmad руд син;
hall hobune дзор вӧв;
hallid juuksed дзор юрси;
hall habe дзор тош;
hall elu гажтӧм олӧм;
hall näidend шӧркоддьӧм спектакль;
helehall югыдруд;
tumehall пемыдруд;
ta läks üleöö halliks сійӧ ӧти войӧн дзормис

harjuma <h'arju[ma h'arju[da h'arju[b h'arju[tud 27 v> велавны
♦
harjusin vara tõusma велалі водз чеччыны;
poiss harjus pikapeale võõrasemaga зонка вочасӧн велаліс ичинь дорас;
silmad harjusid hämaraga син велаліс рӧмыдас;
elu läks harjunud rada олӧмыс муніс важ мозыс;
muusiku harjunud kõrv tabas iga valeheli музыкантлӧн велалӧм пельыс кыйис быд туйтӧм шы

ilmne <'ilmne 'ilmse 'ilmse[t -, 'ilmse[te 'ilmse[id 02 adj> ясыд, тыдалан[а], тӧдчан[а]
♦
ilmne erinevus тыдалана торъялӧм;
ilmne paremus тӧдчана вевтырлун;
ilmne tõend ясыд эскӧдантор;
on ilmne ясыд;
süütõendid on ilmsed атӧдыс син водзын

ilu <ilu ilu ilu -, ilu[de ilu[sid 17 s> kaunidus, veetlevus мич, мичлун
♦
klassikaline ilu классическӧй мич;
kütkestav ilu веж петкӧдлан мич;
nõiduslik ilu мойдса мичлун;
hingeilu лов мич;
suveöö ilu гожся войлӧн мич;
keele ilu кывлӧн мичлуныс;
oma iluga pimestama ас мичлунӧн син ёрны;
ilu nautima мичлунӧн нимкодясьны;
ilu on närbunud мичыс нярмӧма

julm <j'ulm julma j'ulma j'ulma, j'ulma[de j'ulma[sid & j'ulm/i 22 adj> toores, halastamatu жаль тӧдтӧм
♦
julmad silmad жаль тӧдтӧм син;
julm tegu жаль тӧдтӧм вӧчӧмтор;
julm kättemaks жаль тӧдтӧм водзӧс мынтӧм;
julmad seadused чорыд оланпасъяс;
julmad ajad сьӧкыд кад

kaitse <kaitse k'aitse kaitse[t -, kaitse[te k'aitse[id 06 s> hoidmine видзӧм; ohu jm tõrjumine дорйӧм
♦
avaliku korra kaitse йӧзкотырын пӧрадок видзӧм;
autorikaitse авторъясӧс дорйӧм;
keskkonnakaitse гӧгӧртас видзӧм;
looduskaitse вӧр-ва видзӧм;
metsakaitse вӧр видзӧм;
muinsuskaitse важтор видзӧм;
piksekaitse el чард вештӧд;
töökaitse удж дорйӧм;
tumedad prillid silmade kaitseks пемыд ӧчки син видзӧм могысь;
{kellelt} kaitset otsima дорйӧг корсьны;
see võrk on kaitseks kärbeste eest тайӧ сеткаыс гутъясысь [видзӧм могысь]

kaval <kaval kavala kavala[t -, kavala[te kavala[id 02 adj> наян, мудер; taibukas, leidlik сюсь
♦
kaval mõte сюсь мӧвп;
kavalad silmad наян син

latern <latern laterna laterna[t -, laterna[te laterna[id 02 s> valgusti пӧнар; auto- фара, би (машиналӧн)
♦
värvilised laternad уна рӧма пӧнаръяс;
esilatern auto водз фара, водз би;
gaasilatern газ пӧнар;
latern silma all син улын шаныш;
laternat kustutama пӧнар кусӧдны

lõige <lõige l'õike lõige[t -, lõige[te l'õike[id 06 s>
1. lõikamine вундӧм; graafiliste tehnikate nimetustes сёртӧм
♦
puulõige kunst пуӧ сёртӧм;
kirurg avab täpse lõikega haige kõhukoopa хирург стӧча вундӧмӧн восьтӧ висьысьлысь кынӧмсӧ
2. läbi- вундӧм; lõikepind, rist- вундас
♦
ehislõige trük сера вундӧм;
kuldlõige trük, mat зарни вундас
3. rätsepatöös, lõikelehel намет
♦
kimonolõige кимоно намет;
lõiget võtma намет босьтны
4. näo v näoosa kuju kohta мыгӧр, форма
♦
silmalõige син потас;
kitsa lõikega nägu векни чужӧм;
kummalise lõikega pea страннӧй формаа юр
5. jur paragrahvi alajaotis юкӧн
♦
paragrahv 5, lõige 3 5-ӧд параграф, 3-ӧд юкӧн

nägema <näge[ma näh[a n'äe[b näe[vad n'äh[tud, näg[i n'äh[ke näh[akse näi[nud 28 v>
1. silmadega tajuma аддзыны
♦
ta näeb ainult vasaku silmaga сійӧ аддзӧ сӧмын шуйга син пӧвнас
2. aru saama, mõistma гӧгӧрвоны, аддзыны
♦
nüüd ma näen, mis mees sa oled ӧні ме аддза, мыйсяма тэ морт

nägemine <nägemine nägemise nägemis[t nägemis[se, nägemis[te nägemis/i 12 s> аддзӧм; nägemisvõime син
♦
terav nägemine ёсь син;
kaotas nägemise синсӧ воштіс

pilk <p'ilk pilgu p'ilku p'ilku, p'ilku[de p'ilku[sid & p'ilk/e 22 s> silmavaade, vaatamisviis, silmade ilme видзӧдлас, видзӧдлӧм, син чӧвтлас
♦
sõbralik pilk мелі видзӧдлас;
ta pööras pilgu kõrvale сійӧ кежӧдіс синсӧ;
heitis pilgu üle õla чӧвтліс синсӧ пельпом вомӧныс

pruun <pr'uun pruuni pr'uuni pr'uuni, pr'uuni[de pr'uuni[sid & pr'uun/e 22 adj, s> adj перкаль, мугӧм, сьӧдовгӧрд
♦
pruunid silmad мугӧм син, мугӧм рӧма син

puurima <p'uuri[ma p'uuri[da puuri[b puuri[tud 28 v>
1. puuriga ava[sid] tegema писькӧдны, розьӧдны
♦
seina auku puurima стенмӧ розь писькӧдны, стен розьӧдны
2. sisse suruma v vajutama сюйны; uuristama гудйыны
♦
puurib maasse vaiasid муӧ сюръя сюялӧ;
ära puuri nina! эн гудйысь нырад!
3. edasi liikudes teed, käiku rajama, kuskile hooga tungima писькӧдчыны
♦
poiss puuris end inimeste vahele зон сюйсис йӧз пиӧ;
rong puurib enesele pimedusse teed поезд писькӧдӧ пемыдас аслыс туй
4. piltl pingsalt vaatama дзоргыны, син вештывтӧг видзӧдны
♦
nad puurivad silmadega kaarti найӧ синнысӧ вештывтӧг видзӧдісны карта вылӧ;
naine puuris silmad mehesse нывбаба дзоргис мужичӧй вылӧ
5. piinama, vaevama: valu, tunnete kohta доякывны
♦
ristluudes puurib коскын доякылӧ
6. uurima, juurdlema туявны; millegi kallal pusima зунясьны
♦
teadust puurima наука туявны;
puurib poole ööni raamatute kallal вой шӧрӧдз зунясьӧ небӧгъясӧн

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

silm1 <s'ilm silma s'ilma s'ilma, s'ilma[de & s'ilm/e s'ilma[sid & s'ilm/i 22 s>
1. nägemiselund син ► sama päritoluga sama päritoluga silm
♦
vasak silm шуйга син;
hallid silmad руд син;
pruunid silmad мугӧм [рӧма] син;
silmad jooksevad vett синва петӧ;
pisarad tulid silma синва петіс
2. silmavaade, pilk видзӧдлас, син
♦
sõbralikud silmad мелі видзӧдлас;
silmi maha lööma син лэдзны
3. nõelal пыс

siluma <silu[ma silu[da silu[b silu[tud 27 v>
1. tasandama, siledaks tegema шыльӧдны
♦
seinu siluma стен шыльӧдны;
silub silmade all kortsukesi шыльӧдӧ син увсьыс посни чукыръяс
2. silitama шыльӧдны, малавны
♦
silub mõtlikult habet думыштчӧмӧн малалӧ тошсӧ;
ema silus üle lapse juuste мамыс шыльӧдыштіс кагасӧ юрсиӧдыс

sära <sära sära sära -, sära[de sära[sid 17 s>
1. tugev helendus, sätendus дзирдалӧм
♦
kullasära зарнилӧн дзирдалӧм;
silmasära, silmade sära син югъялӧм;
tähtede sära taevas кодзувъяслӧн дзирдалӧм енэжын
2. väline hiilgus, toredus мич, мичлун
♦
armastab välist sära радейтӧ ортсыса мичлун;
mind pimestas selle mehe petlik sära тайӧ мужичӧйыслӧн ылӧдчана мичыс ёрис синмӧс

särav <särav särava särava[t -, särava[te särava[id 02 adj>
1. helkiv, läikiv, sätendav дзирдалан, дзирдалысь, югъялан, югъялысь
♦
tuledes särav maja югъялан бияса керка;
särav lumi дзирдалан лым;
särav naeratus дзирдалысь нюм;
säravvad silmad югъялысь син
2. väliselt uhke, tore, hiilgav, luksuslik син ёран мича
♦
särav loss син ёран мича двореч
3. ülihea, võrratu, suurepärane шензьӧдан, зэв бур
♦
särav võit шензьӧдан вермӧм;
särav pianist зэв бур пианист

tagajärg <+j'ärg järje j'ärge j'ärge, j'ärge[de j'ärge[sid & j'ärg/i 22 s> asjaolu v nähtus, mille on esile kutsunud mingi teine asjaolu v nähtus артмӧмтор (мый вӧснакӧ); tulemus, resultaat результат; adessiivis: millegi tõttu, millestki põhjustatuna -ла, вӧсна, понда
♦
põhjus ja tagajärg помка да сы понда артмӧмтор;
varjud silme all on unetuse tagajärg син улыс пемдӧма узьтӧмысла;
põua tagajärjel ähvardab nälg кос понда ковмас тшыгъявны;
avarii tagajärjel voolas nafta merre авария понда саридзӧ петіс нефть

terav <terav terava terava[t -, terava[te terava[id 02 adj>
1. terava otsaga ёсь; teritatud, hästi lõikav, terava lõikeosaga лэчыд
♦
terav nuga лэчыд пурт;
terav nõel ёсь ем;
terav kirves leidis kivi ёсь вылӧ ёсь воис, из вылӧ из воис
2. õheneva serva v aheneva otsaga, kitsast tippu v nurka moodustav ёсь
♦
terav kikkhabe ёсь тош;
terav lõug ёсь тшӧка;
terava ninaga kingad ёсь ныра тупли
3. visuaalselt selgesti eristuv, selge, kontrastne ясыд
♦
teleril pole pilt terav телевизор оз ясыда петкӧдлы
4. intensiivselt meeltele mõjuv лэчыд, ёсь, чушан; lõhna kohta: ninna tungiv чорыд; maitse kohta: mitte mahe лэчыд кӧра; helide kohta: läbilõikav, läbitungiv, vali, pilgu kohta: läbitungiv, karm лэчыд, ёсь; tuule kohta чизыр, ёсь, лэчыд; valu kohta: lõikav, torkiv, kõrvetav ёсь, юкалан
♦
terav higilõhn чорыд пӧсь дук;
terav valgus ёран югыд, ёран би
5. meelte ja vaimuomaduste iseloomustamisel: terane, täpne, tundlik сюсь, ёсь
♦
terav nägemine ёсь син;
terav kuulmine сюсь пель;
terav mõistus сюсь вежӧр;
laps on terava arusaamisega кагаыс сюсь вежӧра
6. ütlemislaadi, tooni kohta: torkav, salvav, pilkav ёсь, чушан, ярскӧб
♦
terav toon лэчыд тон;
ta on terava keelega сійӧ ярскӧб кывъя

tume <tume tumeda tumeda[t -, tumeda[te tumeda[id 02 adj> mittehele пемыд ► sama päritoluga sama päritoluga pime
♦
tumedad silmad пемыд син;
tume õlu пемыд сур

tõsine <tõsine tõsise tõsis[t -, tõsis[te tõsise[id 10 adj>
1. mitte naeratav, mõtliku olekuga серъёзнӧй
♦
tõsised silmad серъёзнӧй син, мӧвпалан син;
ta on üks tõsine mees сійӧ оласа мужичӧй
2. oluline, kaalukas, sügav серъёзнӧй
♦
tõsise sisuga film серъёзнӧй сюрӧса кино;
tõsine põhjus серъёзнӧй помка, вына помка
3. raske, ohtlik, kardetav серъёзнӧй, сьӧкыд
♦
tõsine haigus сьӧкыд висьӧм
4. keskmist ületav, suur, intensiivne, tugev, kõva, korralik, põhjalik, igati arvestatav, tugev серъёзнӧй, ыджыд
♦
tõsine kuritegu ыджыд мыж вӧчӧм

uhke <'uhke 'uhke 'uhke[t -, 'uhke[te 'uhke[id 01 adj>
1. väärikas ja iseteadev гордӧй, асьсӧ пыдди пуктысь; kellegi v millegii üle uhkust tundev гордӧй
♦
uhke ja alistamatu rahvas асьсӧ пыдди пуктысь да сетчытӧм войтыр;
ema on poja üle v pojale uhke мамыс гордитчӧ пинас
2. tore, suurejooneline, suursugune вывті мича, син ёран мича, веж петан мича
♦
uhke kasukas веж петан мича пась;
elab uhket elu олӧ лышкыда

unine <unine unise unis[t -, unis[te unise[id 10 adj> унзіль
♦
unised silmad унзіль син;
hommikuti on ta kaua unine ja pahur асывнас сійӧ дыр овлӧ унзіль да зумыш

ähmane <ähmane ähmase ähmas[t -, ähmas[te ähmase[id 10 adj>
1. tuhm, kergelt hägune гудыр
♦
ähmased aknad гудыр ӧшиньяс;
saare ähmased kontuurid ділӧн гудыр мыгӧрыс;
unest ähmased silmad узьӧмла гудыр син
2. piltl ebamäärane, ebaselge абу ясыд, гӧгӧрвотӧм
♦
ähmane süütunne гӧгӧрвотӧм мыж кылӧм;
tal on oma isast säilinud ainult ähmane mälestus ассьыс батьсӧ сійӧ оз ясыда помнит

ärritama <ärrita[ma ärrita[da ärrita[b ärrita[tud 27 v>
1. meeleelunditele häirivalt mõjuma дойдны
♦
ere valgus ärritab silmi югыд биыс дойдӧ син
2. närviliseks tegema дӧзмӧдны; vihale ajama скӧрмӧдны
♦
iga pisiasi ärritas haiget быд поснитор дӧзмӧдіс висьысьӧс;
sinu ükskõiksus ärritab mind тэнад веськодьлуныд скӧрмӧдӧ менӧ