[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aastakümme <+kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 s> дас во
♦
aastakümneid tagasi уна дас во сайын;
19. sajandi viimasel aastakümnel XIX нэмся бӧръя дасӧд вонас;
õde õpetab lapsi juba kolm aastakümmet чойӧй комын во нин челядьӧс велӧдӧ

aastapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> {кутшӧмкӧ лоӧмторсянь кымынкӧ} во тыран лун, {кодлыкӧ, мыйлыкӧ кымынкӧ} во тырӧм, {ӧти либӧ унджык во сайся лоӧмторлӧн} лун
♦
pulma-aastapäev кӧлысь лун, гӧтрасян лун, верӧс сайӧ петан лун;
{kelle} surma-aastapäev {кодлӧнкӧ} кулан луныс;
{mitmes} sünniaastapäev {кодлӧнкӧ} чужӧмсянь {кымынкӧ} во тыран лун;
{mille} asutamise aastapäev {мыйкӧ} панан лун, {мыйкӧ} восьтан лун;
koor tähistab oma kümnendat aastapäeva хор пасйӧ дас во тырӧмсӧ;
koori kümnenda aastapäeva kontsert хорлӧн дас во тыран лунся концерт, хорлӧн дас во тырӧмлы сиӧм концерт

aastavahetus <+vahetus vahetuse vahetus[t vahetus[se, vahetus[te vahetus/i 11 s> aastalõpp, vana-aastapäev во пом, Выль волы паныда рыт, Выль во рытъя; aastaalgus во панас
♦
aastavahetuse pidulikkus Выль вося кыпыдлун;
veetsime aastavahetuse sõprade pool Выль воасим ёртъяс ордын, Выль восӧ паныдалім ёртъяс ордын

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

ahi <ahi ahju 'ahju 'ahju, 'ahju[de 'ahju[sid & 'ahj/e 24 s> пач
♦
vene ahi пӧжасян пач, ыджыд пач, роч пач;
hollandi ahi галанка, галанскӧй пач;
elektriahi электрическӧй пач;
induktsioonahi el индукционнӧй пач;
kahhelahi, kahhelkividest ahi кафеля пач;
kerisahi гор;
raudahi кӧрт пач;
sulatusahi tehn сывдчан пач;
ahju laduma пач тэчны;
ahju kütma пач ломтыны;
tegin tule ahju пач ломзьӧді;
pane ahi küdema, pane tuli ahju ломты пачсӧ, ломзьӧд пачсӧ;
ahi köeb пач ломтысьӧ

ajavahemik <+vahem'ik vahemiku vahem'ikku vahem'ikku, vahemik/e & vahem'ikku[de vahem'ikk/e & vahem'ikku[sid 25 s> кадколаст, кост, коласт
♦
mõneaastane ajavahemik некымын во [кузя] кост;
kolmeaastane ajavahemik куим во [кузя] кост;
ajavahemikus 1980-1986 1980-ӧд восянь 1986-ӧд воӧдз;
kahe kongressi vaheline ajavahemik кык конгресс кост

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

algul <'algul adv, postp>
1. adv esialgu первойсӧ
♦
algul oli raske, aga pärast harjusin ära первойсӧ вӧлі сьӧкыд, но сэсся велалі;
algul ei märganud seda keegi первойсӧ тайӧс некод эз казяв
2. postp [gen] millegi alguses заводитчигӧн
♦
aasta algul во заводитчигас;
romaani algul роман заводитчигас

algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

aruanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> отчёт, отчитайтчӧм
♦
kirjalik aruanne гижӧда отчёт;
suuline aruanne устнӧй отчёт;
asjalik aruanne прамӧй отчёт;
aastaaruanne вося отчёт;
koondaruanne ӧтвывтан отчёт;
kuuaruanne тӧлысся отчёт;
tööaruanne удж йылысь отчёт;
õppeaasta aruanne велӧдчан во йылысь отчёт;
saadiku aruanne valijatele депутатлӧн бӧрйысьысьяс водзын отчитайтчӧм;
aruannet nõudma отчёт корны;
aruannet koostama отчёт лӧсьӧдны;
aruannet esitama отчёт сетны;
koosolekul kuulati ära aruanne собранньӧ дырйи лои кывзӧма отчёт

aur <'aur auru 'auru 'auru, 'auru[de 'auru[sid & 'aur/e 22 s> ру; udu ру
♦
tuline aur жар ру;
kuiv aur кос ру;
ülekuumendatud aur донӧдӧм ру;
mürgised aurud пагӧдан ру;
alkoholiaur вина ру;
elavhõbedaaur тюрк ру;
hingeaur лов ру;
veeaur ва ру;
uduaur пакталан ру;
auruga kütma руӧн шонтыны;
auruga keetma руӧн пузьӧдны

ebaviisakas <+viisakas viisaka viisaka[t -, viisaka[te viisaka[id 02 adj> вежавидзтӧм, этштӧм
♦
ebaviisakas inimene вежавидзтӧм морт;
ebaviisakad kombed вежавидзтӧм ӧбича;
ära muutu ebaviisakaks эн ло вежавидзтӧм

eelmine <'eelmine 'eelmise 'eelmis[t 'eelmis[se, 'eelmis[te 'eelmis/i & 'eelmise[id 12 & 10? adj> колян, кольӧм, воддза
♦
eelmisel nädalal кольӧм вежоннас;
eelmisel aastal колян во[нас];
eelmisel korral колянысьсӧ;
tema uus romaan ei jää alla eelmisele сылӧн выль романыс воддзасьыс абу лёкджык

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

ei <'ei adv; 'ei 'ei 'ei[d -, 'ei[de 'ei[sid 26 s>
1. eitussõna, annab lausele eitava sisu, öeldistäite eitamisel, evidentsiaalse mineviku eituses абу; oleviku 1. pööre ог; oleviku 2. pööre он; oleviku 3. pööre оз; mineviku 1. pööre эг; mineviku 2. pööre эн; mineviku 3. pööre эз ► sama päritoluga sama päritoluga ei
♦
ma ei tea ме ог тӧд;
ei sobi оз туй;
see ei teeks paha таысь лёк оз ло;
tööd ei ole veel alustatud уджсӧ абу на заводитлӧмаӧсь;
töö ei tahtnud edeneda уджыс эз мун;
kas tuled või ei? локтан али он?;
ei, seda ma ei tee! ог, тайӧс ме ог вӧч
2. koos sidesõnaga ega ни
♦
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма

filmima <f'ilmi[ma f'ilmi[da filmi[b filmi[tud 28 v> снимайтны
♦
uue kinokaameraga filmima выль камераӧн снимайтны;
üht stseeni filmima ӧти сцена снимайтны;
„Kevade“ on filmitud O. Lutsu teose järgi „Тулыс“ снимайтӧма О. Лутслӧн гижӧд серти

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!

hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру

hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда
♦
arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна
♦
rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын

iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны

ilm <'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s> atmosfääri olek поводдя
♦
halb ilm лёк поводдя;
hirmus ilm шуштӧм поводдя;
kole ilm лёк поводдя;
muutlik ilm вежласяна поводдя;
niiske ilm уль поводдя;
pilves ilm кымӧра поводдя;
vastik ilm мустӧм поводдя;
vilu ilm ыркыд поводдя;
heinailm турун пуктан поводдя;
sügisilm арся поводдя;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
ilm läks halvaks поводдя торксис;
ilm muutub поводдяыс вежсьӧ;
ilmad paranesid поводдя мичаммис;
küll on alles [koera]ilm! kõnek но и поводдя!

inimene <inimene inimese inimes[t inimes[se, inimes[te inimes/i 12 s> ainsus морт; mitmus йӧз
♦
korralik inimene бур мывкыда морт;
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт;
pikk inimene кузь тушаа морт;
linnainimene карса морт;
maainimene сиктса морт;
omakandiinimene ӧтиласа;
perekonnainimene семъяа морт;
ürginimene первобытнӧй морт;
viis inimest вит морт;
käputäis inimesi китыр йӧз;
inimeste hulka tulema йӧзӧ петны;
ta väldib inimesi сійӧ сайласьӧ йӧзысь;
loodame, et temast saab veel inimene надейтчам, мый сыысь морт на артмылас;
on alles inimesed! hlv но и йӧз!

ja <ja konj>
1. ühendav да, и
♦
sina ja mina тэа-меа, тэ да ме;
isa ja ema бать-мам;
eesti ja vene keel эст да роч кыв;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
vihma sajab ja sajab зэрӧ и зэрӧ;
sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama дугдіс зэрны и гӧгӧрбок ставыс пондіс дзирдавны;
kaks ja pool tonni кыкӧн-джынйӧн тонна, кык да джын тонна;
kell kaks ja kümme minutit кык час да дас минутын
2. vastandav а, но
♦
süüdi on tema ja mitte sina мыжа сійӧ, а абу тэ

jaa <j'aa adv; j'aa j'aa j'aa[d -, j'aa[de j'aa[sid 26 s> adv möönduse, nõusoleku v meenutuse puhul да
♦
jaa, tulen meeleldi да, окотапырысь локта;
jaa, aga ole hästi ettevaatlik да, но видзчысь

jooksul <jooksul postp [gen]> vältel, keskel чӧж
♦
aja jooksul мыйкӧ дыра мысти;
aasta jooksul во чӧж, вобыд;
nädala jooksul вежон чӧж;
suve jooksul гожӧм чӧж, гожӧмбыд;
kogu elu jooksul олӧмбыд

juust <j'uust juustu j'uustu j'uustu, j'uustu[de j'uustu[sid & j'uust/e 22 s> сыр
♦
kõvad juustud чорыд сыръяс;
pehmed juustud небыд сыръяс;
sulatatud juust небзьӧдӧм сыр;
vene juust роч сыр;
koorejuust йӧввыв сыр;
lambajuust ыж йӧлысь сыр;
suitsujuust тшынӧдӧм сыр

jõgi <jõgi j'õe jõge j'õkke, jõge[de jõge[sid 21 s> ю
♦
kitsas jõgi векни ю;
madal jõgi ляпкыд ю;
sügav jõgi джуджыд ю;
vaikne jõgi лӧнь ю;
kalarikas jõgi чериа ю;
harujõgi вож;
parvetusjõgi кылӧдчан ю, пур кылӧдан ю;
jõe algus ю йыв;
jõe alamjooks ю кывтыд;
jõe ülemjooks ю катыд;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
jõest üle minema, jõge ületama ю вуджны;
üle jõe ujuma ю вомӧн уйны;
jõele silda ehitama ю вомӧн пос нюжӧдны;
jõele tammi ehitama ю вомӧн помӧд вӧчны;
jõgi voolab järve юыс визувтӧ тыӧ;
jõgi kobrutab юыс бузгӧ;
jõgi suubub merre юыс усьӧ саридзӧ;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
jõgi kuivas ära юыс косьмӧма;
jõgi on madalaks jäänud юыс ямӧма;
käisime jões suplemas ветлім ю вылӧ купайтчыны;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kabe <kabe kabe kabe[t -, kabe[de kabe[sid 16 s> lauamäng шашки, дӧведь
♦
vene kabe роч шашки;
rahvusvaheline kabe войтыркостса шашки;
kabet mängima шашкиасьны

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kaks <k'aks kahe k'ahte & k'aht k'ahte, k'ahte[de k'ahte[sid 22 num, s> num põhiarv кык ► sama päritoluga sama päritoluga kaks
♦
kakskümmend kaks кызь кык;
kaks kolmandikku кык коймӧд пайыс;
kaks tuhat кык сюрс;
kell kaks кык час;
kell on kolmveerand kaks кадыс дас вит минут мысти куим час;
kaks aastat кык во;
kaks venda кык вок;
kahed prillid кык ӧчки;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
kaks korda vähem кык пӧв этшаджык;
kahe sammu kaugusel кык воськов сайын;
{mida} kaheks tükiks lõikama шӧри вундыны, кык пельӧ вундыны;
tee hargnes kaheks туйыс вожаліс

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

keetma <k'eet[ma k'eet[a keeda[b keede[tud, k'eet[is k'eet[ke 34 v> пуны; keema ajama пузьӧдны
♦
putru keetma рок пуны;
piima keetma йӧв пузьӧдны;
pesu keetma кӧлуй пуӧдны;
keedetud kala пуӧм чери;
kõvaks keedetud munad чорыдӧдз пуӧм колькъяс

keiser <k'eiser k'eisri k'eisri[t -, k'eisri[te k'eisre[id 02 s> император; tsaar сар
♦
Rooma keiser Augustus Римса император Август;
Vene keiser Aleksander II Роч сар Александр II

kestma <k'est[ma k'est[a kesta[b keste[tud, k'est[is k'est[ke 34 v> vältama, jätkuma кыссьыны; püsima лоны
♦
pidu kestis hommikuni гажӧдчисны асылӧдзыс;
vihmasadu kestis terve öö зэрис войбыд;
sõda oli kestnud juba aastaid войнаыс кыссис уна во нин

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kirjandus <kirjandus kirjanduse kirjandus[t kirjandus[se, kirjandus[te kirjandus/i 11 s> литература
♦
vene kirjandus роч литература;
klassikaline kirjandus классическӧй литература;
keelatud kirjandus запретитӧм литература;
kollane kirjandus виж литература

kogu1 <kogu pron> став, дзонь
♦
kogu aasta jooksul дзонь во чӧж;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
kogu maailmas став мирас;
õnnitlen sind kogu südamest сьӧлӧмсянь тэнӧ чолӧмала

kogukond <koguk'ond kogukonna koguk'onda koguk'onda, koguk'onda[de koguk'onda[sid & koguk'ond/i 22 s>
1. aj majandus- ja sotsiaalne üksus котыр
♦
sugukondlik kogukond орд котыр
2. rahvusrühma kohta войтыр
♦
vene kogukond Eestis Эстонияса рочьяс, Эстонияса роч войтыр

kolm <k'olm kolme k'olme k'olme, k'olme[de k'olme[sid & k'olm/i 22 num, s> num põhiarv куим ► sama päritoluga sama päritoluga kolm
♦
kolmkümmend kolm комын куим;
kolm aastat куим во;
kolm korda kolm on üheksa куимысь куим лоӧ ӧкмыс;
buss number kolm siin ei peatu коймӧд номера автобус татчӧ оз сувтлы

kolmas <kolmas kolmanda kolmanda[t & kolma[t -, kolmanda[te kolmanda[id 02 num> коймӧд
♦
kolmas aasta коймӧд во;
kolmas nädal коймӧд вежон;
kolmanda klassi õpilane коймӧд класса велӧдчысь