[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aur <'aur auru 'auru 'auru, 'auru[de 'auru[sid & 'aur/e 22 s> ру; udu ру
♦
tuline aur жар ру;
kuiv aur кос ру;
ülekuumendatud aur донӧдӧм ру;
mürgised aurud пагӧдан ру;
alkoholiaur вина ру;
elavhõbedaaur тюрк ру;
hingeaur лов ру;
veeaur ва ру;
uduaur пакталан ру;
auruga kütma руӧн шонтыны;
auruga keetma руӧн пузьӧдны

ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру

jõgi <jõgi j'õe jõge j'õkke, jõge[de jõge[sid 21 s> ю
♦
kitsas jõgi векни ю;
madal jõgi ляпкыд ю;
sügav jõgi джуджыд ю;
vaikne jõgi лӧнь ю;
kalarikas jõgi чериа ю;
harujõgi вож;
parvetusjõgi кылӧдчан ю, пур кылӧдан ю;
jõe algus ю йыв;
jõe alamjooks ю кывтыд;
jõe ülemjooks ю катыд;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
jõest üle minema, jõge ületama ю вуджны;
üle jõe ujuma ю вомӧн уйны;
jõele silda ehitama ю вомӧн пос нюжӧдны;
jõele tammi ehitama ю вомӧн помӧд вӧчны;
jõgi voolab järve юыс визувтӧ тыӧ;
jõgi kobrutab юыс бузгӧ;
jõgi suubub merre юыс усьӧ саридзӧ;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
jõgi kuivas ära юыс косьмӧма;
jõgi on madalaks jäänud юыс ямӧма;
käisime jões suplemas ветлім ю вылӧ купайтчыны;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

lollus <l'ollus l'olluse l'ollus[t l'ollus[se, l'ollus[te l'ollus/i & l'olluse[id 11 & 09 s> йӧй ру, йӧйталӧм, лӧсявтӧмтор
♦
ta tegi seda lollusest йӧйталӧмысла вӧчис тайӧс;
ära räägi lollusi лӧсявтӧмторъяс эн шуав;
viska see lollus peast йӧй рутӧ юрсьыд вӧтлы

meel <m'eel meele m'eel[t m'eel[de, meel[te m'eel[i 13 s>
1. aistingute vastuvõtu- ja eristamisvõime, tajumisvõime кылӧм (син-пельӧн, вир-яйӧн)
♦
haistmismeel нырис;
huumorimeel юмор гӧгӧрвоӧм, тешкодьтор гӧгӧрвоӧм;
kuulmismeel пельӧн кылӧм;
maitsmismeel кӧр кылӧм;
nägemismeel синмӧн аддзӧм;
inimese viis meelt мортлӧн вит сикас кылӧм
2. meeleolu, tunne, tuju ру, кылӧм
♦
nukker meel жугыль ру;
vihameel лӧг петӧм;
see asi pole mulle meele järele тайӧторйыд меным оз кажитчы
3. mõte, arvamus, seisukoht видзӧдлас
♦
selles asjas nad olid ühel meelel таын найӧ вӧліны ӧтсӧгласӧсь

meeleolu <+olu olu olu 'ollu, olu[de olu[sid 17 s> emotsionaalne seisund ру
♦
hea meeleolu бур ру;
töömeeleolu уджалан ру;
meeleolu paranes ру кыпаліс

niivõrd <+v'õrd adv> sel määral, sedavõrd, omaduse puhul сэтшӧм; tegevuse puhul сэтшӧма; nii palju сымда
♦
ei taha sellest enam kuuldagi, niivõrd ära on tüüdanud ог кӧсйы тайӧс сэсся кывны, сэтшӧма дышӧдіс;
niivõrd tihe udu, et üldse ei näe сэтшӧм сук ру, мый ньӧти он аддзы;
teda ei huvita niivõrd palk kui töö сійӧс интересуйтӧ оз сымда удждоныс, мында уджыс

paks <p'aks paksu p'aksu p'aksu, p'aksu[de p'aksu[sid & p'aks/e 22 adj, s>
1. adj suure ristlõikepinnaga кыз
♦
paks klaas кыз стеклӧ;
paksu tallaga kingad кыз утйӧда тупли;
paks paber кыз кабала
2. adj täidlane, tüse кыз
♦
paksud põsed кыз бан;
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма
3. adj tihe сук ► sama päritoluga sama päritoluga sage
♦
paks rohi сук турун;
paks udu сук ру
4. adj halvasti voolav, püdel сук
♦
paks mesi сук ма;
paks puder сук рок

paranema <parane[ma parane[da parane[b parane[tud 27 v>
1. paremaks muutuma бурмыны
♦
mu nägemine paranes ме мӧді бурджыка аддзыны;
homseks ilm paraneb аски мичаммас;
meeleolu paranes ру кыпаліс
2. tervenema бурдны
♦
haav paranes kiiresti дойыс ӧдйӧ бурдіс

rõhuma <rõhu[ma rõhu[da rõhu[b rõhu[tud 27 v>
1. suruma, vajutama oma raskusega личкыны
♦
kandam rõhub õlgadele v õlgu нӧб личкӧ пельпом;
lumi on oksad alla rõhunud лымйыс увъяссӧ увлань личкӧма
2. lükkama, litsuma топӧдны
♦
tagumised rõhusid esimestele peale бӧръяясыс топӧдісны воддзаяссӧ;
rõhus enda ukse vahelt sisse тӧрӧдчис ӧдзӧс костӧ
3. alla suruma, ekspluateerima топӧдны
♦
riik rõhub maksudega государство топӧдӧ вотъясӧн
4. ahistama, vaevama, muserdama личкыны
♦
mure rõhub шог личкӧ;
rõhutud meeleolu жугыль ру
5. pressides, pingutades midagi tegema зільны
♦
eluaeg on ta kõvasti tööd [teha] rõhunud олӧмбыдыс сійӧ зілис-уджаліс

sõltuvalt <s'õltuvalt adv> olenevalt серти, йитӧдын
♦
tegutseb sõltuvalt meeleolust уджалӧ ру сертиыс

tihe <tihe tiheda tiheda[t -, tiheda[te tiheda[id 02 adj>
1. mitte hõre тшӧкыд, сук ► sama päritoluga sama päritoluga sage
♦
tihedad juuksed сук юрси;
tihe kamm тшӧкыд сынан;
tihe udu сук ру
2. tihti toimuv тшӧкыд, тшӧкыда овлан
♦
tihe kirjavahetus тшӧкыда письмӧасьӧм;
meie kokkusaamised läksid tihedamaks ми пондім тшӧкыдджыка аддзысьлыны
3. väljendab millegi intensiivsust; kõnek tegevuse kohta: pingeline, tugev, kõva
♦
tihedad majandussidemed топыд йитӧдъяс экономикаын;
tihe konkurents чорыд конкуренция

triikraud <+r'aud raua r'auda r'auda, r'auda[de r'auda[sid & r'aud/u 22 s> утюг
♦
aurutriikraud ру утюг

tuju <tuju tuju tuju t'ujju, tuju[de tuju[sid 17 s> meeleolu ру
♦
kõrgendatud tuju кыпыд ру;
heas tujus olema бур руын лоны

tõusma <t'õus[ma t'õus[ta tõuse[b t'õus[tud, t'õus[is t'õus[ke 32 v>
1. ülespoole, kõrgemale liikuma кайны; püsti сувтны; õhku, lendu лэбзьыны; päikse kohta петны; hommikul voodist tõusta чеччыны
♦
mööda treppi pööningule tõusma содйӧд йирк вылӧ кайны;
lind tõusis lendu v õhku лэбач лэбзис;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру;
päike tõusis täna kell üheksa шондіыс талун петіс ӧкмыс часын;
hobune tõusis tagajalgadele вӧв сувтіс бӧр кок вылас;
Kristus on üles tõusnud Кристос ловзьӧма
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema
♦
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
piim tõusis keema йӧв пузис
3. määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne suurenema, kasvama, kiirenema содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima
♦
pension tõuseb пенсия содӧ;
hinnad tõusevad донъяс содӧны

udu <udu udu udu 'uttu, udu[de udu[sid 17 s> ру
♦
paks udu сук ру;
piimjas v piimvalge udu йӧв кодь еджыд ру;
udu langes maha руыс муӧ лэччис

varjama <v'arja[ma varja[ta v'arja[b varja[tud 29 v>
1. varjuks olema, kedagi v midagi kaitsma, mittemärgatavaks, mittenähtavaks tegema сайӧдны, дзебны
♦
põgenejaid varjas tihe udu пышйысьясӧс сайӧдіс сук ру;
varjatud kaamera гуся камера
2. kedagi teist redus hoidma, peitma дзебны; ennast дзебсьыны
♦
õhurünnaku ajal varjasime ennast keldris сынӧдсянь уськӧдчылігӧн дзебсьылім пӧдвалӧ
3. mingit asjaolu teiste eest salajas hoidma дзебны; peitma, maskeerima сайӧдны
♦
varjab oma mõtteid дзебӧ ассьыс мӧвпъяссӧ;
varjatud etteheide сайӧдӧм кӧритӧм

voog <v'oog v'oo v'oogu v'oogu, v'oogu[de v'oogu[sid & v'oog/e 22 s>
1. liikuv, lainetav veemass визула ва; laine гы; oja шор
♦
vahused vood быгъя гыяс;
sulavete vood лым ва шоръяс;
voog viis parve endaga kaasa визулыс нуис пурсӧ
2. hoog, puhang ӧдӧб; [õhu]vool визлас
♦
uduvoog ру визлас;
tuul puhub tugevate voogudena тӧлыс пугрӧдлӧ вына ӧдӧбъясӧн
3. füüs kiirgusena avalduv laetud osakeste, elektromagnetlainete vms liikumine визлас
♦
ioonivoog ион визлас;
prootonite voog протон визлас
4. suure hulga inimeste v samalaadsete esemete, nähtuste pidev ühes suunas liikumine люзьгӧм
♦
rahvavoog йӧз люзьгӧм;
turistide voog saarele туристъяслӧн ді вылӧ люзьгӧм

õhkkond <'õhkk'ond 'õhkkonna 'õhkk'onda 'õhkk'onda, 'õhkk'onda[de 'õhkk'onda[sid & 'õhkk'ond/i 22 s>
1. atmosfäär атмосфера
♦
õhkkond kaitseb organismi liigse kiirguse eest атмосфера видзӧ организмтӧ лишнӧй радиоактивнӧй югӧрысь
2. piltl meeleolu, ümbrus атмосфера, ру
♦
pingeline õhkkond сьӧкыд атмосфера, зэвтчӧм атмосфера;
tööõhkkond уджалан ру