[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

SõnastikustKasutusjuhend@post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kallale <kallale postp, adv> vt ka kallal
1. postp [gen] mille juurde tegevusse, ametisse

aeg on asuda asja kallale воис кад босьтчыны [уджӧ];
asus töö kallale босьтчис уджӧ;
poiss kargas toidu kallale зонка уськӧдчис сёйны;
perenaine võttis noa ja asus leiva kallale кӧзяйка босьтіс пурт да пондіс нянь шӧравны
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile вылӧ

võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed, ärge minge minu asjade kallale! челядь, менсьым кӧлуйӧс эн вӧрӧдӧй!;
{kellele} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
koer tormas kassi kallale пон уськӧдчис кань вылӧ

nuga <nuga n'oa nuga -, nuga[de nuga[sid & nug/e 18 s> terariist käsitsi lõikamiseks пурт

nüri nuga ныж пурт;
terav nuga лэчыд пурт;
noa tera пурт дор

nüri <nüri nüri nüri -, nüri[de nüri[sid 17 adj> nüri ныж; tömp тшӧтшыд

nüri nuga ныж пурт;
nüri saag ныж пила;
nüri kuulmine сьӧкыд пель;
nüri ninaga saapad тшӧтшыд ныра сапӧг

ots <'ots otsa 'otsa 'otsa, 'ots[te & 'otsa[de 'otsa[sid & 'ots/i 23 & 22? s>
1. tipmine osa, terav ots йыв

keeleots кыв йыв;
noaots пурт йыв;
ülespidi otsaga nina чатрӧс ныр
2. algus ja/või lõpposa, ainult lõpp[osa] пом

tänavaots, tänava ots улич пом
3. kõnek paljust, suurt hulka rõhutavates väljendites

kus selle häbi ots! юр яндзим

tera1 <tera tera tera -, tera[de tera[sid & ter/i 17 s> tööriista v külmrelva lõikav serv дор, дорыш

nüri tera ныж дорыш;
noatera пурт дор;
vikatitera коса дор;
kahe teraga mõõk кык дора шыпурт

terav <terav terava terava[t -, terava[te terava[id 02 adj>
1. terava otsaga ёсь; teritatud, hästi lõikav, terava lõikeosaga лэчыд

terav nuga лэчыд пурт;
terav nõel ёсь ем;
terav kirves leidis kivi ёсь вылӧ ёсь воис, из вылӧ из воис
2. õheneva serva v aheneva otsaga, kitsast tippu v nurka moodustav ёсь

terav kikkhabe ёсь тош;
terav lõug ёсь тшӧка;
terava ninaga kingad ёсь ныра тупли
3. visuaalselt selgesti eristuv, selge, kontrastne ясыд

teleril pole pilt terav телевизор оз ясыда петкӧдлы
4. intensiivselt meeltele mõjuv лэчыд, ёсь, чушан; lõhna kohta: ninna tungiv чорыд; maitse kohta: mitte mahe лэчыд кӧра; helide kohta: läbilõikav, läbitungiv, vali, pilgu kohta: läbitungiv, karm лэчыд, ёсь; tuule kohta чизыр, ёсь, лэчыд; valu kohta: lõikav, torkiv, kõrvetav ёсь, юкалан

terav higilõhn чорыд пӧсь дук;
terav valgus ёран югыд, ёран би
5. meelte ja vaimuomaduste iseloomustamisel: terane, täpne, tundlik сюсь, ёсь

terav nägemine ёсь син;
terav kuulmine сюсь пель;
terav mõistus сюсь вежӧр;
laps on terava arusaamisega кагаыс сюсь вежӧра
6. ütlemislaadi, tooni kohta: torkav, salvav, pilkav ёсь, чушан, ярскӧб

terav toon лэчыд тон;
ta on terava keelega сійӧ ярскӧб кывъя

vahe2 <vahe vaheda vaheda[t -, vaheda[te vaheda[id 02 adj>
1. terav ёсь, лэчыд

vahe nuga ёсь пурт
2. salvav, terav ёсь, лэчыд, ярскӧб

ta on vaheda keelega сійӧ лэчыд кывъя
3. vaimselt ergas писькӧс, сюсь

vahe mõistus сюсь вежӧр


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur