?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
abielluma <+'ellu[ma 'ellu[da 'ellu[b 'ellu[tud 27 v> гӧтрасьны, гозйӧдчыны, ӧтлаасьны; naise kohta верӧс сайӧ петны, верӧс сайӧ мунны; mehe kohta гӧтрасьны
♦
ta abiellus noore tüdrukuga сійӧ гӧтрасис том ныв вылӧ;
õde abiellus kunstnikuga чойӧй петіс верӧс сайӧ художник сайӧ;
nad abiellusid [omavahel] noorelt v noorena найӧ гӧтрасисны томӧн;
nad abiellusid vanas eas найӧ гозйӧдчисны пӧрысьӧн
ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис
finaal <fin'aal finaali fin'aali fin'aali, fin'aali[de fin'aali[sid & fin'aal/e 22 s> lõpp, lõpetus, lõppvoor финал
♦
poolfinaal sport полуфинал, джын финал;
sümfoonia finaal симфониялӧн финалыс;
finaali pääsema sport финалӧ петны
haisema <h'aise[ma h'aise[da haise[b haise[tud 28 v> лёк дука лоны, лёк дук петны, лёк дук кывны
♦
siin haiseb küüslaugu järele тані кылӧ чеснӧк дук;
liha haiseb pisut яйсьыс дук петыштӧ
ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн
inimene <inimene inimese inimes[t inimes[se, inimes[te inimes/i 12 s> ainsus морт; mitmus йӧз
♦
korralik inimene бур мывкыда морт;
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт;
pikk inimene кузь тушаа морт;
linnainimene карса морт;
maainimene сиктса морт;
omakandiinimene ӧтиласа;
perekonnainimene семъяа морт;
ürginimene первобытнӧй морт;
viis inimest вит морт;
käputäis inimesi китыр йӧз;
inimeste hulka tulema йӧзӧ петны;
ta väldib inimesi сійӧ сайласьӧ йӧзысь;
loodame, et temast saab veel inimene надейтчам, мый сыысь морт на артмылас;
on alles inimesed! hlv но и йӧз!
kade <kade kadeda kadeda[t -, kadeda[te kadeda[id 02 adj, s> adj вежӧгтысь, вежгысь, колысь, завидьтысь
♦
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kade pilk вежгысь видзӧдлас;
{kelle peale} kade olema завидьтыны, веж петны;
{kellel} hakkab kade веж петӧ, завидь босьтӧ
lakkama <l'akka[ma laka[ta l'akka[b laka[tud 29 v>
1. lõppema, järele jääma дугдыны; vaibuma лӧньны
♦
vihm lakkas кобис, дугдіс зэрны;
torm lakkas бушков лӧнис;
valu lakkas дойыс личлэдзис;
verejooks lakkas вирыс дугдіс петны
2. koos ma-infinitiivi elatiiviga: lõpetama, järele jätma дугдыны
♦
laps lakkas nutmast кага дугдіс бӧрдны
lõhnama <l'õhna[ma lõhna[ta l'õhna[b lõhna[tud 29 v> кывны (дук), петны (дук)
♦
hästi v meeldivalt lõhnama чӧскыд дук кылӧ;
halvasti lõhnama лёк дук петӧ
lähtuma <l'ähtu[ma l'ähtu[da l'ähtu[b l'ähtu[tud 27 v> algust saama петны; midagi aluseks võtma мыджсьыны < {мый вылӧкӧ}>
♦
Tapalt lähtuvad raudteed mitmes suunas Тапасянь кӧрттуйясыс петӧны некымынланьӧ;
lähtub ainult enda huvidest мыджсьӧ сӧмын аслас принципъяс вылас
maha minema sõidukist петны (кутшӧмкӧ транспортысь)
♦
ma lähen järgmises peatuses maha мӧд сувтланінас ме пета
minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр
pärinema <pärine[ma pärine[da pärine[b pärine[tud 27 v> pärit olema, põlvnema петны, лоны
♦
ta suguvõsa pärineb Riiast сылӧн рӧдыс Ригаысь;
ma pärinen lihtrahva hulgast ме петлі прӧстӧй йӧз пиысь;
see tsitaat pärineb piiblist тайӧ цитатаыс библияысь
raev <r'aev raevu r'aevu r'aevu, r'aevu[de r'aevu[sid & r'aev/e 22 s> meeletu viha ярлун, ярмӧм, этшысь петӧм
♦
varjatud raev гуся ярлун;
kedagi raevu ajama кодӧскӧ этшсьыс петкӧдны;
raevu minema ку пиысь петны, ярмыны;
ta värises raevust сійӧ тіраліс ярмӧмысла
reserv <res'erv reservi res'ervi res'ervi, res'ervi[de res'ervi[sid & res'erv/e 22 s>
1. varu, tagavara резерв, видзас
♦
jõureserv вынйӧр резерв;
majandusreserv овмӧс видзас;
tööjõureserv уджалан резерв
2. sõj varuks olev väeosa, lahinguvarustus vms, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslaste koosseis резерв
♦
reservi minema резервӧ петны
rivi <rivi rivi rivi r'ivvi, rivi[de rivi[sid 17 s>
1. asjade, olendite, nähtuste rida визь, лёдз, звӧйк
♦
hanerivi дзодзӧг звӧйк;
majade rivi керка визь;
autod sõitsid pikas rivis машинаяс мунісны кузь лёддзӧн
2. inimeste, veokite vms paigutus ühel joonel kõrvuti рад; sõj sõjaväelaste, allüksuste vms paigutus viirgudesse строй
♦
kaheviiruline rivi кык рада строй;
rivist välja astuma стройысь петны, радысь петны;
võtsid neljakaupa rivvi нёльӧн-нёльӧн сувталісны стройӧ
3. tegevteenistus, konkreetses väeosas v rindelõigus võitlemine служитӧм
♦
viletsa tervise pärast pidin rivist lahkuma омӧль дзоньвидзалун понда ковмис служитӧмысь дугдыны
4. piltl sisekohakäänetes märgib töötamist, tegutsemist, toimimist уджалӧм
♦
rivvi v rivisse astuma уджавны пондыны
tee1 <t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s>
1. käimiseks, sõitmiseks туй ► sama päritoluga sama päritoluga tee1; suur мир туй
♦
kitsas tee векни туй;
kiirtee магистраль, ӧда туй;
sõidutee машина туй
2. liikumissuund, marsruut туй, туйвизь
♦
küsis teed туй юаліс
3. teekond, kuhugi liikumine туй
♦
pikk tee кузь туй;
teele asuma v minema туйӧ петны;
teel koju гортлань мунігӧн
tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка
tõusma <t'õus[ma t'õus[ta tõuse[b t'õus[tud, t'õus[is t'õus[ke 32 v>
1. ülespoole, kõrgemale liikuma кайны; püsti сувтны; õhku, lendu лэбзьыны; päikse kohta петны; hommikul voodist tõusta чеччыны
♦
mööda treppi pööningule tõusma содйӧд йирк вылӧ кайны;
lind tõusis lendu v õhku лэбач лэбзис;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру;
päike tõusis täna kell üheksa шондіыс талун петіс ӧкмыс часын;
hobune tõusis tagajalgadele вӧв сувтіс бӧр кок вылас;
Kristus on üles tõusnud Кристос ловзьӧма
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema
♦
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
piim tõusis keema йӧв пузис
3. määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne suurenema, kasvama, kiirenema содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima
♦
pension tõuseb пенсия содӧ;
hinnad tõusevad донъяс содӧны
vabanema <vabane[ma vabane[da vabane[b vabane[tud 27 v>
1. мездмыны, мынны
♦
vanglast vabanema тюрмаысь петны;
üksteise järel vabanesid vaenlase käes olnud linnad ӧта-мӧд бӧрсяыс мездмисны вӧрӧг киысь каръяс;
koht vabanes места прӧстмис
2. koormavast, rõhuvast lahti saama мынтӧдчыны, мездысьны
♦
halbadest harjumustest on vaja vabaneda лёкӧ велалӧмысь колӧ мынтӧдчыны
voolama <v'oola[ma voola[ta v'oola[b voola[tud 29 v> vee vms kohta: ühes suunas edasi liikuma визувтны; välja tulema петны
♦
haavast voolas verd дойсьыс петіс вир;
merre voolanud nafta саридзӧ визувтӧм нефть
välistama <välista[ma välista[da välista[b välista[tud 27 v>
♦
naer ja pisarad ei välista teineteist серам да синва вермӧны петны ӧтлаын
välja astuma петны
♦
ta astus parteist välja сійӧ петіс партиясьыс
välja tulema
1. millegi seest välja liikuma петны
♦
karu tuli koopast välja ош петіс гусьыс
2. keerulisest v raskest olukorrast tervelt pääsema петны
♦
tuleb igast olukorrast puhtalt välja быд ситуацияысь сӧстӧмӧн петӧ
3. õnnestuma, korda minema, teoks saama, kujunema, saama, välja kukkuma артмыны
♦
portree tuli hästi välja портретыс артмис бура
4. selguma, ilmnema, osutuma артмыны, тыдовтчыны
♦
tuleb välja, et mul oli õigus артмӧ, ме вӧлі прав
väljuma <v'älju[ma v'älju[da v'älju[b v'älju[tud 27 v>
1. inimese v elusolendi kohta: välja minema v tulema петны
♦
väljus kauplusest петіс лавкаысь
2. liiklusvahendite kohta петны
♦
millal väljub Tartu rong? кор петӧ Тартуса поезд?