?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit
aabits <aabits aabitsa aabitsa[t -, aabitsa[te aabitsa[id 02 s> анбур, шыпаскуд, азбука, буквар; algteadmised millestki подув
♦
pildiaabits, piltidega aabits серпаса анбур;
käitumise aabits оласног подув;
ladumisaabits кыв тэчан шыпасъяс, кыв тэчан шыпаса анбур;
aabitsa järgi õppima анбур серти велӧдчыны;
ta veerib alles aabitsat сійӧ ӧдва на лыддьысьӧ, сійӧ сӧмын на шыпасъяс йитлӧ
ajaliselt <ajaliselt adv> кад боксянь, кад серти
♦
kaks üritust langesid ajaliselt kokku кык мероприятие вӧлі ӧти кадӧ, кык мероприятие веськаліс ӧти кадӧ
algatus <algatus algatuse algatus[t algatus[se, algatus[te algatus/i 11 s> босьтчӧм, водзмӧстчӧм
♦
arukas algatus тӧлка водзмӧстчӧм;
omal algatusel ас водзмӧстчӧм серти
alluma <'allu[ma 'allu[da 'allu[b 'allu[tud 27 v>
1. ametialaselt кипод улын лоны, кипод улын уджавны
♦
ministeeriumile alluv asutus министерство кипод улын уджалысь организация;
linn allus siis Taani kuningale карыс сэки вӧлі Данияса король кипод улын
2. kuuletuma, alistuv olema сетчыны, {мыйкӧ} серти овны
♦
{kelle} võimule alluma {кодлӧн} власьтлы сетчыны;
{kelle} tahtele alluma {кодлӧн} кӧсйӧм серти {мыйкӧ} вӧчны;
seadustele alluma оланпас серти овны;
see haigus allub ravile raskesti тайӧ висьӧмыс бурдӧдӧмлы сетчӧ сьӧкыда
alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн
arusaam <+s'aam saama s'aama s'aama, s'aama[de s'aama[sid & s'aam/u 22 s> arusaamine, käsitus гӧгӧрвоӧм, вежӧртӧм; tõekspidamine эскӧм, видзӧдлас[ног]
♦
õige arusaam {millest} колана нога гӧгӧрвоӧм;
naiivne arusaam наивнӧй видзӧдлас;
rahva arusaama järgi йӧзлӧн гӧгӧрвоӧм серти;
jõuti arusaamale, et ... гӧгӧрвоисны, мый ...;
tal puudub igasugune arusaam {millest} сійӧ нинӧм оз гӧгӧрво {мый йылысь}
arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти
arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны
asend <asend asendi asendi[t -, asendi[te asende[id 02 s>
1. asetsemisviis, seis поза, мыгӧр кутанног
♦
mõnus v mugav asend лӧсьыд поза;
ebamugav asend ладтӧм поза;
istuvas asendis пуксӧн;
horisontaalasend, horisontaalne asend водса поза;
kõhuliasend кымынь;
põlviliasend пидзӧс вылын;
püstasend, püstiasend сувтса поза;
seliliasend гатша поза;
keha asend туша кутанног;
asendit muutma поза вежны
2. asukoht, positsioon ин, {кӧнкӧ} сулалӧм
♦
eesasend keel водзын сулалӧм;
järelasend keel бӧрын сулалӧм;
aluse ja öeldise asend lauses подувпаслӧн да юӧрпаслӧн сёрникузяын ин;
päikese asendi järgi aega määrama шонді серти кад тӧдмавны
auaste <+aste 'astme aste[t -, 'astme[te 'astme[id 05 s> чин
♦
ohvitseriauaste офицер чин;
auastmelt kõrgem чин серти ыджыдджык;
auastme andmine чин сетӧм
eeskiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> туйдӧс, индӧд, инструкция
♦
ranged eeskirjad чорыд туйдӧс;
salajane eeskiri гуся индӧдъяс;
ohutustehnika eeskirjad лёк суӧмысь видзан инструкция;
liikluseeskirjad туй кузя ветлан индӧдъяс;
eeskirju täitma индӧд серти вӧчны;
eeskirjade kohaselt туйдӧс серти
ennustama <ennusta[ma ennusta[da ennusta[b ennusta[tud 27 v> водзвыв висьтавны; kindlail andmeil ette arvama водзвыв висьтавны; käelt, kaartidelt тунавны
♦
tulevikku ennustama водзӧ лоанасӧ висьтавны;
tähtede järgi ennustama кодзувъяс серти тунавны;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
pilved ennustasid vihma кымӧръяс кайтісны зэр;
käe järgi ennustama ки серти тунавны;
mustlane ennustas talle head elu чиган туналіс сылы бур олӧм
esialgne <+'algne 'algse 'algse[t -, 'algse[te 'algse[id 02 adj> esmane, lähte-, alg- медводдза, подув; visandlik ылӧсалан
♦
sõna esialgne tähendus кывлӧн подув вежӧртасыс;
esialgne hinnang медводдза дон сетӧм;
esialgsed andmed медводдза мыччӧдъяс;
esialgne plaan медводдза план;
esialgsete arvestuste kohaselt ылӧсалан артыштӧм серти
filmima <f'ilmi[ma f'ilmi[da filmi[b filmi[tud 28 v> снимайтны
♦
uue kinokaameraga filmima выль камераӧн снимайтны;
üht stseeni filmima ӧти сцена снимайтны;
„Kevade“ on filmitud O. Lutsu teose järgi „Тулыс“ снимайтӧма О. Лутслӧн гижӧд серти
hind <h'ind hinna h'inda h'inda, h'inda[de h'inda[sid & h'ind/u 22 s> дон
♦
soodne hind скоднӧй дон;
kindel hind, püsiv hind вежласьтӧм дон;
hulgihind чукӧрӧн вузалан дон;
jaehind торйӧн вузалан дон;
kokkuleppehind сёрнитчӧм дон;
omahind асдон;
pileti hind билет дон;
hindade tõstmine дон лэптӧм;
hinnad langevad донъяс чинӧны;
hinda määrama дон урчитны;
ostsin maja odava hinnaga донтӧг ньӧби керка, ичӧт донысь ньӧби керка;
oleme hinnas kokku leppinud дон серти сёрнитчим;
igal minutil on kulla hind быд минут зэв дона
hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда
♦
arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна
♦
rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын
iseenese sg gen <+- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; iseenda sg gen <+- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron>
1. rõhutab enesekohasust, eri vormid isikuti ja käändeti ас
♦
iseenese v iseenda üle naerma ас вылад серавны;
iseennast süüdistama асьтӧ мыжавны;
armasta ligimest nagu iseennast матысса морттӧ радейт асьтӧ моз;
iseenda pärast ma ei muretse ас понда ме ог майшась
2. rõhutab kuuluvust ас
♦
iseenese tarkusest ас гӧгӧрвоӧм серти, ас вежӧртӧмӧн;
ta on seda iseenese nahal tunda saanud сійӧ тайӧс ас вывтіыс нуис
juhend <juhend juhendi juhendi[t -, juhendi[te juhende[id 02 s> juhtnöör, näpunäide, eeskiri, juhiste kogu индӧд, туйдӧс
♦
salajane juhend гуся индӧд;
käsitsemisjuhend, käitusjuhend вӧдитчан индӧд;
tööjuhend уджалан индӧд;
juhendit koostama индӧд лӧсьӧдны;
vastavalt juhendile, juhendi kohaselt индӧд серти
jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс
järgi <j'ärgi postp, adv> postp [gen] mille kohaselt, millele toetudes серти
♦
seaduse järgi toimima оланпас серти уджавны;
moe järgi riietuma мода серти пасьтасьны;
toimisin sinu nõuande järgi вӧчи тэнад велӧдӧм серти;
poisile pandi vanaisa järgi nimeks Rein зонкаӧс нимтісны пӧль сертиыс Рейнӧн;
tundsin ta hääle järgi ära гӧлӧс сертиыс тӧдмалі сійӧс
järjekord <+k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. järgnemise, reastumise kord ӧта-мӧд бӧрся мунӧм, черӧд
♦
kronoloogiline järjekord кад серти тэчӧм;
tähestikuline järjekord анбур серти тэчӧм;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрын;
esimeses järjekorras медводз;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
järjekorrast kinni pidama черӧдӧ кутчысьны;
ärge rääkige kõik korraga, vaid järjekorras эн сёрнитӧй ставӧн ӧтлаын, а ӧта-мӧд бӧрсяыд
2. kelle v mille koht mingis reastuses v järjestuses, inimeste rida, kes ootavad midagi ӧчередь
♦
pikk järjekord кузь ӧчередь;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
väljaspool järjekorda ӧчередьтӧг;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрся, сьӧрсьӧн-бӧрсьӧн;
järjekorras seisma ӧчередьын сулавны;
järjekorrast kinni pidama ӧчередьӧ кутчысьны
kohaselt <kohaselt adv> millele vastavalt, millega kooskõlas, mille järgi серти
♦
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.);
eelneva kokkuleppe kohaselt водзвыв сёрнитчӧм серти
kokkulepe <+lepe l'eppe lepe[t -, lepe[te l'eppe[id 06 s> сёрнитчӧм, артмӧдчӧм
♦
suuline kokkulepe шуӧмӧн сёрнитчӧм;
hind kokkuleppel доныс сёрнитчана;
eelneva kokkuleppe kohaselt, vastavalt eelnevale kokkuleppele водзвыв сёрнитчӧм серти
käänama <k'ääna[ma kääna[ta k'ääna[b kääna[tud 29 v>
1. asendi puhul: keerama, pöörama бергӧдны; end бергӧдчыны
♦
käänab pea kõrvale бергӧдӧ юрсӧ;
magaja käänas teist külge узьысь бергӧдчис мӧдарӧ
2. keel deklineerima вежлӧг серти вежлавны
meelest <meelest postp [gen]> arust, arvates думысь, чайтӧм серти
♦
minu meelest ei ole sul õigus ме думысь тэ абу прав;
ta on enda meelest väga tark аслас чайтӧм сертиыс сійӧ зэв сюсь
muutma <m'uut[ma m'uut[a muuda[b muude[tud, m'uut[is m'uut[ke 34 v>
1. teistsuguseks v teiseks tegema вежны
♦
paremaks muutma бурлань вежны
2. keel käänama вежлӧг серти вежлавны; pöörama мортавны, морт серти вежлавны
muutuma <m'uutu[ma m'uutu[da m'uutu[b m'uutu[tud 27 v>
1. вежсьыны; teisenema, muunduma пӧрны, лоны < {кутшӧмӧнкӧ, кодӧнкӧ, мыйӧнкӧ}>
♦
halvemaks muutuma лёкмыны;
tärklis muutub suhkruks крахмал пӧрӧ сакарӧ;
miski pole ta elus muutunud сылӧн олӧмас нинӧм абу вежсьӧма
2. keel käänduma вежлӧг серти вежласьны; pöörduma мортасьны (кадакыв йылысь)
♦
muutuvad sõnaliigid вежласьысь кывсикасъяс
noot <n'oot noodi n'ooti n'ooti, n'ooti[de n'ooti[sid & n'oot/e 22 s> muus noodikirja märk, teatava kõrguse ja kestusega heli нота
♦
noodist laulma нота серти сьывны
norm <n'orm normi n'ormi n'ormi, n'ormi[de n'ormi[sid & n'orm/e 22 s> ettekirjutus норма
♦
eetilised normid этика нормаяс;
toiduaineid müüdi normi järgi сёян вузалісны норма серти;
täitis kaks normi päevas тыртіс кык норма луннас
projekt <proj'ekt projekti proj'ekti proj'ekti, proj'ekti[de proj'ekti[sid & proj'ekt/e 22 s> проект, бала
♦
tuntud arhitekti projekti järgi ehitatud maja нималана архитекторлӧн бала серти лэптӧм керка;
põllumajanduse arendamise projekt видз-му овмӧс сӧвмӧдан проект
remont <rem'ont remondi rem'onti rem'onti, rem'onti[de rem'onti[sid & rem'ont/e 22 s> kordaseadmine ремонт; parandus дзоньталӧм
♦
garantiiremont гарантия серти ремонт;
meil käib praegu remont миянын ӧні ремонт;
auto tuleb remonti viia машина колӧ нуны дзоньтавны
seis <s'eis seisu s'eisu s'eisu, s'eisu[de s'eisu[sid & s'eis/e 22 s> teat hetke olukord положенньӧ; sport skoor тшӧт; tase тшупӧд
♦
raske majanduslik seis судзсьытӧмалӧм;
mängu seis ворсан тшӧт;
andmed esitatakse 1. jaanuari seisuga мыччӧдсӧ сетӧма 1 январ серти
skeem <sk'eem skeemi sk'eemi sk'eemi, sk'eemi[de sk'eemi[sid & sk'eem/e 22 s> millegi abstraktne v lihtsustatud kujutis схема, бала
♦
loogiline skeem логичнӧй схема;
kindla skeemi järgi урчитӧм бала серти
soovitus <soovitus soovituse soovitus[t soovitus[se, soovitus[te soovitus/i 11 s>
1. positiivne hinnang вӧзйӧм, рекомендация
♦
soovitust andma вӧзйыны, рекомендация сетны
2. nõuanne сӧвет
♦
see oli hea soovitus тайӧ вӧлі тӧлка сӧвет;
talita arsti soovituste järgi вӧч врачлӧн тшӧктӧм серти
suhtes <s'uhtes postp [gen]> põhisõnaga märgitut arvestades, sellega võrreldes серти; asjus, küsimuses йылысь, кузя
♦
joon, mis on telje suhtes nurga all чӧрсыслы виджада визь;
see kehtib ka sinu suhtes v kohta тайӧ и тэныд инмӧ
sõltuvalt <s'õltuvalt adv> olenevalt серти, йитӧдын
♦
tegutseb sõltuvalt meeleolust уджалӧ ру сертиыс
südametunnistus <+tunnistus tunnistuse tunnistus[t tunnistus[se, tunnistus[te tunnistus/i 11 s> мывкыд, яндзим
♦
talitasin oma südametunnistuse järgi аслам мывкыд серти вӧчи;
südametunnistus ei luba nõnda toimida лов оз лэпты тайӧс вӧчны;
ametniku südametunnistus ärkas чиналы лоис яндзим
toimima <t'oimi[ma t'oimi[da toimi[b toimi[tud 28 v>
1. tegutsema, talitama вӧчны, уджавны
♦
ettevaatlikult toimima видзчысяна мыйкӧ вӧчны;
toimisin sinu nõuande järgi вӧчи тэнад велӧдӧм серти
2. toimet avaldama, mõjuma мӧрччыны, тӧдчыны
♦
kiirelt toimiv uimasti ӧдйӧ мӧрччана наркотик
tõlge <tõlge t'õlke tõlge[t -, tõlge[te t'õlke[id 06 s> вуджӧдӧм
♦
ilukirjanduslik tõlge художествоа вуджӧдӧм;
vaba tõlge вежӧртас серти вуджӧдӧм
täitma <t'äit[ma t'äit[a täida[b täide[tud, t'äit[is t'äit[ke 34 v>
1. anumat, ruumi, auku vms тыртны
♦
peremees täitis klaasid кӧзяин тырталіс стӧканъяс
2. lünkadesse andmeid kirjutama гижны
♦
täitke lüngad! гижӧй костъясас!
3. ellu viima, teoks tegema, täide viima олӧмӧ пӧртны, вӧчны
♦
lubadust täitma кӧсйысьӧмтор вӧчны;
eeskirju täitma индӧд серти вӧчны;
poeg ei täitnud vanemate lootusi пиныс бать-мамыслысь лачасӧ олӧмӧ эз пӧрт
usklik <'uskl'ik 'uskliku 'uskl'ikku 'uskl'ikku, 'usklik/e & 'uskl'ikku[de 'uskl'ikk/e & 'uskl'ikku[sid 25 adj, s>
1. adj jumala[i]sse uskuv эскысь
♦
tõsiusklik, tõsiselt v tõsine usklik еннога, енлы ёна эскысь;
õigeusklik православнӧй
2. s selline inimene юрбитысь, енмӧс тӧдысь, эскысь
♦
tõsine usklik täidab usukombeid збыль юрбитысь олӧ ен тшӧктӧмъяс серти
vaba <vaba vaba vaba -, vaba[de vaba[sid & vab/u 17 adj>
1. iseseisev, sõltumatu асшодъя, асшӧр
♦
vaba maa асшодъя му;
vaba rahvas асшодъя войтыр
2. vangistamata oleku kohta; füüs, keem sidumata
♦
vaba ioon йитчытӧм ион;
sai vangist vabaks петіс тюрмаысь;
päästis endal vöö vabamaks личӧдыштіс ассьыс вӧньсӧ
3. sundimatu ас кӧсйӧмысь, ас вӧляысь
♦
tulime siia omal vabal tahtel ми татчӧ локтім ас кӧсйӧмысь;
kirjand vabal teemal урчиттӧм тема вылӧ сочиненньӧ
4.
♦
vaba tõlge вежӧртас серти вуджӧдӧм
5. mittehõivatud прӧст
♦
kas see koht on vaba? тайӧ местаыс прӧст?;
õppetööst vabal ajal велӧдчӧмысь прӧст кадӧ
6. millestki v kellestki ilmaolev, millestki v kellestki lahti saanud
♦
alkoholivaba коддзӧдтӧм, абу кода;
on väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba шулӧмаӧсь, мый збыль искусствоын политика абу
vaim <v'aim vaimu v'aimu v'aimu, v'aimu[de v'aimu[sid & v'aim/e 22 s>
1. kõik psüühiline inimeses вежӧр
♦
terves kehas terve vaim дзоньвидза вир-яйлӧн тыр-бур и вежӧрыс
2. sisemaailm лов; vaimulaad сям
♦
tal on rahutu vaim сійӧ инасьтӧм лола;
teda iseloomustab leplik vaim сійӧ ладмӧдчысь сяма
3. mõtteviis, meelsus мӧвпсям; tõekspidamised видзӧдласъяс
♦
elati kristlikus vaimus олісны кристос эскӧм видзӧдласъяс серти
4. surnu hing, kummitus, viirastus лов
♦
surnute vaimud кулӧмаяслӧн ловъяс
võrdlema <v'õrdle[ma võrrel[da v'õrdle[b võrrel[dud 30 v> орччӧдны
♦
eelmise aastaga võrreldes колян вося серти, орччӧдны кӧ колян воыскӧд
väide <väide v'äite väide[t -, väide[te v'äite[id 06 s> шуӧм
♦
kategooriline väide чорыда шуӧм;
autojuhi väite kohaselt v väite järgi v väitel oli õnnetuses süüdi jalakäija шоперлӧн шуӧм серти аварияас мыжанас вӧлі пода морт
ülesanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s>
1. удж, мог; käsk тшӧктӧм, кесйӧг
♦
vastutusrikas ülesanne кывкутана мог;
salaülesanne гуся удж;
teenistusülesanne уджвывса мог;
tegin seda sõprade ülesandel вӧчи тайӧс ёртъяслӧн тшӧктӧм серти
2. mat õpilastele koolis antav arvutustöö удж, задача
♦
algebraülesanne алгебраса удж;
matemaatikas on teha kaks ülesannet математикаысь колӧ вӧчны кык задача
3. otstarve, eesmärk мог
♦
rahvusparkide esmaseks ülesandeks on looduse kaitsmine национальнӧй паркъяслӧн медпервой могыс -- вӧр-ва видзӧм
