[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн

aken <aken 'akna aken[t -, aken[de 'akna[id 08 s> ӧшинь
♦
kõrged aknad джуджыд ӧшиньяс;
kahekordsed aknad кык пӧвста ӧшиньяс;
ühekordsed aknad ӧти пӧвста ӧшиньяс;
kahe poolega aken кык торъя ӧшинь;
ühe poolega aken ӧтторъя ӧшинь;
allalastav aken увлань лэдзан ӧшинь;
avatud aken восьса ӧшинь;
kaaraken аркаа ӧшинь;
katuseaken керка вевт ӧшинь;
lükandaken вешъясян ӧшинь;
pimeaken пӧрйӧг ӧшинь;
pööninguaken йирквыв ӧшинь;
vaateaken витрина;
vaatlusaken видзӧдчан ӧшинь;
õhuaken форточка, тӧлӧдчан ӧшинь;
ümaraken гӧгрӧс ӧшинь;
aknad on pärani lahti ӧшиньяс дзирйыв восьсаӧсь;
aknad on jääs ӧшиньяс йиаӧсь;
ava aken, tee aken lahti восьт ӧшиньсӧ;
pane aken kinni, sule aken сипты ӧшиньсӧ;
aknast paistab meri ӧшинь пыр тыдалӧ саридз;
aknale ilmus poiss ӧшиньын тыдовтчис зон;
keegi koputas aknale кодкӧ таркӧдіс ӧшиньӧ;
aken loengute vahel kõnek лекция костын „ӧшинь“

aktiivne <akt'iivne akt'iivse akt'iivse[t -, akt'iivse[te akt'iivse[id 02 adj>
1. активнӧй; initsiatiivne водзмӧстчысь
♦
seltsi aktiivne liige котырса водзмӧстчысь;
aktiivne puhkus активнӧй шойччӧм;
aktiivne vastupanu активнӧй водзсасьӧм;
aktiivne sõnavara keel [пыр] вӧдитчан кыввор;
aktiivne rahvastik stat уджалысь йӧз
2. ülekaalus oleva aktivaga активнӧй
♦
aktiivne bilanss maj активнӧй баланс

alaline <alaline alalise alalis[t alalis[se, alalis[te alalis/i 12 adj> пырся, векся, помся; lõppematu, lakkamatu помасьлытӧм
♦
alaline elukoht пырся оланін;
alaline külaline векся гӧсьт;
alaline hädaldamine помасьлытӧм норасьӧм;
alalised etteheited помасьлытӧм дивитӧм;
elasime alalises ootuses олім помся виччысьӧмӧн;
nad on siin alalised elanikud найӧ тані пыр олӧны, найӧ тані пырся олысьяс

alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын

edasi andma üle andma сетны; saatma мӧдӧдны; sõnadega висьтавны; teisendatult väljendama петкӧдлыны, висьтавны
♦
tervitusi edasi andma чолӧм мӧдӧдны;
oma kogemusi noortele edasi andma ассьыд сямтӧ томуловлы сетны;
{mida} põlvest põlve edasi andma кӧленаысь кӧленаӧ сетны;
kontsert anti raadios ja televisioonis edasi концертсӧ сетісны радио да телевидение пыр;
seda on raske sõnadega edasi anda тайӧс сьӧкыд висьтавны кывйӧн;
oma elamusi ning tundeid värsivormis edasi andma ассьыд мыйшасьӧмъястӧ да сьӧлӧмкылӧмъястӧ кывбурӧн петкӧдлыны

edastama <edasta[ma edasta[da edasta[b edasta[tud 27 v> edasi toimetama, üle kandma сетны; saatma ыстыны
♦
informatsiooni edastama информация ыстыны;
televisioonis edastatud kontsert телевидение пыр сетӧм концерт

eemale <'eemale adv> vt ka eemal, eemalt бокӧ; kaugele ылӧ
♦
rong kannab mind kodulinnast eemale поезд пыр ылӧджык нуӧ менӧ чужан карсянь;
läks eemale муніс бокӧ;
minge kõik eemale вешйӧй ставныд бокӧ;
käed eemale! китӧ эн нюжйӧдлы!

hammas <hammas h'amba hammas[t -, hammas[te h'amba[id 07 s>
1. inimesel, loomal пинь ► sama päritoluga sama päritoluga pii
♦
lagunenud hambad киссьӧм пинь;
haige hammas висян пинь;
esihammas, esimene hammas водз пинь;
piimahammas йӧв пинь;
purihammas юр пинь;
silmahammas синпинь;
ülahammas, ülemine hammas вылыс пинь;
mu hammas valutab пиньӧй висьӧ;
hammas on lahti v logiseb пиньӧй легӧ;
hambale krooni panema пиньӧ коронка пуктыны;
hambaid pesema пинь весавны;
hammast puurima пинь писькӧдны;
hammast välja tõmbama пинь кыскыны;
hambaid krigistama пиньӧн гирчкыны;
läbi hammaste sisistama пинь пыр сӧдзӧдны;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ;
mul on hambas auk пиньӧй розя
2. tehn sael, hammasrattal пинь; täke тшупӧд
♦
kaarhammas meh кытша пинь;
saehammas пила пинь;
nuga on hambaid täis пуртыс ёна тшупӧдӧсь

hapu <hapu hapu hapu[t -, hapu[de hapu[sid 16 adj, s> adj шома; hapuks läinud шоммӧм
♦
hapud õunad шома яблӧг;
hapu lõhn шома дук;
kapsad on liiga hapud капустаыс вывті шома;
puder on hapuks läinud рокыс шоммӧма;
meie meeleolu v tuju läks järjest hapumaks руным пыр жугыльмис

hingama <h'inga[ma hinga[ta h'inga[b hinga[tud 29 v> лолавны
♦
läbi nina hingama ныр пыр лолавны;
täie rinnaga hingama морӧс тырӧн лолавны;
metsas on kerge hingata вӧрын кокни лолавны;
astusin trepile, et värsket õhku hingata петі кильчӧ вылӧ сӧстӧм сынӧд лолыштны;
kivid hingasid külma изъяссянь ӧвтіс кӧдзыдӧн

hoiatus <hoiatus hoiatuse hoiatus[t hoiatus[se, hoiatus[te hoiatus/i 11 s> ӧлӧдӧм
♦
tõsine hoiatus чорыд ӧлӧдӧм;
raadiohoiatus радио пыр ӧлӧдӧм;
tormihoiatus бушков йылысь водзвыв висьталӧм;
hoiatust tegema {kellele} ӧлӧдны {кодӧскӧ}

hõõruma <h'õõru[ma h'õõru[da hõõru[b hõõru[tud 28 v>
1. ниртны, зыртны, зыравны; silmi тільны
♦
pulbriks hõõruma пызьӧдз зыртны;
hõõrub uniseid silmi тільӧ унзіля синсӧ;
hõõrub haiget kohta доймӧминсӧ зыралӧ;
saapad hõõruvad сапӧг зыртӧ кокӧс;
kass hõõrub end vastu jalgu кань ниртчӧ кок бердӧ
2. piltl nägelema пинясьны
♦
nad ei saa omavahel läbi, hõõruvad kogu aja найӧ оз ладмыны, пыр пинясьӧны

igavesti <igavesti adv>
1. ajaliselt lõputult, aina, pidevalt век, пыр
♦
igavesti sinu век тэнад;
igavesti muutuv maailm мирыс пыр вежсьӧ;
miski ei kesta igavesti нинӧм абу помтӧм;
igavesti kestev armastus помасьлытӧм муслун
2. väga, tohutult зэв
♦
igavesti vana maja зэв важ керка

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн

iseloomulik <+loomul'ik loomuliku loomul'ikku loomul'ikku, loomulik/e & loomul'ikku[de loomul'ikk/e & loomul'ikku[sid 25 adj> аслыспӧлӧс, лӧсялана; tunnuslik аслыспӧлӧс, аслыссикас; tüüpiline пыр овлан, лӧсялана
♦
iseloomulik lõhn аслыспӧлӧс дук;
iseloomulik tunnus аслыссяма торъялӧм;
tänapäevale iseloomulikud jooned ӧнія кадлӧн аслыспӧлӧслунъяс;
see on temale väga iseloomulik тайӧ зэв сы ног

istuma <'istu[ma 'istu[da istu[b istu[tud 28 v> пукавны; mõnda aega пукыштны; istet võtma пуксьыны
♦
tugitoolis istuma креслӧын пукавны;
toolil istuma улӧс вылын пукавны;
laua ääres istuma пызан дорын пукавны;
laua taga istuma пызан сайын пукавны;
lõkke ääres istuma бипур дорын пукавны;
süles istuma моздорын пукавны;
tugitooli istuma креслӧӧ пуксьыны;
istus rooli taha пуксис руль сайӧ;
istu minu kõrvale пуксьы мекӧд орччӧн;
istusin kaks tundi koosolekul кык час пукалі собранньӧ вылын;
istume veel пукыштам нӧшта;
meid pandi esiritta istuma миянӧс пуксьӧдісны воддза визяс;
poiss pandi eraldi pinki istuma зонсӧ пуксьӧдісны торъя парта сайӧ;
muudkui istu ja oota пыр пукав да виччысь;
vangis istuma дзескыдінын пукавны, тюрмаын пукавны;
laev istus madalikul карабыс сибдӧма лажмыдінӧ

juhatama <juhata[ma juhata[da juhata[b juhata[tud 27 v>
1. teed näitama туй индыны; suunama туйдыны, веськӧдны; ise kaasas v ees käies колльӧдны, нуӧдны
♦
mees läks juhatatud suunas мужичӧй муніс индӧм туйӧд;
naine juhatas nad läbi õue нывбаба нуӧдіс найӧс йӧр пыр;
kes teid siia juhatas? коді тіянӧс татчӧ туйдіс?;
juhata mulle üks korralik võõrastemaja инды меным прамӧй туй морт керка
2. õiget kulgu tagama нуӧдны; juhtima веськӧдлыны
♦
koosolekut juhatama собранньӧ нуӧдны;
kateedrit juhatama кафедраӧн веськӧдлыны;
orkestrit juhatama оркестрӧн дирижируйтны

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

järele jätma
1. alles jätma, säilitama кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
kõike ei jõutud ära süüa, muist jäeti järele ставсӧ сёйны эз вермыны, мындакӧ колисны
2. lõpetama, lakkama дугдыны, ӧвсьыны
♦
jäta kohe järele! пыр жӧ дугды!;
laps jättis peagi nutu järele кага пыр и ӧвсис бӧрдӧмысь

järele mõtlema думыштны, вежӧр пыр лэдзны

järjest <järjest adv>
1. üha, aina пыр
♦
järjest rohkem пыр унджык;
järjest paremini пыр бурджыка;
järjest kaugemale пыр ылӧджык
2. дорвыв
♦
kümme korda järjest дасысь дорвыв;
järjest loe! дорвыв артасьӧй!

jätkuvalt <j'ätkuvalt adv> пыр на, век на
♦
jätkuvalt aktuaalne probleem век на актуальнӧй проблема

kaasa elama сьӧлӧм пыр лэдзны; spordis болейтны
♦
oma meeskonna mängule kaasa elama ас команда вӧсна болейтны;
ema elab kaasa laste rõõmudele ja muredele мамыс сьӧлӧм пырыс лэдзӧ челядьыслысь радлунсӧ и шогсӧ

kannatanu <kannatanu kannatanu kannatanu[t -, kannatanu[te kannatanu[id 01 s>
♦
tulekahjus kannatanu би пыр мунӧма;
liiklusõnnetuses kannatanu аварияӧ веськавлӧма

kaudu <k'audu postp>
1. postp [gen] mingist kohast läbi -ӧд, пыр
♦
akna kaudu ӧшиньӧд, ӧшинь пыр
2. postp [gen] kelle-mille vahendusel пыр
♦
asjaajamine käis tõlkide kaudu уджсӧ нуӧдісны вуджӧдчысьяс пыр
3. postp [part] mööda, pidi -ӧд
♦
merd kaudu саридзӧд

kogu1 <kogu pron> став, дзонь
♦
kogu aasta jooksul дзонь во чӧж;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
kogu maailmas став мирас;
õnnitlen sind kogu südamest сьӧлӧмсянь тэнӧ чолӧмала

kohe <kohe adv>
1. viivitamata, jalamaid пыр жӧ, дзик пыр
♦
tule kohe siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
ta tuli kohe сійӧ дзик пыр локтіс
2. vahetus läheduses дзик < (орччӧн)>
♦
jõgi on kohe maja taga юыс дзик керка саяс

kujutlusvõime <+võime v'õime võime[t -, võime[te v'õime[id 06 s> фантазия
♦
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
ta kujutlusvõime hakkas kohe selles suunas tööle сылӧн фантазияыс пыр жӧ мӧдіс сыланьӧ уджавны

kuuluma <k'uulu[ma k'uulu[da k'uulu[b k'uulu[tud 27 v>
1. kellelegi, tulevikus лоны < {кодлӧнкӧ}>; minevikus вӧвны < {кодлӧнкӧ}>
♦
kellele kuulub see maa? кодлӧн тайӧ муыс?;
meie võistkonnale kuulub teine koht миян командалӧн – мӧд места
2. millegi hulka пырны
♦
ta ei kuulu ühtegi erakonda сійӧ оз пыр ни ӧти ютырӧ

kõne <kõne kõne kõne[t k'õnne, kõne[de kõne[sid 16 s>
1. rääkimine; keel keele tegelik kasutamine, grammatiliste kategooriate nimetustes сёрни
♦
ebaselge kõne гӧгӧрвотӧм сёрни;
otsene kõne keel веськыд сёрни;
kirjalik kõne keel гижӧда сёрни;
seotud kõne шыльыд сёрни;
kiirkõne тэрыб сёрни
2. kõnelus, jutuajamine, arutlus сёрни
♦
ta taipas kohe, millest oli kõne сійӧ пыр жӧ гӧгӧрвоис, мый йылысь вӧлі сёрниыс
3. avalik ettekanne, jutt сёрни, кывъяс, доклад
♦
kõrgelennuline kõne тшапитӧм сёрни;
kiidukõne ошкана кывъяс
4. telefoni- сёрни (телефона, телефон пыр)
♦
kõne Tartuga katkes Тартукӧд сёрни торксис

kõrgele <k'õrgele adv> vt ka kõrgel, kõrgelt koha, positsiooni poolest вылӧ
♦
kiik käis järjest kõrgemale качай качліс пыр вылӧджык

kõri <kõri kõri kõri k'õrri, kõri[de kõri[sid 17 s> kaelapiirkond, kurk горш
♦
hingekõri kõnek ловгорш;
see toit ei lähe mul kõrist alla тайӧ сёяныд горшам оз пыр;
karjub kõigest v täiest kõrist горш тырнас горзӧ

läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис

läbima <läbi[ma läbi[da läbi[b läbi[tud 27 v> millestki läbi minema мунны (пырыс помӧдзыс)
♦
rong läbis tunneli поезд муніс туннель пыр;
heinamaad läbib oja видз вомӧн визувтіс шор

minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр

moment <mom'ent momendi mom'enti mom'enti, mom'enti[de mom'enti[sid & mom'ent/e 22 s> hetk, silmapilk, viiv, lühike ajalõik здук, сутш
♦
üks moment, kohe tulen! ӧти здук, пыр локта!

muudkui <+k'ui konj, adv> adv üha, ühtelugu, kogu aeg, aina, alatasa дугдывтӧг, сӧмын и, пыр
♦
kogu aeg muudkui tülitsevad дугдывтӧг зыксьӧны;
muudkui sajab ja sajab пыр зэрӧ и зэрӧ

nina <nina nina nina n'inna, nina[de nina[sid & nin/u 17 s>
1. inimesel, loomal ныр
♦
sirge nina веськыд ныр;
nipsnina, püstnina, ülespidi otsaga nina, taevasse vaatav nina чатрӧс ныр;
nosunina, nösunina чангыля ныр;
läbi nina hingama ныр пыр лолавны;
mu nina on kinni нырӧй пӧдӧма
2. eesots sõidukil, jalatsil vm, maanina ныр
♦
laevanina, laeva nina караблӧн нырыс;
tömbi ninaga kingad тшӧтшыд ныра тупли

noomima <n'oomi[ma n'oomi[da noomi[b noomi[tud 28 v> etteheiteid tegema, manitsema видны; pehmelt видыштны
♦
vanadel ei maksaks noori igal sammul noomida пӧрысьяслы оз ков пыр видны томъясӧс;
teda noomiti liigse tagasihoidlikkuse pärast сійӧс видыштісны вывті яндысьӧмысь

nõus <n'õus adv> сӧглас
♦
olin nõus, aga sealsamas kahetsesin ме сӧглас сеті, но пыр и жалиті

otsekohe <+kohe adv>
1. kohe, jalamaid пыр жӧ, пырысь-пыр
♦
tema lahkumist märgati otsekohe сылысь мунӧмсӧ пыр жӧ казялісны;
tulge otsekohe локтӧй пырысь-пыр
2. kõnek lausa веськыда; päris дзик
♦
otsekohe vale see jutt ei ole тайӧ абу дзик сӧрӧм
3. kõnek otsekoheselt веськыда
♦
ma ütlen otsekohe, te meeldite mulle ме веськыда шуа, ті меным кажитчанныд

panema <pane[ma p'ann[a pane[b p'an[dud, pan[i pan[ge pann[akse 36 v>
1. asetama, paigutama пуктыны; püsti сувтӧдны
♦
pani raamatu lauale пуктіс небӧгсӧ пызан вылӧ;
panin kirja posti ысті письмӧӧс пошта пыр
2. teise asendisse, seisundisse v olukorda seadma
♦
ust lukku panema ӧдзӧс томнавны;
ennast riidesse panema пасьтасьны;
pani pesu kuivama ӧшліс кӧлуй косьтыны
3. mingit tegevust v seisundit esile kutsuma
♦
lampi põlema panema лампа ӧзтыны;
ahju küdema panema пач ломтыны
4. määrama
♦
poisile pandi nimeks Mait зонкаӧс нимтісны Майтӧн

pidevalt <pidevalt adv> lakkamatult, vahetpidamata, kogu aeg дугдывтӧг, пыр
♦
mu mõtted on pidevalt töö juures думъясӧн ме пыр удж вылын

pihta hakkama alustama заводитны (мыйкӧ вӧчны), босьтчыны (мыйкӧ вӧчны)
♦
hakkame tööga kohe pihta пыр заводитам уджавны

post2 <p'ost posti p'osti p'osti, p'osti[de p'osti[sid & p'ost/e 22 s> postside, postiasutus пошта; postisaadetised пошта
♦
hommikune post асъя пошта;
panin kirja posti ысті письмӧӧс пошта пыр

pugema <puge[ma puge[da p'oe[b p'oe[tud 28 v>
1. ronides, litsudes kuhugi, kuskilt läbi v välja minema писькӧдчыны; sisse minema пырны; ennast mahutama тӧрӧдчыны
♦
tüdrukud pugesid läbi sirelipõõsaste нывкаяс писькӧдчисны сирень кустъяс пыр;
laps puges ema ja isa vahele istuma кагаыс тӧрӧдчис-пуксис бать-мам костас;
mõned kalad poevad mudasse talvituma кутшӧмсюрӧ черияс пырӧны тӧвйыны нюйтӧ
2. hiljukesi, märkamatult уйкнитны; sisenema пырны (гусьӧн); tuule, külma, niiskuse kohta йиджтысьны
♦
puges vaikselt oma tuppa лӧня уйкнитіс аслас комнатас;
rebane on lauta pugenud руч пырӧма картаӧ;
pisar kipub silma pugema синва доршасьӧ;
jäine tuul poeb läbi kasuka йи кӧдзыд тӧлыс йиджтысьӧ пась пыр;
hirm on naha vahele pugenud полӧм босьтіс
3. varjuma, peituma дзебсьыны
♦
pugesime vihma eest küüni дзебсим зэрысь лэбулӧ
4. kellelegi väga ligi minema, end kellegi vastu suruma топӧдчыны
♦
laps puges ema kaissu кага топӧдчис мам бердас
5. kellelegi meeldida püüdma, lipitsema леститчыны
♦
poeb direktori ees v direktorile леститчӧ директор водзын

puudutama <puuduta[ma puuduta[da puuduta[b puuduta[tud 27 v>
1. kergelt katsuma, riivama инмӧдчыны, инмӧдчывны < {мыйӧн, кытчӧ, мыйӧ}>; kohalt liigutades вӧрӧдны, вӧрзьӧдны
♦
puudutasin sõrmeotsaga triikrauda чунь помӧн инмӧдчылі утюгӧ;
uinus kohe, kui pea patja puudutas сӧмын юрыс юрлӧсас инмис, пыр и унмовсис;
haige ei puudutanud toitu висьысь эз инмӧдчыв сёянас;
ära puuduta võõrast vara! йӧзлысь кӧлуйсӧ эн вӧрӧд!
2. põgusalt millestki rääkima, riivamisi käsitlema гаравны, гарыштны
♦
palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada кора тайӧ темасӧ ме дырйи не гаравны
3. kelle-mille kohta käima, kellega-millega seoses olema инмыны < {кодлы}>
♦
see käskkiri meie osakonda ei puuduta тайӧ тшӧктӧмыс миян юкӧдлы оз инмы;
asi puudutab mind тайӧ инмӧ меным