[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aastane2 <'aastane 'aastase 'aastas[t 'aastas[se, 'aastas[te 'aastas/i & 'aastase[id 12 & 10 adj (hrl liitsõna järelosa)> вося, арӧса
♦
kaheaastane komandeering кык вося командировка;
nelja-aastane poeg нёль арӧса пи;
viieaastane tütar вит арӧса ныв;
üheaastane laps [ӧти] арӧса кага;
üheaastased taimed ӧти вося быдмӧгъяс;
poolesaja-aastane нэм джынъя, ветымын арӧса;
iga-aastane быд вося;
mineva-aastane, möödunudaastane кольӧм вося;
mitmeaastane некымын вося

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

iga1 <iga 'ea iga 'ikka, iga[de iga[sid 18 s> eluiga арлыд
♦
küps iga верстьӧ арлыд;
kõrge iga ыджыд арлыд;
keskiga шӧр арлыд;
kutseiga sõj призывайтан арлыд;
murdeiga вуджан арлыд;
väikelapseiga кага арлыд;
kõrge eani elama ыджыд арлыдӧдз овны;
pikka iga soovima кузь нэм сины;
pikka iga! кузь нэм!;
noores eas томдырйи;
vanas eas пӧрысьдырйи

iialgi <iialgi adv> ealeski, eluilmaski некор, нэм
♦
mitte iialgi дзик некор;
ma ei unusta seda iialgi ме тайӧс нэм ог вунӧд;
pole iialgi mõttesse tulnud некор юрӧ эз волы

põline <põline põlise põlis[t -, põlis[te põlise[id 10 adj>
1. väga vana, iidne, ammune важ, важся; päritolult, esivanemate poolest, kaua kuskil elanud v kellenagi tegutsenud нэмӧвӧйся
♦
põline tamm важ тупу;
tema omaksed on kõik põlised kalurid сылӧн рӧдняыс ставныс нэмӧвӧйся чери кыйысьяс;
oleme põlised tuttavad ми важся тӧдсаяс
2. alatine, tähtajatu, igavene векся; püsiv, vastupidav ён
♦
elupõline нэмчӧжся;
põline poissmees нэм чӧжыс гӧтыртӧм;
põline ori векся раб;
sild ehitati põline поссӧ вӧчисны ёнӧс

püstitama <püstita[ma püstita[da püstita[b püstita[tud 27 v>
1. midagi rajades püsti ajama сувтӧдны
♦
õue ümber tuleb tara püstitada йӧрсӧ колӧ потшӧсавны;
ta püstitas poja hauale mälestussamba пиыслӧн гу вылас сувтӧдіс паметник
2. hoonet vm ehitist ehitama лэптыны
♦
hakati püstitama esimesi hooneid заводитісны лэптавны медводдза стрӧйбаяс;
sajandi alguses püstitatud loss нэм заводитчигӧн лэптылӧм изкар
3. eesmärke, ülesandeid vms üles seadma, esitama сувтӧдны, пуктыны, урчитны
♦
eesmärke püstitama мог пуктыны

rajama <raja[ma raja[da raja[b raja[tud 27 v>
1. ehitama, töötades looma, tegema панны, лӧсьӧдны, вӧчны; elektriliini, kanalit, naftajuhet, [raud]teed, silda vms нюжӧдны
♦
rajasime kiviktaimla лӧсьӧдім альпинарий;
park rajati sajandi algul парксӧ панісны нэм заводитчигӧн
2. asutama, moodustama, looma, ellu kutsuma лӧсьӧдны; avama восьтны
♦
oma perekonda rajama семъя лӧсьӧдны;
rajati mitu uut kooli восьтісны некымын выль школа

sajand <sajand sajandi sajandi[t -, sajandi[te sajande[id 02 s> нэм
♦
aatomisajand атом нэм;
pool sajandit нэм джын

siirduma <s'iirdu[ma s'iirdu[da s'iirdu[b s'iirdu[tud 27 v>
1. ühest kohast teise minema мӧдӧдчыны, веськӧдчыны
♦
poisid siirdusid metsa poole зонъяс веськӧдчисны вӧрлань;
laev siirdub Indiasse караб мӧдӧдчӧ Индияӧ
2. mujale elama asuma мӧдлаӧ овмӧдчыны, мӧдлаӧ овны мунны
♦
noored siirduvad maalt linna том йӧз сиктысь мунӧны овны карӧ;
19. sajandi alguses siirdus eestlasi Kaukaasiasse ja Siberisse 19-ӧд нэм заводитчигӧн эстонечьяс овмӧдчисны Кавказӧ да Сибирӧ
3. levima, edasi kanduma вуджны
♦
ka kohanimesid siirdub ühest keelest teise тшӧтш и иннимъяс вуджӧны ӧти кывйысь мӧдӧ
4. üle minema вуджны, мунны (мӧдлаӧ)
♦
siirdus pensionile петіс пенсия вылӧ;
ta lahkus lavalt ja siirdus ärisse сійӧ эновтіс сцена да муніс бизнесӧ;
ta siirdus uuele tööle сійӧ вежис уджсӧ;
jutt siirdus poliitikale сёрни вуджис политика вылӧ

valitsema <valitse[ma valitse[da valitse[b valitse[tud 27 v>
1. valitsejana võimul olema веськӧдлыны, юравны, ыджыдавны; tsaari kohta саравны
♦
riiki valitsema государствоӧн веськӧдлыны;
nendel aladel valitsesid mitu sajandit avaarid тайӧ муясас некымын нэм чӧж ыджыдалісны аваръяс
2. kontrolli all hoidma, juhtima веськӧдлыны
♦
õpetaja oskas klassi hästi valitseda велӧдысь бура кужис веськӧдлыны класснас
3. domineerima верктуявны
♦
meie metsades on valitsevaks puuks mänd миян вӧръясын верктуялӧ пожӧм
4. nähtuste, olukorra jms esinemise kohta ыджыдавны
♦
kogu ümbruskonnas valitseb täielik vaikus гӧгӧрбок ыджыдалӧ чӧв-лӧнь