[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

andeks andma прӧститны, не дивитны, мыж лэдзны

andestama <andesta[ma andesta[da andesta[b andesta[tud 27 v> прӧститны, не дивитны, мыж лэдзны
♦
solvangut andestama дӧзмӧдӧмысь прӧститны;
naine andestas mehele tema nõrkuse гӧтырыс эз дивит верӧссӧ небыдлунсьыс;
andestage tülitamise pärast эн дивитӧй дӧзмӧдчӧмысь;
andestage, kus siin on lähim apteek? прӧститӧй, кӧні тані матіас аптека?

ebaõnnestuma <+õnnestu[ma õnnestu[da õnnestu[b õnnestu[tud 27 v> не артмыны
♦
läbirääkimised ebaõnnestusid сёрнитчӧм эз артмы;
ebaõnnestunud töö артмытӧм удж;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас

erinevalt <erinevalt adv> разнӧя, не ӧткодя; erinedes дорысь
♦
üht ja sama nähtust erinevalt käsitama ӧтиторсӧ разнӧя видлавны;
erinevalt teistest õpetajatest мукӧд велӧдысь дорысь

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь
♦
kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны

kahtlema <k'ahtle[ma kahel[da k'ahtle[b kahel[dud 30 v> ыдъясьны, сомневайтчыны; kõhklema падъявны
♦
selles ei kahtle keegi таын некод оз ыдъясь;
kahtlesime kaua, kas minna või mitte дыр падъялім, мунны али не мунны;
hakkasin kahtlema jutu õigsuses понді ыдъясьны, збыль-ӧ висьталӧмыс

kokku leppima ühiselt, koos otsustama сёрнитчыны
♦
lepime kokku, et edaspidi enam ei tülitse сёрнитчам водзӧ вылӧ не зыксьыны

kõrbema <k'õrbe[ma k'õrbe[da k'õrbe[b k'õrbe[tud 27 v>
1. mustaks tõmbuma, söestuma сотчыны (улісяньыс), котшсасьны
♦
puder kõrbes põhja рокыс котшсасис;
leivad kõrbesid ära няньяс сотчисны
2. tugevasti päevituma сотчыны (гожъялігӧн)
♦
vaata, et sa päikese käes ära ei kõrbe видзӧд, мед шонді водзас он сотчы
3. põuaga ära kuivama косьмыны, сотчыны (жар вӧсна)
♦
maapind kõrbes päikese käes praguliseks муыс шонді водзас потласьтӧдз косьмӧма;
vili kõrbeb põllul сюыс му вылын сотчӧ
4. kõnek tugeva janu puhul косьмыны
♦
kurk kõrbeb горш косьмӧ
5. kõnek ebaõnnestuma, luhtuma не артмыны; sisse kukkuma дзугсьыны
♦
plaan kõrbeb план оз артмы;
kaks küsimust vastasin õigesti, kolmandaga kõrbesin кык юалӧм вылӧ вочавидзи правильнӧя, коймӧдас дзугси

mitte <m'itte adv>
1. rõhutab, intensiivistab eitust абу
♦
süüdi pole mitte tema, vaid keegi teine мыжаыс абу сійӧ, а кодкӧ мӧд;
mitte midagi ei juhtunud нинӧм эз ло;
ma ei tea mitte kui midagi ме дзик нинӧм ог тӧд;
kas ta pole mitte sinu isa? сійӧ абу тэнад батьыд?
2. jaatavas kontekstis väljendab eitust
♦
lähen, aga mitte täna муна, но ог талун;
olla või mitte olla! лоны али не лоны

mood <m'ood m'oe m'oodi m'oodi, m'oodi[de m'oodi[sid & m'ood/e 22 s>
1. ajastu üldine maitselaad мода
♦
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
2. tava, harjumus, komme мода, серӧс
♦
rumal mood küüsi närida мисьтӧм мода гыж йирны;
ajas vastu moe pärast мода вылас пыксис
3. (hrl partitiivis, adessiivis, komitatiivis) viis, komme ног
♦
las jääb kõik vana v endist moodi ставыс мед коляс важ ногыс

mööda <m'ööda prep, postp, adv, adj>
1. prep [part]; postp [part] piki mingit pinda, mingi maa-ala v. ruumi piires -ті, -ӧд, кузя
♦
tuleb mööda teed v. teed mööda туй кузя локтӧ;
vesi voolab mööda torusid ва визувтӧ трубаясӧд;
uitasime mööda metsa шӧйтім вӧрті
2. adv millestki v. kellestki möödudes, seljataha jättes, ka ajaliselt прӧйдитны
♦
siit pole keegi mööda läinud таті некод эз прӧйдитлы;
auto kihutas minust mööda машинаыс тӧвзис ме дорті;
jalutas akna alt mööda прӧйдитіс ӧшинь увті, муніс ӧшинь увті;
vihm läks mööda зэрыс прӧйдитіс, зэрыс помасис;
paar tundi läks mööda прӧйдитіс час-мӧд, колис час-мӧд
3. adv viltu, märgist kõrvale, mitte pihta бокӧ (не веськавны)
♦
kuul läks mööda пуляыс лэбис бокиті, пуляыс эз веськав

nappima <n'appi[ma n'appi[da napi[b napi[tud 28 v> napiks jääma, puudu tulema этша лоны, не тырмыны
♦
aeg v aega v ajast napib кадыс этша;
meil nappis raha[st] миян эз тырмы сьӧм

neutraalne <neutr'aalne neutr'aalse neutr'aalse[t -, neutr'aalse[te neutr'aalse[id 02 adj>
1. erapooletu нейтральнӧй
♦
neutraalne teema нейтральнӧй тема;
raske on neutraalseks jääda сьӧкыд не сюйсьыны
2. keem ei happeline ega aluseline; füüs elektrilaenguta нейтральнӧй
♦
neutraalne lahus keem нейтральнӧй сорас

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

otsustama <otsusta[ma otsusta[da otsusta[b otsusta[tud 27 v> otsust tegema шуны, решитны
♦
tuleb otsustada, kas minna või mitte колӧ решитны, мунны али не;
kohus otsustas süüdlast karistada rahatrahviga ёрд шуис мыжасӧ штрапуйтны

puudu <p'uudu adv (olema)> не тырмыны; pole olemas абу
♦
pileti ostmiseks jäi v tuli rahast puudu билет ньӧбны сьӧм эз тырмы;
õllest tuleb puudu сур оз тырмы;
meie kodus polnud millestki puudu миян гортын ставыс вӧлі тырмымӧн;
kellel on raamat puudu, saab selle õpetajalt кодлӧн небӧгыс абу, сылы сетас велӧдысь;
paar minutit on kahest puudu минут-мӧд мысти лоас кык час;
tal on peas paar kruvi puudu piltl юрас мыйкӧ озджык тырмышт

puudu jääma не тырмыны
♦
jõust jääb puudu вын оз тырмы

puuduma <p'uudu[ma p'uudu[da p'uudu[b p'uudu[tud 27 v> olevikus абу < {кодлӧнкӧ, кӧнкӧ}>; tulevikus не лоны; minevikus не вӧвны
♦
tundras puuduvad puud тундраын пуяс абуӧсь;
ta puudub töölt сійӧ абу удж вылас

puudu olema
1. mitte kohal olema не лоны
2. vähem kui vaja olema не тырмыны

puudust tundma igatsema гаж бырны, гажтӧмтчыны < {кодысь, мыйысь}>; vajama не тырмыны, ковны

puudutama <puuduta[ma puuduta[da puuduta[b puuduta[tud 27 v>
1. kergelt katsuma, riivama инмӧдчыны, инмӧдчывны < {мыйӧн, кытчӧ, мыйӧ}>; kohalt liigutades вӧрӧдны, вӧрзьӧдны
♦
puudutasin sõrmeotsaga triikrauda чунь помӧн инмӧдчылі утюгӧ;
uinus kohe, kui pea patja puudutas сӧмын юрыс юрлӧсас инмис, пыр и унмовсис;
haige ei puudutanud toitu висьысь эз инмӧдчыв сёянас;
ära puuduta võõrast vara! йӧзлысь кӧлуйсӧ эн вӧрӧд!
2. põgusalt millestki rääkima, riivamisi käsitlema гаравны, гарыштны
♦
palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada кора тайӧ темасӧ ме дырйи не гаравны
3. kelle-mille kohta käima, kellega-millega seoses olema инмыны < {кодлы}>
♦
see käskkiri meie osakonda ei puuduta тайӧ тшӧктӧмыс миян юкӧдлы оз инмы;
asi puudutab mind тайӧ инмӧ меным

pöörlema <p'öörle[ma pöörel[da p'öörle[b pöörel[dud 30 v>
1. oma keskpunkti v telje ümber liikuma бергавны
♦
Maa pöörleb ümber oma telje Му шар бергалӧ аслас чӧрс гӧгӧрыс;
tuul paneb veskitiivad pöörlema тӧв бергӧдлӧ мельничалысь бордъяс
2. pöörakuid tehes kulgema чукльӧдлыны
♦
tee pöörles kivide vahel туйыс чукльӧдліс изъяс костӧд
3. mitte paigal püsima инӧ не ӧшйыны; vähkrema бергавны, пессьыны
♦
pool ööd pöörlesin unetult вой джынсӧ бергалі, эг узь;
poiss pöörles rahutult toolil зонка инас ӧшйытӧг бергаліс улӧс вылын;
lapsed pöörlevad lumes челядь пуртікасьӧны лым пиын
4. pea kohta бергӧдчыны
♦
kõrgus pani pea pöörlema выліас юрӧй пондіс бергӧдчыны
5. südame kohta гудрӧдлыны, шогӧдны
♦
juba pilk toidule võttis sisikonna pöörlema сёян аддзӧмсьыс нин сӧмын пондіс гудрӧдлыны

säilima <s'äili[ma s'äili[da säili[b säili[tud 28 v> alal hoiduma, alles jääma, mitte hävima, mitte riknema кольны, кольны дзоньӧн, не бырны; [millestki suuremast] järele jääma кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
luustikust on säilinud üksnes kolju лысьӧмсьыс кольӧма сӧмын юрлыыс;
kartulid säilisid hästi ületalve картупель тӧвйис бура

säilitama <säilita[ma säilita[da säilita[b säilita[tud 27 v>
1. jätkuvalt alal hoidma [kaitstes riknemise, kahjustuste eest] видзны
♦
talvel säilitatakse kartuleid keldris тӧвнас картупель видзӧны кӧбрӧгын
2. kaitstes hävitamise v hävimise eest видзны, кольны
♦
vana park säilitatakse важ парксӧ колясны
3. alles hoidma, mitte minetama кутны, не воштыны
♦
rahu säilitama юр садь кутны;
riie oli ka pärast pesu oma värvuse säilitanud и песлалӧм бӧрас дӧраыс абу вӧлі воштӧма рӧмсӧ

süli <süli süle süle s'ülle, süle[de süle[sid 20 s>
1. kellegi v millegi ümber välja sirutatud käsivarte ja keha eespoolse ülaosa vaheline ruum
♦
ema võttis v tõstis lapse sülle мамыс босьтіс кагасӧ моздорас;
tõi puid sülega tuppa моздорас пыртіс керкаас пес
2. hrl istumisel: rüpp водз
♦
laps ronis isa[le] sülle кагаыс кавшасис батьыслы водзас;
tuleb tegutseda, mitte istuda, käed süles колӧ мыйкӧ вӧчны, не пукавны кыккирудз
3. piltl rüpp, põu пытшкӧс
♦
mullasüli му пытшкӧс, му гырк;
öö võttis põgenikud oma sülle войыс босьтіс пышйысьясӧс ас пытшкас

takistama <takista[ma takista[da takista[b takista[tud 27 v> millegi toimumist v kellegi tegevust võimatuks tegema, häirima, pidurdama, segama, kedagi tagasi v midagi ära hoidma падмӧдны, сьӧктӧдны, мешайтны, не лэдзны, не сетны, видзны
♦
ära takista teiste tööd v töötamist v teisi töötamast v töötamisel v töös эн падмӧд мукӧдыслысь уджсӧ, эн мешайт мукӧдыслы уджавны;
tolm takistab hingamist бусыс сьӧктӧдӧ лолалӧм;
mu teed takistasid mahalangenud puud менсьым туйӧс вомӧналісны пӧрӧм пуяс;
korrosiooni takistav aine сімӧмысь видзантор

tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка

või1 <v'õi konj, adv>
1. konj seob valikut väljendavaid sõnu v lauseosi либӧ; küsilausetes али
♦
nüüd või ei iialgi! ӧні либӧ [сэсся] некор;
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
varem või hiljem коркӧ, коркӧ-некоркӧ;
nii või teisiti сідз ли тадз
2. konj ähvarduses: muidu, vastasel juhul а то
♦
mine ära, või muidu läheb halvasti! мун, а то лёк лоас!

ära jääma не лоны

üleval <üleval adv>
1. ülalpool, kõrgemal вылын, выліын
♦
üleval pea kohal sirasid tähed вылын юр весьтын дзирдалӧны кодзувъяс
2. liikvel, jalul, ärkvel (olema) не узьны
♦
sa oled alles v veel üleval? тэ он на узь?;
olin öö läbi v terve öö üleval ме войбыд эг узь