[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

asula <asula asula asula[t -, asula[te asula[id 01 s> оланін; linn кар; küla сикт
♦
suur asula ыджыд оланін;
maa-asula сикт

järelikult <järelikult adv> niisiis, seega сідзкӧ
♦
sajab vihma, järelikult randa me ei lähe зэрӧ, сідзкӧ, ва дорӧ ог мунӧй

küla <küla küla küla k'ülla, küla[de küla[sid 17 s> maa-asula сикт
♦
suur küla ыджыд сикт

lähedane <lähedane lähedase lähedas[t lähedas[se, lähedas[te lähedas/i 12 adj, s>
1. adj läheduses asuv матысса, матіса
♦
lähedane küla матысса сикт
2. adj tihedates suhetes v suguluses olev матыс, матысса, матіса
♦
lähedane sõber матысса ёрт
3. s матысса
♦
pidas sünnipäeva lähedaste ringis чужан лунсӧ пасйис матыссаяс чукӧрас

maa <m'aa m'aa m'aa[d ma[ha, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s>, ka Maa
1. astronoomilise nimena suure algustähega: Päikesesüsteemi planeet, maakera Му, Му шар ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
Maa kese Му шарлӧн шӧрыс;
Maa tiirleb ümber Päikese Му бергалӧ Шонді гӧгӧр
2. maismaa vastandina merele vm veekogule му ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
see loom elab nii vees kui kuival maal тайӧ пемӧсыс олӧ и ваын, и му вылын
3. maismaa pind, pindmine osa му
♦
mägine maa гӧраӧсь му;
lahja maa вынтӧм му;
maad harima му вӧдитны, му уджавны
4. ruumiline vahemaa ылна, кост
♦
sinna on meilt hulk maad миянсянь сэтчӧдз ылын
5. vastandina linnale сикт
♦
ta elab maal сійӧ олӧ сиктын;
ta on maalt pärit сійӧ сиктысь [петлӧма]
6. ka geograafilistes nimedes: riik v selle osa канму, государство; füüsilis-geograafiline piirkond му, ин
♦
okupeeritud maa мырддьӧм му;
Lääne-Euroopa maad Рытыв-Европаса канмуяс;
linnud lendavad sügisel soojale maale арнас лэбачьяс лэбӧны шоныд муясӧ

niisiis <+s'iis adv> seega, järelikult, seetõttu сідзкӧ
♦
kõik on kohal, niisiis alustame ставӧн воисны, сідзкӧ, заводитам

nojah <noj'ah adv, interj>, ka nojaa kõnek väljendab jaatust, juhatab sisse täpsustuse v seletuse но да
♦
nojaa, muidugi но да, дерт;
nojah, olgu siis nii но да, мед, сідзкӧ, лоас тадз

puur1 <p'uur puuri p'uuri p'uuri, p'uuri[de p'uuri[sid & p'uur/e 22 s> lindude ja loomade jaoks садӧк, чом
♦
rabeleb ja viskleb kui lind puuris садӧкын лэбач моз пессьӧ да шыбласьӧ

seega <s'eega adv> järelikult, niisiis сідзкӧ
♦
oleme käinud juba kolm kilomeetrit, minna jääb seega veel üks куим километра мунім нин, сідзкӧ, колис нӧшта ӧти

siider <s'iider s'iidri s'iidri[t -, s'iidri[te s'iidre[id 02 s> lahja alkohoolne jook сидр
♦
õunasiider яблок сидр

siis <s'iis adv>
1. osutab mainitud, teada olevale ajahetkele: sel ajal, sel hetkel сэк, сэки
♦
olime siis kõik noored сэки ставӧн вӧлім томӧсь
2. osutab toimuva ajalisele järgnevusele: seejärel, peale seda сэсся
♦
enne mõtle, siis ütle первой мӧвпышт, сэсся шу
3. viitab mainitud v mainitavatele asjaoludele: niisugusel juhul, sellise puhul сэк, сэки
♦
aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? а гортас кӧ некод абу, сэки мый?
4. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v järgnevat sõna v lauseosa v esineb täitesõnana сідзкӧ
♦
homseni siis! аскиӧдз, сідзкӧ!

takt <t'akt takti t'akti t'akti, t'akti[de t'akti[sid & t'akt/e 22 s>
1. muus helitöö väike osa такт
♦
kaheosaline v kahelöögiline takt кык юкӧна такт;
takti lööma такт ворсны
2. tegevuse, liikumise rütm ритм; tempo темп
♦
jalad liikusid muusika taktis кокыс ветліс музыка ритмын;
tantsiti aina kiirenevas taktis йӧктісны пыр ӧддзан темпӧн
3. peenetundelisus, delikaatsus, taktitunne вежавидзӧм
♦
võlus kõiki oma peene taktiga аслас вежавидзӧмнас быдӧнлы йиджис сьӧлӧмас;
räägib kõigest ilma igasuguse taktita быдтор йылысь сёрнитӧ дзик вежавидзтӧг

tungima <t'ungi[ma t'ungi[da tungi[b tungi[tud 28 v> trügides, teed rajades kuskile liikuma писькӧдчыны, пырны; vedelike, lõhna, valguse kohta йиджны, сидзны
♦
tungis inimeste vahelt ettepoole йӧз костӧд писькӧдчис водзлань;
mulle tungiti kallale ме вылӧ уськӧдчисны;
suits tungib läbi pragude тшыныс сидзӧ потасъястіыс

vallutama <valluta[ma valluta[da valluta[b valluta[tud 27 v> allutama, alistama, oma valdusse, kasutusse võtma босьтны
♦
vaenlane vallutas mitu küla вӧрӧг босьтіс некымын сикт