[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aastakümme <+kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 s> дас во
♦
aastakümneid tagasi уна дас во сайын;
19. sajandi viimasel aastakümnel XIX нэмся бӧръя дасӧд вонас;
õde õpetab lapsi juba kolm aastakümmet чойӧй комын во нин челядьӧс велӧдӧ

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

aitama <'aita[ma aida[ta 'aita[b aida[tud 29 v>
1. abistama отсавны
♦
{kellele} mantlit selga aitama {кодлы} пальтоасьны отсавны;
aita ta püsti отсав сылы сувтны;
miski ei aidanud нинӧм эз отсав;
mis see aitab? тайӧ мӧй отсалас?
2. (impersonaalselt) piisama тырмыны
♦
aitab! тырмас!;
aitab juba magamisest тырмас нин узьны;
aitab kolmest abilisest куим отсасьысь тырмас

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?

andekas <'andekas 'andeka 'andeka[t -, 'andeka[te 'andeka[id 02 adj> енбиа, сюсь
♦
andekas inimene енбиа морт;
andekas näitleja енбиа артист;
andekas õpilane сюсь велӧдчысь;
see õpilane on matemaatikas eriti andekas тайӧ велӧдчысьыс математикаын торйӧн нин сюсь

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

avalduma <avaldu[ma avaldu[da avaldu[b avaldu[tud 27 v> тыдовтчыны, петкӧдчыны, тӧдчыны
♦
musikaalsus avaldub juba lapseeas музыка кылӧмыс тӧдчӧ челядьдырйи нин;
inimese mõtted avalduvad tema tegudes мортлӧн мӧвпъясыс тыдовтчӧны сылӧн уджъясас;
milles avaldub see haigus? мыйын петкӧдчӧ тайӧ висьӧмыс?;
poisi pilgus avaldub hirm зонлӧн синмас тӧдчӧ полӧм

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс

elekter <el'ekter el'ektri el'ektri[t -, el'ektri[te el'ektre[id 02 s> elektrilaengud, elektrienergia, elektrivalgus ток, электричество
♦
atmosfäärielekter, õhuelekter атмосфераса ток;
elektriga varustamine токӧн могмӧдӧм;
tehas töötab elektri jõul заводыс уджалӧ токсянь;
meil läks elekter ära миян бисӧ кусӧдісны;
majja on juba elekter sisse pandud керкаас бисӧ нюжӧдӧма нин

enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ

enamasti <enamasti adv> suuremas osas, peamiselt кызвыннас; tavaliselt векджык, ёнджыкасӧ
♦
ta töötab enamasti kodus cійӧ векджык уджалӧ гортас;
lumi on enamasti juba sulanud лымйыс кызвыннас сылӧма нин

enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок

eriti <eriti adv> торъя [нин], торйӧн [нин]
♦
eriti tähtis asi торъя нин тӧдчанатор;
eriti palju торъя уна;
eriti viimasel ajal торйӧн нин бӧръя каднас;
mitte eriti tark абу торъя сюсь;
marju, eriti mustikaid, oli palju вотӧсыс, торйӧн нин чӧдйыс, вӧлі уна

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

hais <h'ais haisu h'aisu h'aisu, h'aisu[de h'aisu[sid & h'ais/e 22 s> лёк дук, лёк зын
♦
iiveldama panev v ajav hais вукӧдана дук;
vastik hais зывӧк дук, ныр косялан зын;
higihais ньылӧм дук;
sõnnikuhais куйӧд дук;
lihal on juba hais juures яйыс дука нин

hilja <hilja adv> adv сёрӧн, сёр
♦
hilja õhtul сёр рытын;
hilja öösel сёр войын;
on juba päris hilja сёркодь нин;
abi saabus liiga hilja отсӧг воис вывті сёр

hulgas <hulgas postp, adv> vt ka hulka, hulgast postp [gen] seas, keskel пӧвстын, пиын; kuulumise kohta лыдын
♦
muude paberite hulgas seda kirja ei olnud мукӧд кабала пӧвстын сійӧ гижӧдыс эз вӧв;
teadlaste hulgas hinnatakse teda учёнӧйяс пӧвстын сійӧс вылӧ донъялӧны;
teda ei ole enam elavate hulgas сійӧ абу нин ловъяяс лыдын

huvitav <huvitav huvitava huvitava[t -, huvitava[te huvitava[id 02 adj> интереснӧй
♦
huvitav fakt интереснӧй факт;
huvitav, kas ta on juba tagasi tulnud? интереснӧ, сійӧ бӧр нин воис?

hõbe <hõbe hõbeda hõbeda[t -, hõbeda[te hõbeda[id 02 s> эзысь
♦
puhas hõbe сӧстӧм эзысь;
lauahõbe эзысь тасьті-пань;
olümpiahõbe kõnek олимпияса эзысь;
hõbedast kaelakee эзысь сикӧтш;
habemes on juba hõbedat тошкас дзорыс тӧдчӧ нин

ilmselt <'ilmselt adv>, ka ilmsesti silmanähtavalt, selgesti дерт, дерт жӧ; kindlalt тӧдӧмысь; näib буракӧ, тыдалӧ; küllap кӧнкӧ
♦
ta on ilmselt nõus сійӧ, дерт, сӧглас;
ilmselt nii see oligi буракӧ, тадзи и вӧлі;
ilmselt ta ei tule тыдалӧ, сійӧ оз лок;
ilmselt v ilmsesti on talle saatusest nii määratud тадзи нин сылы, кӧнкӧ, шуӧма

ise1 <ise adv, adj>
1. adv iseenesest ачыс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
küünal kustus ise сиськыс ачыс кусіс;
hambavalu läks mul ise üle пиньӧй ачыс дугдіс висьны
2. adv iseseisvalt, omal jõul, mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс
♦
tulen ise toime ачым верма;
laps oskab juba ise käia кагаыс ачыс нин кужӧ ветлыны;
tulin siia ise, omal vabal tahtel локті ачым, ас вӧляысь

isegi <isegi adv>
1. koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele весиг
♦
isegi tema ei tea весиг сійӧ оз тӧд;
isegi haavalehed ei värisenud весиг пипу коръяс эз вӧрны;
kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid ставӧн вӧлі локтӧмаӧсь, весиг пӧрысьяс
2. niigi, selletagi сідз нин, и сідз нин, и сідз
♦
tal on tööd isegi palju уджыс сылӧн сідз нин уна

iseloom <+l'oom loomu l'oomu l'oomu, l'oomu[de l'oomu[sid & l'oom/e 22 s> inimese karakter, millegi põhiolemus v laad характер, сям, ӧбича; loomus, olemus сер
♦
elurõõmus iseloom шоглы сетчытӧм сям;
hea iseloom бур сям;
järsk iseloom скӧр сям, крут ӧбича;
kinnine iseloom ас пытшкас йӧршитчӧм сям;
pehme iseloom рам сям;
rahulik iseloom лӧнь сям;
raske iseloom сьӧкыд этш;
iseloomude erinevus характер торъялӧм;
iseloomult erinevad inimesed разнӧй характера йӧз;
iseloomult nõrk inimene слаб сяма морт;
poiss on kindla iseloomuga зонмыс крепыд сяма;
nende iseloomud ei sobinud сямныс эз лӧсяв;
tal on iseloomu мортыс сійӧ крут;
oma iseloomult on ta sõbralik сійӧ мелі сяма;
selline on juba inimese iseloom татшӧм нин мортыслӧн сямыс

jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

jaksama <j'aksa[ma jaksa[ta j'aksa[b jaksa[tud 29 v> вермыны
♦
ta ei jaksa enam tööd teha сійӧ оз вермы сэсся уджавны;
haige jaksab juba voodist tõusta висьысь вермӧ нин вольпасьсьыс сувтны;
kas jaksate edasi minna? верманныд водзӧ мунны?;
ta ei jaksa osta kallist kasukat дона пась ньӧбны сійӧ оз вермы

juba <juba adv> ajaliselt нин ► sama päritoluga sama päritoluga nüüd
♦
juba tulen локта нин;
ööd on juba valged войясыс югыдӧсь нин;
päike on juba loojunud шондіыс пуксьӧма нин;
olin selle juba unustanud ме тайӧс вунӧді нин;
juba ammu важӧн нин;
jäta juba дугды нин;
aitab juba тырмас нин

juhtuma <j'uhtu[ma j'uhtu[da j'uhtu[b j'uhtu[tud 27 v> aset leidma, toimuma лоны
♦
juhtus õnnetus лоис лёктор, суис лёктор;
see lugu juhtus juba ammu тайӧ вӧлі важӧн нин;
see juhtus kogemata тайӧ артмис кӧсйытӧг;
mis siin juhtus? мый тані лоис?;
isaga on midagi juhtunud батькӧд мыйкӧ лоӧма;
sellist asja pole enne juhtunud татшӧмторйыд эз на вӧвлы;
kõik võib juhtuda быдторйыс вермас лоны

juur <j'uur juure j'uur[t j'uur[de, juur[te j'uur[i 13 s> вуж
♦
jäme juur кыз вуж;
peenike juur вӧсни вуж;
hambajuur anat пинь вуж;
juuksejuur anat юрси вуж;
keelejuur anat кыв вуж;
küünejuur anat гыж вуж;
peajuur bot шӧр вуж;
ruutjuur mat квадрат вуж;
sõna juur keel кыввуж;
umbrohtu koos juurtega välja kitkuma ёгтурунсӧ вужнас тшӧтш нетшкыны;
puu võttis juured alla пуыс вужъясьӧма;
ta on uues kohas juured alla saanud сійӧ вужъясьӧма нин выльлаас;
juurteta inimene вужъястӧм морт

juures <juures postp, adv>
1. postp [gen] vahetus läheduses дорын
♦
akna juures ӧшинь дорын;
ootan sind silla juures вичча тэнӧ пос дорын
2. postp [gen] kelle asu- või tegevuskohas ордын, дорын
♦
ta käis eile minu juures тӧрыт сійӧ воліс ме ордӧ;
tüdruk kasvas üles vanaema juures нывкаыс быдмис баб ордас;
käisin arsti juures ветлі врач дорӧ
3. adv vahetus läheduses орччӧн, матын
♦
olin juba päris juures, kui ta mind märkas ме дзик нин матын вӧлі, кор сійӧ менӧ казяліс

jälg <j'älg jälje j'älge j'älge, j'älge[de j'älge[sid & j'älg/i 22 s> pinnale jäetud märk туй; tagajärg, mõju коляс, тӧдчӧм
♦
värsked jäljed выль туйяс;
karu jäljed ош кок туй;
sõja jäljed война коляс;
maavärina jäljed му пыркӧдӧм тӧдчӧм;
autojälg машина туй;
hambajälg пинь туй;
jalajälg кок туй;
kuulijälg пуля туй;
küünejäljed гыж туй;
pidurdusjälg тормозитан туй;
rattajäljed кӧлеса туй;
sõrmejälg чунь туй;
verejälg вир туй;
kirve jäljed puul чер туй пуын;
magamatuse jäljed näos узьтӧмалӧм тӧдчӧм чужӧмын;
jälgi kaotama кок туй воштыны;
koer ajab jälgi пон корсьӧ кок туй;
jäljed on juba umbe tuisanud кок туйсӧ тыртӧма нин

jälgima <j'älgi[ma j'älgi[da j'älgi[b j'älgi[tud 27 v> vaatlema, seirama видзӧдны, кыйӧдны; jälitama вӧтчыны; kaasa elades kuulama кывзыны
♦
jälgi, et kõik oleks korras! видзӧд, мед ставыс вӧлі лючки!;
laste silmad jälgisid iga ta liigutust челядьлӧн синъясыс кыйӧдісны сылысь быд вӧрзьӧдчӧм;
igat minu sammu jälgiti кыйӧдісны менсьым быд воськов;
põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita пышйысь казяліс, мый сы бӧрся оз нин вӧтчыны;
loengut jälgima лекция кывзыны;
teatrietendust jälgima спектакль видзӧдны

jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт

jää <j'ää j'ää j'ää[d -, j'ää[de j'ää[sid 26 s> йи
♦
kõva jää чорыд йи;
libe jää вильыд йи;
nõrk jää вӧсни йи, няр йи;
paks jää кыз йи;
sile jää шыльыд йи;
igijää сывлытӧм йи;
kattejää geol бырӧд;
rannikujää берегдор йи;
külm nagu jää йи кодь кӧдзыд;
jääd raiuma йи керавны;
jää alla kaduma йи улӧ сунны;
jää sulab йи сылӧ;
jää praksub йиыс кратшкӧ;
jää on pragunenud йиыс потласьӧма;
jää kannab juba йиыс лыбӧдӧ нин;
vesi külmub jääks ва йизьӧ;
vesi muutub jääks ва пӧрӧ йиӧ;
aknad on jääs ӧшиньяс йизьӧмаӧсь

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kaalutlus <kaalutlus kaalutluse kaalutlus[t kaalutlus[se, kaalutlus[te kaalutlus/i 11 s> kaalutlemine артыштӧм, арталӧм
♦
kaine kaalutlus тӧлкӧн артыштӧм;
kaalutluseks ei olnud enam aega арталӧм вылӧ кадыс эз нин вӧв

kell <k'ell kella k'ella k'ella, k'ella[de k'ella[sid & k'ell/i 22 s>
1. kõlisti, suurem, reeglina kirikukell жыннян; väiksem триньган
♦
jalgrattakell велосипед триньган;
kirikukell вичко жыннян;
kellad taovad alarmi жыннянъяс шызьӧдана бовгӧны
2. ajanäitaja часі
♦
käekell киын новлан часі;
liivakell лыа часі;
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча
3. kellaaeg кад
♦
mis v [kui]palju kell on? уна-ӧ кадыс;
kell on veerand viis кадыс нёль час дас вит минут;
kell üks päeval ӧти час лунын;
kell viis hommikul вит час асылын;
kell läheneb kuuele кадыс матыстчӧ квайтлань;
kell on juba palju кадыс сёр нин

kergelt <k'ergelt adv> vähese vaevaga кокниа; pisut, veidi муртса
♦
kergelt teenitud raha кокниа нажӧвитӧм сьӧм;
hakkas juba kergelt hämarduma муртса пондіс нин рӧмдыны

kes <k'es kelle ke[da -, kelle[l & k'e[l kelle[lt & k'e[lt; pl k'es, kelle & kelle[de, ke[da 00 pron> код, коді ► sama päritoluga sama päritoluga kes
♦
kes seal on? коді сэні?;
nad on juba kes teab kus найӧ код тӧдас кӧнӧсь нин;
kes tahes, ükskõik kes кӧть коді

keskelt <k'eskelt adv, postp> vt ka keskele, keskel
1. postp [gen] keskpaigast шӧрысь, шӧрсянь
♦
sajab juba juuni keskelt peale зэрӧ юнь шӧрсянь нин
2. postp [gen] seast, hulgast пӧвстысь, костысь
♦
nad valisid endi keskelt kolm saadikut найӧ бӧрйисны ас пӧвстсьыс куим делегатӧс

kestma <k'est[ma k'est[a kesta[b keste[tud, k'est[is k'est[ke 34 v> vältama, jätkuma кыссьыны; püsima лоны
♦
pidu kestis hommikuni гажӧдчисны асылӧдзыс;
vihmasadu kestis terve öö зэрис войбыд;
sõda oli kestnud juba aastaid войнаыс кыссис уна во нин

klappima <kl'appi[ma kl'appi[da klapi[b klapi[tud 28 v> kõnek
1. kokku sobima ладмыны
♦
me ei klapi omavahel ми ог ладмӧй;
need värvid ei klapi omavahel тайӧ рӧмъясыс ӧта-мӧдныскӧд оз ладмыны
2. laabuma, sujuma артмыны
♦
meie perekonnaelu ei klapi миян семъя олӧм оз артмы;
kui kõik klapib, siis oleme homme juba kodus ставыс кӧ артмас, аски гортын нин лоам

kohal <kohal postp, adv> vt ka kohale, kohalt
1. postp [gen] millest-kellest ülalpool, kõrgemal весьтын
♦
lamp ripub laua kohal лампа ӧшалӧ пызан весьтын
2. adv ettenähtud paigas
♦
sind polnud kohal тэ эн вӧв;
rändlinnud on juba kohal лунвылын тӧвйысь лэбачьяс воисны нин

koos <k'oos adv, prep>
1. adv ühe rühmana, tervikuna, ühiselt, üheskoos, lähestikku ӧтлаын
♦
külalised on juba koos гӧсьтъяс чукӧртчисны нин;
neid nähti sageli koos найӧс тшӧкыда аддзывлісны ӧтлаын;
poisid kasvasid koos üles зонъяс быдмисны ӧтлаын
2. prep [komit] ühes, samaaegselt тшӧтш

kuskile <k'uskile adv> vt ka kuskil, kuskilt teadmata kuhu кытчӧкӧ; eitusega некытчӧ
♦
mis sa seisad, istu ometi kuskile! мый тэ сулалан, пуксьы нин кытчӧкӧ!;
mul pole kuskile kiiret ме некытчӧ ог тэрмась

kõrgel <k'õrgel adv> vt ka kõrgele, kõrgelt вылын, выліын
♦
päike on juba üsna kõrgel шондіыс вылынкодь нин

känd <k'änd kännu k'ändu k'ändu, k'ändu[de k'ändu[sid & k'änd/e 22 s>
1. puu langetamisel jääv tüveosa мыр
♦
kõrge känd джуджыд мыр;
kasekänd кыдз пу мыр;
kände juurima v kaaluma мыр бертны
2. piltl vana inimene пӧрысь
♦
temasugust vana kändu enam ümber ei kasvata сы кодь пӧрысь морттӧ мӧд ног он нин велӧд