[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

juurde <j'uurde postp, adv>
1. postp [gen] vahetusse lähedusse дорӧ
♦
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
rada viib järve juurde ордымыс нуӧ ты дорӧ
2. postp [gen] kelle asukohta, kelle jutule, vastuvõtule ордӧ, дорӧ
♦
viisin lapse tuttavate juurde нуи челядьӧс тӧдсаяс ордӧ;
lähen arsti juurde муна врач дорӧ
3. adv vahetusse lähedusse
♦
astus mulle juurde ja küsis teed матыстчис ме дорӧ да юаліс мунан туй;
siia ei pääse autoga juurde машинанад татчӧ он матыстчы
4. adv lisaks
♦
sain palka juurde меным содтісны удждон;
ta on palju juurde õppinud сійӧ унатор содтӧд велӧдӧма

juures <juures postp, adv>
1. postp [gen] vahetus läheduses дорын
♦
akna juures ӧшинь дорын;
ootan sind silla juures вичча тэнӧ пос дорын
2. postp [gen] kelle asu- või tegevuskohas ордын, дорын
♦
ta käis eile minu juures тӧрыт сійӧ воліс ме ордӧ;
tüdruk kasvas üles vanaema juures нывкаыс быдмис баб ордас;
käisin arsti juures ветлі врач дорӧ
3. adv vahetus läheduses орччӧн, матын
♦
olin juba päris juures, kui ta mind märkas ме дзик нин матын вӧлі, кор сійӧ менӧ казяліс

jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

külastama <külasta[ma külasta[da külasta[b külasta[tud 27 v> külas käima пыравны < {кодъясӧкӧ, код ордӧкӧ}>, ветлыны
♦
sõpru külastama ёртъясӧ пыравны;
ta külastas mind sageli сійӧ тшӧкыда пыравліс ме ордӧ

külla <k'ülla adv> гӧсьти, гӧсьтитны
♦
Tule mulle homme külla! волы аски ме ордӧ гӧсьти!

peatuma <p'eatu[ma p'eatu[da p'eatu[b p'eatu[tud 27 v>
1. seisma jääma сувтны; hetkeks, mõneks ajaks сувтлыны
♦
nad läksid peatumata edasi найӧ сувтлытӧг мунісны водзӧ;
auto peatus машина сувтіс
2. ajutiselt elama
♦
Tartus käies peatusin sugulaste pool v juures Тартуӧ ветлігӧн ме овмӧдчывлі рӧдня ордӧ

poole <p'oole postp, adv>
1. postp [gen] suunas, ka ajaliselt -лань, -ланьӧ
♦
sõidab Tallinna poole мунӧ Таллиннлань;
sügise poole ilmad halvenesid арланьыс поводдя лёкмис
2. postp [gen] kelle juurde, kelle toetusele ордӧ, дорӧ (код дорӧкӧ гортас)
♦
tulge õhtul minu poole волӧй рытнас ме ордӧ
3. postp [allat] osutab alale, valdkonnale, suunale
♦
igale poole быдлаӧ;
tema läks ühele poole, mina teisele сійӧ муніс ӧтарӧ, ме мӧдарӧ
4. adv (liitsõna järelosana)
♦
allapoole увлань;
pärastpoole бӧрнас[джык]

see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв

seekord <+k'ord adv> sel korral, sedapuhku тайӧ пӧрйӧ
♦
seekord ma ei saa teile tulla тайӧ пӧрйӧ ті ордӧ ме локны ог вермы

ükskord <+k'ord adv>
1. mingil ajal tulevikus коркӧ; minevikus ӧтчыд, коркӧ
♦
ma tulen sind ükskord vaatama ме коркӧ пырала тэ ордӧ;
ükskord pidin peaaegu uppuma ӧтчыд муртса эг вӧй;
see oli ükskord ennevanasti тайӧ вӧлі коркӧ зэв важӧн
2. lõpuks, viimaks
♦
jõudsid ometi ükskord tagasi! воин жӧ тай сэсся бӧр!