[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abitu <abitu abitu abitu[t -, abitu[te abitu[id 01 adj> jõuetu эбӧстӧм, вермытӧм; vilets омӧль, шогмытӧм
♦
abitu loomake эбӧстӧм пемӧс;
abitud riimid омӧль рифма;
vanake oli abitu nagu laps пӧльӧыс вӧлі кага кодь вермытӧм

habras <habras h'apra habras[t -, habras[te h'apra[id 07 adj>
1. чийӧб, жеб; murduv жугласян, чегъясьысь; ebakindel жеб, омӧль
♦
habras jää жугласян йи;
haprad oksad чегъясьысь увъяс;
habras neiu чийӧб ныв;
habras kehaehitus жеб туша;
nende side oli liiga habras на костын йитӧдыс вӧлі вывті жеб
2. halb, täbar омӧль
♦
asi läheb hapraks делӧыс омӧль

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

hale <hale haleda haleda[t -, haleda[te haleda[id 02 adj> коньӧр; kaeblik, haletsusväärne жаль петан, нор, омӧль
♦
hale naeratus коньӧрлӧн кодь нюм;
hale piiksumine жаль петан чипсӧм;
hale laul нор сьыланкыв;
räägib haleda häälega сёрнитӧ нор горӧн;
hale näha v vaadata жаль петӧ видзӧднысӧ;
ruumid olid haledas seisukorras жыръясыс вӧліны шогмытӧмӧсь

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

kahtlane <k'ahtlane k'ahtlase k'ahtlas[t k'ahtlas[se, k'ahtlas[te k'ahtlas/i & k'ahtlase[id 12 & 10? adj> сэтшӧм-татшӧм; ebausutav эскыны позьтӧм
♦
kahtlane isik сэтшӧм-татшӧм морт;
kahtlased andmed эскыны позьтӧм тӧдмӧс;
kahtlane köha абу бур кызӧм;
kahtlase kuulsusega naine сэтшӧм-татшӧмӧн кывсьысь нывбаба, омӧль репутацияа нывбаба;
kahtlase väärtusega kaup сэтшӧм-татшӧм вузӧс;
kahtlane, kas ta tuleb ӧдвакӧ сійӧ локтас

kehv <k'ehv kehva k'ehva k'ehva, k'ehva[de k'ehva[sid & k'ehv/i 22 adj, s> adj vilets омӧль; halb лёк; vaene, napp жеб
♦
kehv tervis омӧль дзоньвидзалун;
kehv fantaasia жеб фантазия

kurat <kurat kuradi kuradi[t -, kuradi[te kurade[id 02 s>
1. kurjuse kehastus чӧрт, мути, мор, дявӧл; kurivaim омӧль
♦
poisid olid päevitanud nagu noored kuradid зонъяс, гожъялӧмаӧсь да, том чӧртъяс кодьӧсь
2. kirumissõna сӧтана, чӧрт, мор, лешак
♦
kurat teda võtku! мор мед нуас!;
kurat teab, kuhu ta kadus! чӧртыс тӧдӧ, кытчӧ сійӧ вошис!;
kurat teab, mis võib juhtuda лешакыс тӧдӧ, мый вермас лоны

napp <n'app napi n'appi n'appi, n'appi[de n'appi[sid & n'app/e 22 adj> vähene, kasin, vaevalt piisav этша; ruumi, pinna kohta: kitsas, liiga väike дзескыд; nigel, puudulik омӧль, жеб; toimetuleku poolest kitsas, vaene гӧль; pisut vähem kui v hädavaevalt nii- ja niipalju этшаджык
♦
napid teadmised омӧль тӧдӧмлун;
napp info жеб информация;
napp keeleoskus кывсӧ омӧля тӧдӧм;
napi aruga inimene дженьыд мывкыда морт;
ta on napi jutuga сійӧ этша сёрниа;
siit on linna napp kilomeeter тасянь карӧдзыс километраысь этшаджык

nurisema <nurise[ma nurise[da nurise[b nurise[tud 27 v> millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama норасьны ► sama päritoluga sama päritoluga nurama; ропкыны; torisema броткыны, ропкыны
♦
nuriseb alalõpmata помтӧг норасьӧ;
toit oli vilets, aga keegi ei nurisenud сёяныс вӧлі омӧль, но некод эз ропкы;
ämm nuriseb, et minia on laisk энька элясьӧ, мый моньыс дыш;
ämm nuriseb miniaga энька броткӧ монь вылас

nõrk <n'õrk nõrga n'õrka n'õrka, n'õrka[de n'õrka[sid & n'õrk/u 22 adj, s> adj жеб, слаб; mitte tugev, kõva, kindel v vastupidav слаб; jõu poolest эбӧстӧм; kehv, vilets, ebarahuldav омӧль
♦
nõrk jää вӧсни йи, няр йи;
nõrgad kopsud жеб ты;
nõrgad prillid слаб ӧчки;
nõrk tuul тӧвру;
nõrk lahus слаб сорас;
nõrk hääl лӧнь гӧлӧс

puudulik <puudul'ik puuduliku puudul'ikku puudul'ikku, puudulik/e & puudul'ikku[de puudul'ikk/e & puudul'ikku[sid 25 adj, s>
1. adj liiga vähene, ebapiisav, mittetäielik абу тырмана, тырмытӧм
♦
puudulik areng тырмымӧн сӧвмытӧмлун;
puudulik info абу тырмана информация;
mu saksa keel on puudulik немеч кыв тӧдӧмӧй тырмытӧм
2. adj ebatäiuslik, puudustega омӧль, тырмытӧмторъяса
♦
puudulikud elutingimused омӧль олан условиеяс;
puudulik süsteem тырмытӧмторъяса система
3. adj kohtlane, poolearune торксьӧм
♦
õde on tal peast puudulik сылӧн чойыс торксьӧма
4. adj mitterahuldav лёк
♦
puudulikud hinded лёк ӧценкаяс

rivi <rivi rivi rivi r'ivvi, rivi[de rivi[sid 17 s>
1. asjade, olendite, nähtuste rida визь, лёдз, звӧйк
♦
hanerivi дзодзӧг звӧйк;
majade rivi керка визь;
autod sõitsid pikas rivis машинаяс мунісны кузь лёддзӧн
2. inimeste, veokite vms paigutus ühel joonel kõrvuti рад; sõj sõjaväelaste, allüksuste vms paigutus viirgudesse строй
♦
kaheviiruline rivi кык рада строй;
rivist välja astuma стройысь петны, радысь петны;
võtsid neljakaupa rivvi нёльӧн-нёльӧн сувталісны стройӧ
3. tegevteenistus, konkreetses väeosas v rindelõigus võitlemine служитӧм
♦
viletsa tervise pärast pidin rivist lahkuma омӧль дзоньвидзалун понда ковмис служитӧмысь дугдыны
4. piltl sisekohakäänetes märgib töötamist, tegutsemist, toimimist уджалӧм
♦
rivvi v rivisse astuma уджавны пондыны

sant1 <s'ant sandi s'anti s'anti, s'anti[de s'anti[sid & s'ant/e 22 adj> halb, paha омӧль, лёк, туйтӧм
♦
sant kaup омӧль вузӧс;
sant ilm лёк поводдя;
sant inimene туйтӧм морт

sitt <s'itt sita s'itta s'itta, s'itta[de s'itta[sid & s'itt/u 22 s, adj>
1. vulg roe, väljaheide inimesel сіт ► sama päritoluga sama päritoluga sitt
♦
mehed läksid sitale мужикъяс мунісны сітасьны
2. kõnek sõnnik сіт
♦
kanasitt курӧг сіт;
põllule veeti sitta му вылӧ петкӧдісны куйӧд
3. kõnek mustus, roppus няйт
♦
te upute varsti sita sisse ära ті регыд тыранныд няйтнас, ті регыд вӧянныд няйт пиас
4. kõnek, vulg vilets, halb омӧль, некытчӧ туйтӧм
♦
tal on sitt iseloom сылӧн характерыс некытчӧ туйтӧм;
sitt vein омӧль вина
5. hlv, vulg rahvapärastes ütlustes ja väljendites
♦
ega minagi sita pealt riisutud ole! ме ӧд абу жӧ йӧй!;
sa ei tea sittagi тэ нинӧм он тӧд!

söök <s'öök söögi s'ööki s'ööki, s'ööki[de s'ööki[sid & s'öök/e 22 s>
1. söök, toit сёян; looma- кӧрым, вердас
♦
maitsev söök чӧскыд сёян;
vilets söök омӧль сёян
2. söömine, söögiaeg сёйӧм
♦
hommikusöök асъя сёйӧм, завтрак;
õhtusöök рытъя сёйӧм;
söögi ajal сёйигӧн

vilets <vilets viletsa viletsa[t -, viletsa[te viletsa[id 02 adj, s>
1. adj kehv: kehalise oleku, tervise kohta омӧль, жеб; mannetu, armetu коньӧр
♦
vilets tervis омӧль дзоньвидзалун;
vilets hobune омӧль вӧв;
vilets argpüks мустӧм трус
2. adj napp, ebapiisav омӧль
♦
vilets söök омӧль сёян
3. adj [majanduslikult] kehv, vaene гӧль
♦
vilets elu гӧль олӧм

visa <visa visa visa -, visa[de visa[sid 17 adj>
1. järjekindel зіль; kangekaelne асныра; vastupidav, sitke винёв, сетчытӧм
♦
tugev ja visa inimene ён да винёв морт;
visa õpilane зіль велӧдчысь;
visa loomus асныра сям;
visa hing винёв [морт];
visa vastupanu сетчытӧг водзсасьӧм
2. aeglane, vaevaline сьӧкыд, омӧль
♦
haav oli visa paranema дойыс бурдіс сьӧкыда;
töö visa edenemine уджыс муніс омӧля

vähene <vähene vähese vähes[t -, vähes[te vähese[id 10 adj, s>
1. adj kasin, napp омӧль; väike ичӧт; väikesearvuline этша
♦
vähene viljasaak омӧль урожай;
vähene puhkus дженьыд отпуск;
vähese jutuga mees этша сёрниа мужичӧй
2. adj (pl) üksik, mõni ӧтка, ӧткымын
♦
ainult vähestes akendes põles tuli сӧмын ӧткымын ӧшиньын ӧзйис би

väsima <väsi[ma väsi[da väsi[b väsi[tud 27 v> мудзны
♦
olime õhtuks raskest tööst väsinud рытланьыс ми сьӧкыд уджысь мудзим;
silmad väsisid viletsa valgusega lugemisel омӧль биӧн лыддьысьӧмысь синмӧй мудзис

õrn <'õrn õrna 'õrna 'õrna, 'õrna[de 'õrna[sid & 'õrn/u 22 adj>
1. hell, soe мелі
♦
õrn ja hoolitsev ema мелі да тӧждысьысь мам;
ole oma naise vastu õrnem! гӧтырыдкӧд меліджык ло!
2. hellahingeline, hellatundeline пуков, чунӧк; delikaatne деликатнӧй
♦
õrna hingega poisike пуков сьӧлӧма зонка;
see on õrn küsimus тайӧ деликатнӧйтор
3. kehalise oleku, tervise kohta: vähe vastupidav, nõrk ляб, омӧль; välismõjude suhtes tundlik, nooruse tõttu tundlik, vastuvõtlik сатӧк
♦
vastsündinu õrn nahk пузчужӧмалӧн куыс сатӧк;
ta on õrna tervisega сылӧн дзоньвидзалуныс омӧль