[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abinõu <+n'õu n'õu n'õu -, n'õu[de n'õu[sid 17 s> meede (reeglina koos eesmärki tähistava kesksõnaga) туй, ног, мера; vahend, riist -тор, кӧлуй
♦
äärmine abinõu медчорыд мера;
erakorralised abinõud торъялана мераяс;
ainus kindel abinõu дзик ӧти зумыд мера;
ettevaatusabinõud видзчысян туй;
kaitseabinõu дорйысян ног, дорйысянтор, дорйысян кӧлуй;
kasvatusabinõud, kasvatuslikud abinõud быдтан-велӧдан ног

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

arusaam <+s'aam saama s'aama s'aama, s'aama[de s'aama[sid & s'aam/u 22 s> arusaamine, käsitus гӧгӧрвоӧм, вежӧртӧм; tõekspidamine эскӧм, видзӧдлас[ног]
♦
õige arusaam {millest} колана нога гӧгӧрвоӧм;
naiivne arusaam наивнӧй видзӧдлас;
rahva arusaama järgi йӧзлӧн гӧгӧрвоӧм серти;
jõuti arusaamale, et ... гӧгӧрвоисны, мый ...;
tal puudub igasugune arusaam {millest} сійӧ нинӧм оз гӧгӧрво {мый йылысь}

aru saama гӧгӧрвоны, вежӧртны
♦
ma ei saa sellest aru ме тайӧс ог гӧгӧрво;
te saate minust õigesti aru ті менӧ гӧгӧрвоанныд колана ног

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

eksima <'eksi[ma 'eksi[da eksi[b eksi[tud 28 v>
1. teed kaotama ылавны, вошны
♦
olime teelt eksinud вошим туйысь;
poiss eksis metsa зон ылаліс вӧрын
2. viga tegema ӧшыбитчыны, сорсьыны
♦
eksid rängalt тэ вывті ёна ӧшыбайтчан;
eksisin uksega сорси ӧдзӧснас;
sõnades v kõnes eksima мӧд ног шусьыны

ettenähtud <+n'ähtud n'ähtu n'ähtu[t -, n'ähtu[te n'ähtu[id 02 adj (eestäiendina indekl)> урчитӧм, индӧм
♦
ettenähtud tähtajal урчитӧм кадӧ;
ettenähtud korras урчитӧм ног

hoiak <hoiak hoiaku hoiaku[t -, hoiaku[te hoiaku[id 02 s>
1. kehahoid, rüht мыгӧр кутанног
♦
kehahoiak мыгӧр кутанног;
peahoiak юр кутанног;
ta võttis aupakliku hoiaku сійӧ кутіс мыгӧрсӧ вежавидзана
2. käitumislaad асьтӧ кутан ног
♦
kõrk hoiak асьтӧ тшапа кутан ног
3. suhtumine видзӧдлас
♦
kirjutise hukkamõistev hoiak гижӧдлӧн кулитана сер

hoopis <h'oopis adv>
1. täiesti, päris дзик
♦
kõik läks hoopis teisiti ставыс лои дзик мӧд ног;
see on hoopis iseasi тайӧ дзик мӧдтор
2. märksa, tunduvalt тӧдчымӧн, ёна
♦
ilm on täna hoopis soojem талун поводдяыс ёна шоныдджык;
tegi oma töö hoopis paremini kui teised ассьыс уджсӧ сійӧ вӧчис мукӧдсьыс тӧдчымӧн бурджыка
3. esiletõstu v vastandi rõhutamise puhul мӧдарӧ
♦
selgus, et nad on hoopis õde ja vend вӧлӧмакӧ, найӧ, мӧдарӧ, чоя-вока;
selle asemel et magama heita, hakkas ta hoopis lugema узьны водӧм пыдди сійӧ, мӧдарӧ, босьтчис лыддьысьны

hüpe <hüpe h'üppe hüpe[t -, hüpe[te h'üppe[id 06 s> чеччыштӧм
♦
pikk hüpe кузя чеччыштӧм;
võimas hüpe вына чеччыштӧм;
kaugushüpe sport кузьта ног чеччыштӧм;
kõrgushüpe sport судта ног чеччыштӧм;
teivashüpe sport зібйӧн чеччыштӧм;
hüpped batuudil sport батут вылын чеччалӧм;
ühe hüppega ӧтчыд чеччыштӧмӧн

hüppama <h'üppa[ma hüpa[ta h'üppa[b hüpa[tud 29 v> korduvalt чеччавны; ühel korral чеччыштны; eemale бокӧ чеччыштны
♦
kõrgust hüppama судта ног чеччавны;
langevarjuga hüppama парашутӧн чеччавны;
orav hüppab oksalt oksale ур чеччалӧ увйысь увйӧ;
hüppasin üle kraavi чеччышті гуран вомӧн;
süda hüppab rõõmust сьӧлӧмӧй радла чеччӧ;
jutt hüppas ühelt teemalt teisele сёрни чеччаліс ӧти темасянь мӧд вылӧ

iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ

igati <igati adv> igas suhtes, kõigiti быд ног, быд боксянь
♦
igati abistama быд ног отсавны;
igati huvitav быд боксянь интереснӧ

iseloomulik <+loomul'ik loomuliku loomul'ikku loomul'ikku, loomulik/e & loomul'ikku[de loomul'ikk/e & loomul'ikku[sid 25 adj> аслыспӧлӧс, лӧсялана; tunnuslik аслыспӧлӧс, аслыссикас; tüüpiline пыр овлан, лӧсялана
♦
iseloomulik lõhn аслыспӧлӧс дук;
iseloomulik tunnus аслыссяма торъялӧм;
tänapäevale iseloomulikud jooned ӧнія кадлӧн аслыспӧлӧслунъяс;
see on temale väga iseloomulik тайӧ зэв сы ног

komme <komme k'ombe komme[t -, komme[te k'ombe[id 06 s>
1. tava традиция, оласног
♦
jõulukomme рӧштвоса традиция
2. harjumus велалӧм
♦
tal on kombeks pärast lõunat puhata сёйӧм бӧрас сійӧ велалӧма шойччыны
3. (hrl pl) käitumisviis ӧбича, асьтӧ кутан ног
♦
heade kommetega inimene бур ӧбичаа морт;
lauakombed пызан сайын асьтӧ кутан ног

kord3 <k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. süsteem, korraldus оланног
♦
ühiskondlik kord йӧзкотырса оланног;
riigikord каналанног
2. reeglid, eeskirjad, toimimisnormid урчитӧм ног, пӧрадок, лад; nendele vastav olukord пӧрадок
♦
avalik kord йӧзкотырса пӧрадок;
kord on käest ära некутшӧм пӧрадок абу
3. korrasolek
♦
haiglas valitses puhtus ja kord больничаын вӧлі сӧстӧм да лада;
neiu seab juukseid korda ныв лӧсьӧдӧ юрсисӧ;
tegin jalgratta korda дзоньталі велосипедӧс;
küll ma kõik asjad korda ajan ме ставсӧ ладмӧда

korraldus <korraldus korralduse korraldus[t korraldus[se, korraldus[te korraldus/i 11 s>
1. käsk тшӧктӧд
♦
kirjalik korraldus гижӧда тшӧктӧд
2. üldine kord, süsteem ног, тэчасног
♦
looduskaitse korraldus Eestis Эстонияса вӧр-ва видзан тэчасног

kõrgus <k'õrgus k'õrguse k'õrgus[t k'õrgus[se, k'õrgus[te k'õrgus/i & k'õrguse[id 11 & 09 s> pikkus püstsuunas, kaugus maapinnast джуджда, судта
♦
maja kõrgus керкалӧн джуджда;
puu kõrgus пулӧн судта;
kõrgust hüppama судта ног чеччавны;
lennuk võtab kõrgust самолёт качӧ вывлань

känd <k'änd kännu k'ändu k'ändu, k'ändu[de k'ändu[sid & k'änd/e 22 s>
1. puu langetamisel jääv tüveosa мыр
♦
kõrge känd джуджыд мыр;
kasekänd кыдз пу мыр;
kände juurima v kaaluma мыр бертны
2. piltl vana inimene пӧрысь
♦
temasugust vana kändu enam ümber ei kasvata сы кодь пӧрысь морттӧ мӧд ног он нин велӧд

laad <l'aad laadi l'aadi l'aadi, l'aadi[de l'aadi[sid & l'aad/e 22 s> viis ног, сям; sort, liik пӧлӧс
♦
mõttelaad мӧвпаланног;
uut laadi выль пӧлӧс

lahendus <lahendus lahenduse lahendus[t lahendus[se, lahendus[te lahendus/i 11 s> lahendamistulemus решитан ног
♦
probleemi lahendus проблема решитан ног

meetod <m'eetod m'eetodi m'eetodi[t -, m'eetodi[te m'eetode[id 02 s> ног, метод
♦
deduktiivne meetod loog дедуктивнӧй метод;
õppemeetod велӧдан ног

mehhanism <mehhan'ism mehhanismi mehhan'ismi mehhan'ismi, mehhan'ismi[de mehhan'ismi[sid & mehhan'ism/e 22 s> seade механизм; protsessi v nähtuse toimimis- v toimumisviis ног
♦
kellamehhanism, kella mehhanism часі механизм;
tekkemehhanism артман ног

metoodika <metoodika metoodika metoodika[t -, metoodika[te metoodika[id 01 s> tegutsemisviis, -õpetus; ped aine õpetamise õpetus методика, -ног
♦
ravimetoodika бурдӧдчан методика;
õpimetoodika велӧдчанног

mood <m'ood m'oe m'oodi m'oodi, m'oodi[de m'oodi[sid & m'ood/e 22 s>
1. ajastu üldine maitselaad мода
♦
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
2. tava, harjumus, komme мода, серӧс
♦
rumal mood küüsi närida мисьтӧм мода гыж йирны;
ajas vastu moe pärast мода вылас пыксис
3. (hrl partitiivis, adessiivis, komitatiivis) viis, komme ног
♦
las jääb kõik vana v endist moodi ставыс мед коляс важ ногыс

mudel <mudel mudeli mudeli[t -, mudeli[te mudele[id 02 s> модель
♦
automudel, auto mudel машина модель;
sõnamoodustusmudel keel кыв артмӧдан ног

muu <m'uu m'uu m'uu[d -, m'uu[de & muu[de m'uu[sid & m'u[id 26 pron, adj> pron; adj teistsugune, teine мӧд; ülejäänud мукӧд; miski muu мӧдтор, мукӧдтор
♦
asi on hoopis muus делаыс дзик мӧдторйын;
kõik muud arvasid teisiti мукӧдыс ставныс чайтісны мӧд ног;
pääsukesed ja muud rändlinnud чикышъяс да мукӧд лунвылын тӧвйысь лэбачьяс

nüüd <n'üüd adv> tähistab käes olevat ajahetke ӧні
♦
enne ja nüüd водзті и ӧні;
siis oli nii, aga nüüd on hoopis teisiti сэки вӧлі сідз, а ӧні дзик мӧд ног

olgu <olgu interj> vt ka olema бур, ладнӧ
♦
olgu, sündigu sinu tahtmine ладнӧ, мед лоас тэ ног

omamoodi <+m'oodi adv, adj> erinevalt ас ног; teistmoodi мӧд ног
♦
teeb v toimib v talitab omamoodi ас ногыс вӧчӧ

pidi <pidi postp [part]>
1. mööda mingit pinda v mingi ala piires liikumise kohta кузя, -ті
♦
läks tänavat pidi муніс улич кузя;
gaas jõuab meieni torusid pidi газ миянӧдз воӧ трубаясті
2. millegi toimumise viisi ja laadi märkimisel väljendites ja liitsõnades
♦
kõikepidi быд ног;
vastupidi мӧдарӧ
3. millegi põhjal, järgi
♦
tunneb kõiki ees- ja isanime pidi быдӧнлысь ним-вичсӧ тӧдӧ;
vana harjumust pidi важ велалӧм вылысь

pikkamööda <+m'ööda adv>, ka pikkamisi aegamööda, aeglaselt ньӧжйӧ; vähehaaval вочасӧн
♦
räägib pikkamööda сёрнитӧ ньӧжйӧ;
harjusime pikkamööda uue eluga вочасӧн велалім выль ног овны

pilt <p'ilt pildi p'ilti p'ilti, p'ilti[de p'ilti[sid & p'ilt/e 22 s>
1. tasapinnaline kujutis серпас, иллюстрация
♦
looduspilt вӧр-ва серпас;
piltidega raamat серпаса небӧг
2. foto фото, фотография
♦
mustvalge pilt сьӧда-еджыда фото
3. vaatepilt, olukord, seis серпас
♦
elupilt олӧм серпас;
nüüd on pilt sootuks teine ӧні серпасыс дзик мӧд;
kujuta pilti! думышт!
4. ettekujutus, ülevaade серпас
♦
ajaleht andis toimunust tõetruu pildi газет петкӧдліс лоӧмторсӧ збыль ног

praktika <praktika praktika praktika[t -, praktika[te praktika[id 01 s> harjutamine практика; elu, tegelik kasutus олӧм, практика
♦
pedagoogiline praktika педагогика практика;
praktikas kukkus kõik teisiti välja збыль олӧмас ставыс мӧд ног артмис

protseduur <protsed'uur protseduuri protsed'uuri protsed'uuri, protsed'uuri[de protsed'uuri[sid & protsed'uur/e 22 s> toimimisviis, toiming; med ravivõte процедура, -ног (мыйкӧ вӧчан ног)
♦
raviprotseduur бурдӧдчан процедура;
väitekirja kaitsmise protseduur диссертация доръянног;
kokkuleppele allakirjutamise protseduur сёрнитчӧм кырымалан процедура

põhimõtteliselt <+m'õtteliselt adv> põhimõtetelt, põhimõtte poolest, põhimõtte pärast принципиальнӧя
♦
põhimõtteliselt uus lahendus вуж выйӧныс выль ног вӧчӧм;
lennukiga ei sõida ma põhimõtteliselt самолётӧн ме ог лэбав принципиальнӧя

selge <s'elge s'elge s'elge[t -, s'elge[te s'elge[id 01 adj>
1. hästi loetav, nähtav, kuuldav ясыд, гӧгӧрвоана
♦
selge käekiri гӧгӧрвоана гижанног
2. arusaadav, mõistetav гӧгӧрвоана, ясыд
♦
seaduste keel peab olema üheselt selge оланпасъяслӧн кывйыс должӧн лоны ӧти ног гӧгӧрвоана;
peagi sai selgeks, et ... регыд лоис гӧгӧрвоана, мый ...
3. millegi oskamise, kätteõppimise kohta
♦
saksa keel on tal selge немеч кыв сійӧ тӧдӧ;
õppis suvel ujumise selgeks гожӧмнас сійӧ велаліс уявны
4. klaar, puhas ясыд; ilma kohta сэзь; vee kohta сӧдз
♦
selge vesi сӧдз ва;
selge taevas сэзь енэж

stiil <st'iil stiili st'iili st'iili, st'iili[de st'iili[sid & st'iil/e 22 s> iseloomulik väljendus- v soorituslaad стиль; tegevuse kohta -ног; keelekasutuse kohta кыв
♦
kirjanduslik stiil литератураса стиль;
ajalehestiil газет кыв;
ujumisstiil варччанног, уялан стиль;
kirjaniku ladus stiil гижысьлӧн шыльыд кывйыс

sündima <s'ündi[ma s'ündi[da sünni[b sünni[tud 28 v>
1. inimese ja loomade kohta: ilmale tulema чужны
♦
õel sündis poeg чойлӧн чужис пи;
olen õnnesärgis sündinud ме шудаӧн чужӧма, ме шуда морт
2. tekkima, arenema, kujunema артмыны, чужны, лоны
♦
linn sündis mõne aastaga карыс артмис некымын воӧн;
sündis uus traditsioon чужис выль традиция
3. toimuma, aset leidma, juhtuma
♦
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!

tahtmine <t'ahtmine t'ahtmise t'ahtmis[t t'ahtmis[se, t'ahtmis[te t'ahtmis/i & t'ahtmise[id 12 & 10? s> soov кӧсйӧм, окота, окотитӧм
♦
tahtmine magada узьны кӧсйӧм, ун локтӧм;
mul pole tahtmist lugeda меным абу окота лыддьысьны;
ta ei saanud parimagi tahtmise juures v parimalgi tahtmisel aidata сійӧ эз вермы отсавны, кӧть и ёна кӧсйис;
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!;
mis tahtmine on sul sinna minna! и окота тэныд сэтчӧ мунны!

tava <tava tava tava -, tava[de tava[sid 17 s> komme, tavakohane toiming, harjumuspärane viis teatud moel käituda v toimida, harjumus обычай, традиция, ног
♦
iidne v põline tava важся обычай;
elutava оласног;
tavadest kinni pidama традицияясӧ кутчысьны

tehnika <tehnika tehnika tehnika[t -, tehnika[te tehnika[id 01 s>
1. teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogum техника
♦
tehnika areng техника сӧвмӧм
2. masinate, seadmete, mehhanismide kogum техника
♦
põllumajandustehnika видз-му техника
3. mingi tegevuse võtete ja meetodite kogum ja nende valdamine техника, ног
♦
hingamistehnika лолалан техника;
hüppetehnika чеччалан ног

teisiti <teisiti adv> teistmoodi, teistviisi мӧд ног
♦
mõned mõtlevad teisiti кодсюрӧяс мӧвпалӧны мӧд ног

teistmoodi <+m'oodi adv, adj>, ka teist moodi
1. teisiti мӧд ног
♦
täna sõidavad bussid teistmoodi v teist moodi талун автобусъяс ветлӧны мӧд ног
2. teistsugune мӧд, мӧд пӧлӧс
♦
olen näinud ka teistmoodi aegu аддзылі и мӧд пӧлӧс кад

triip <tr'iip triibu tr'iipu tr'iipu, tr'iipu[de tr'iipu[sid & tr'iip/e 22 s> riba, joon, vööt, jutt визь
♦
pikitriip кузяла ног визь;
suitsutriip тшын визь

tõeliselt <t'õeliselt adv>
1. tegelikult, päriselt, reaalselt збыльысьсӧ
♦
tõeliselt juhtus kõik teisiti збыльысьсӧ ставыс вӧлі мӧд ног
2. täiel määral, rõhutavalt, tugevdavalt збыльысь
♦
tõeliselt põnev film збыльысь интереснӧй кино

täiskasvanu <+k'asvanu k'asvanu k'asvanu[t -, k'asvanu[te k'asvanu[id 01 s> täisealine inimene верстьӧ
♦
lapsed jäljendavad täiskasvanuid челядь вӧчӧны верстьӧяс ног

vahend <vahend vahendi vahendi[t -, vahendi[te vahende[id 02 s>
1. ese, mille abil midagi tehakse -тор; tarbed кӧлуй
♦
köhavastased vahendid кызӧдӧмысь зелля;
valu vaigistavad vahendid дой кокньӧдантор;
transpordivahendid ветлӧдлантор;
tulekustutusvahendid би кусӧдан кӧлуй;
mis vahendiga sa linna lähed? мыйӧн тэ карад мунан?
2. abinõu туй, -ног, -тор
♦
diplomaatilised vahendid дипломатическӧй туйяс;
mõjutusvahend имитантор

viis2 <v'iis viisi v'iisi v'iisi, v'iisi[de v'iisi[sid & v'iis/e 22 s>
1. moodus, meetod, võte ног
♦
see on parim viis teda toetada татшӧм ногӧн сылы отсавны медбур лоас
2. harjumus, komme, tava мода
♦
kassil on laua peal käimise viis кань мода босьтӧма пызан вылӧ кайны
3. adessiivis v partitiivis: kombel, moel, moodi ног
♦
kõik on endist v vana viisi ставыс важ ногыс;
elati vaest viisi олісны гӧля
4. adessiivis v partitiivis: postpositsiooni laadis моз
♦
rõõmustas lapse viisil радліс кага моз

võte <võte v'õtte võte[t -, võte[te v'õtte[id 06 s>
1. -ног, вӧчанног; kaval мудеритӧм
♦
ebaseaduslikud võtted оланпаслы паныда вӧчанног;
enesekaitsevõte дорйысянног
2. filmimine снимайтӧм
♦
kombineeritud võtted комбинируйтӧмӧн снимайтӧм;
veealuste võtete kaamera ва пытшкын снимайтан камера