[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aabits <aabits aabitsa aabitsa[t -, aabitsa[te aabitsa[id 02 s> анбур, шыпаскуд, азбука, буквар; algteadmised millestki подув
♦
pildiaabits, piltidega aabits серпаса анбур;
käitumise aabits оласног подув;
ladumisaabits кыв тэчан шыпасъяс, кыв тэчан шыпаса анбур;
aabitsa järgi õppima анбур серти велӧдчыны;
ta veerib alles aabitsat сійӧ ӧдва на лыддьысьӧ, сійӧ сӧмын на шыпасъяс йитлӧ

algaja <'algaja 'algaja 'algaja[t -, 'algaja[te 'algaja[id 01 s, adj> adj (мыйӧкӧ) сӧмын на босьтчысь
♦
algaja kunstnik серпасасян уджӧ босьтчысь

algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

allpool <+p'ool adv, prep> vt ka allapoole, altpoolt
1. adv madalamal, tagapool улынджык
♦
kaks korrust allpool кык судтаӧн улынджык;
sellest tuleb veel allpool juttu та йылысь лоас на висьталӧма бӧрынджык;
meist allpool elab laulja ми улын олӧ сьылысь
2. prep [part] millestki vähem v. madalamal улынджык
♦
temperatuur on allpool nulli температураыс нульысь улынджык;
haav oli allpool abaluud дойыс вӧлі воджлысьыс улынджык

arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны

ei <'ei adv; 'ei 'ei 'ei[d -, 'ei[de 'ei[sid 26 s>
1. eitussõna, annab lausele eitava sisu, öeldistäite eitamisel, evidentsiaalse mineviku eituses абу; oleviku 1. pööre ог; oleviku 2. pööre он; oleviku 3. pööre оз; mineviku 1. pööre эг; mineviku 2. pööre эн; mineviku 3. pööre эз ► sama päritoluga sama päritoluga ei
♦
ma ei tea ме ог тӧд;
ei sobi оз туй;
see ei teeks paha таысь лёк оз ло;
tööd ei ole veel alustatud уджсӧ абу на заводитлӧмаӧсь;
töö ei tahtnud edeneda уджыс эз мун;
kas tuled või ei? локтан али он?;
ei, seda ma ei tee! ог, тайӧс ме ог вӧч
2. koos sidesõnaga ega ни
♦
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

esialgu <+'algu adv> algul первойсӧ; esmalt veel ӧні … на
♦
sellest ei tohi esialgu keegi teada ӧні та йылысь некодлы оз на позь тӧдны;
esialgu oli raske, hiljem harjusin первойсӧ сьӧкыд вӧлі, сэсся велалі

habras <habras h'apra habras[t -, habras[te h'apra[id 07 adj>
1. чийӧб, жеб; murduv жугласян, чегъясьысь; ebakindel жеб, омӧль
♦
habras jää жугласян йи;
haprad oksad чегъясьысь увъяс;
habras neiu чийӧб ныв;
habras kehaehitus жеб туша;
nende side oli liiga habras на костын йитӧдыс вӧлі вывті жеб
2. halb, täbar омӧль
♦
asi läheb hapraks делӧыс омӧль

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

inimene <inimene inimese inimes[t inimes[se, inimes[te inimes/i 12 s> ainsus морт; mitmus йӧз
♦
korralik inimene бур мывкыда морт;
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт;
pikk inimene кузь тушаа морт;
linnainimene карса морт;
maainimene сиктса морт;
omakandiinimene ӧтиласа;
perekonnainimene семъяа морт;
ürginimene первобытнӧй морт;
viis inimest вит морт;
käputäis inimesi китыр йӧз;
inimeste hulka tulema йӧзӧ петны;
ta väldib inimesi сійӧ сайласьӧ йӧзысь;
loodame, et temast saab veel inimene надейтчам, мый сыысь морт на артмылас;
on alles inimesed! hlv но и йӧз!

ise2 <ise enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00; ise 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron (hrl järeltäiendina)>
1. mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
ta ise ütles seda сійӧ ачыс тайӧс шуис;
eks sa ise tead ачыд тӧдан, аслад делӧ;
öelge seda temale endale висьталӧй тайӧс сылы аслыс;
kirjutan kas või ministrile enesele гижа кӧть министрлы аслыс;
ise alles laps, aga mõtleb kui täiskasvanu ачыс кага на, а мӧвпалӧ верстьӧ моз
2. millegi rõhutamisel ачыс
♦
ta on headus ise сійӧ – бурлуныс ачыс

ja <ja konj>
1. ühendav да, и
♦
sina ja mina тэа-меа, тэ да ме;
isa ja ema бать-мам;
eesti ja vene keel эст да роч кыв;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
vihma sajab ja sajab зэрӧ и зэрӧ;
sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama дугдіс зэрны и гӧгӧрбок ставыс пондіс дзирдавны;
kaks ja pool tonni кыкӧн-джынйӧн тонна, кык да джын тонна;
kell kaks ja kümme minutit кык час да дас минутын
2. vastandav а, но
♦
süüdi on tema ja mitte sina мыжа сійӧ, а абу тэ

jama <jama jama jama -, jama[de jama[sid 17 s> kõnek
1. loba, lora, mõttetu v jabur jutt, rumalus сӧрӧм, нинӧм абу
♦
ajab jama [suust välja] нинӧм абусӧ висьталӧ, сӧрӧ;
hakkas jama ajama босьтчис сӧрны
2. segadus, jant нок
♦
õige jama alles algab збыль нокыс водзын на;
jama kui palju! мында нокыс!

juhtuma <j'uhtu[ma j'uhtu[da j'uhtu[b j'uhtu[tud 27 v> aset leidma, toimuma лоны
♦
juhtus õnnetus лоис лёктор, суис лёктор;
see lugu juhtus juba ammu тайӧ вӧлі важӧн нин;
see juhtus kogemata тайӧ артмис кӧсйытӧг;
mis siin juhtus? мый тані лоис?;
isaga on midagi juhtunud батькӧд мыйкӧ лоӧма;
sellist asja pole enne juhtunud татшӧмторйыд эз на вӧвлы;
kõik võib juhtuda быдторйыс вермас лоны

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

järele jääma
1. säilima, alles olema кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
pisut raha jäi veel järele неуна сьӧмтор колис на;
maja põles maha, ainult vundament jäi järele керкаыс сотчис, колис сӧмын фундаментыс
2. lakkama, üle jääma дугдыны
♦
vihm jäi järele дугдіс зэрны, кобис;
nutt jäi lapsel järele кага дугдіс бӧрдны

jätkuvalt <j'ätkuvalt adv> пыр на, век на
♦
jätkuvalt aktuaalne probleem век на актуальнӧй проблема

kaasa arvatud на лыдын
♦
tulemas on 35 külalist, kaasa arvatud lapsed локтас 35 гӧсьт, на лыдын челядь

keema <k'ee[ma k'ee[da k'ee[b k'ee[dud, k'ee[s kee[ge k'ee[dakse 37 v> vedeliku kohta пуны; keedes valmima пусьыны; keema hakkama пузьыны
♦
vesi ei kee veel ваыс оз на пу;
tangud on pehmeks keenud шыдӧсыс пусьӧма;
teekann läks keema чайник пузис;
panin supi keema пукті шыд пуны

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

koolitama <koolita[ma koolita[da koolita[b koolita[tud 27 v>
1. õppida võimaldama велӧдны
♦
lapsi koolitama челядьӧс велӧдны
2. välja õpetama велӧдны
♦
ülikool koolitab spetsialiste университет дасьтӧ специалистъясӧс;
koolitatud inimene велӧдчӧм морт
3. piltl õpetust andma велӧдны
♦
küllap sind elu koolitab олӧмыс тэнӧ велӧдас на

külmuma <k'ülmu[ma k'ülmu[da k'ülmu[b k'ülmu[tud 27 v> külma tõttu hukkuma, jäätuma кынмыны ► sama päritoluga sama päritoluga külm
♦
teeline külmus surnuks туйморт кувтӧдзыс кынмӧма;
vesi külmub jääks ва пӧрӧ йиӧ, ва йизьӧ;
maa on veel külmumata муыс абу на кын[мӧма]

küsimärk <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s>
1. keel kirjavahemärk юалан пас
2. piltl küsimus
♦
küsimärgi all olema код на тӧдӧ

leib <l'eib leiva l'eiba l'eiba, l'eiba[de l'eiba[sid & l'eib/u 22 s> toiduaine нянь
♦
värske leib сӧмын на пӧжалӧм нянь, свежӧй нянь;
leiba küpsetama нянь пӧжавны;
võid leiva peale määrima нянь вылӧ вый мавтны

mees <m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s>
1. meesterahvas мужичӧй
♦
keskealine mees шӧр арлыда мужичӧй
2. abielu- верӧс ► sama päritoluga sama päritoluga ori
♦
meil on veel kaks tütart mehele panna миян кык нылӧс на колӧ верӧс сайӧ сетны

mäletama <mäleta[ma mäleta[da mäleta[b mäleta[tud 27 v> meeles olema, mälus säilima, meeles pidama, mälus säilitama помнитны, тӧд вылын кутны
♦
kas sa mäletad veel? помнитан на?;
ta ei mäleta oma vanaisa ассьыс пӧльсӧ сійӧ оз помнит

nemad pl <nema[d nen[de n'e[id, nen[desse nen[des nen[dest nen[dele nen[del nen[delt nen[deks nen[deni nen[dena nen[deta nen[dega; sg tema 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; nad pl <n'a[d nen[de n'e[id, n'e[isse n'e[is n'e[ist n'e[ile n'e[il n'e[ilt n'e[iks; sg ta 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)> найӧ ► sama päritoluga sama päritoluga nemad; tagasõnalistes konstruktsioonides на; käändevormides, v.a nimetav ja osastav на-
♦
nemad kolmekesi найӧ куимӧн;
nende asemel ma ... на пыдди ме ...;
ilma nendeta ma ei lähe натӧг ме ог мун

niipea <+p'ea adv> (eitavas lauses) lähemal ajal, varsti, pea другӧн, регыдӧн; ühendsidesõnas niipea kui кыдз сӧмын
♦
ega sa veel niipea ära lähe? тэ ӧд он на другӧн мун?;
see vihm niipea üle ei jää тайӧ зэрыд регыдӧн оз помась;
asume teele, niipea kui koidab петам туйӧ, кыдз сӧмын югдас

noormees <+m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s> том морт
♦
poisikeseohtu noormees челядь кодь на том морт

piim <p'iim piima p'iima p'iima, p'iima[de p'iima[sid & p'iim/u 22 s> йӧв
♦
värskelt lüpstud piim мӧс вӧра йӧв;
rammus piim сук йӧв;
hapupiim шомйӧв;
piimaga kohv йӧла кофе;
piim tõusis keema йӧв пузис;
see poiss lõhnab alles piima järele тайӧ зонмыслӧн ва на юрыс, тайӧ зонмыслы быдмыштны на колӧ

piirduma <p'iirdu[ma p'iirdu[da p'iirdu[b p'iirdu[tud 27 v>
♦
tema haridus piirdus kolme klassiga сійӧ велӧдчӧма сӧмын куим класс;
sellega asi ei piirdu сӧмын тайӧн оз на помась

poisike[ne] <poisike & poisikene poisikese poisikes[t poisikes[se, poisikes[te poisikes/i 12 s>
1. [väike, noor] poiss зонка, зон
♦
üleannetu poisike[ne] шундыр зонка, вильыш зонка;
poisikesest peast olid tal lokid зонмалігас сійӧ вӧлі читкыль юрсиа
2. kogemusteta, ebaküps noor mees зонка
♦
sina oled meeste kõrval poisikene мужичӧйяс пиын тэ зонка на

poolik <poolik pooliku pooliku[t -, pooliku[te pooliku[id 02 adj, s>
1. adj джынъя; lõpetamata помавтӧм
♦
poolik portsjon джынъя порция;
pooliku haridusega insener помӧдзыс велӧдчытӧм инженер;
maja on alles poolik керкаыс помавтӧм на
2. s (liitsõna järelosana) pool джын
♦
õunapoolik яблок джын
3. s kõnek pooleliitrine viinapudel водка доз
♦
pani pooliku lauale пызан вылӧ пуктіс водка доз

pudenema <pudene[ma pudene[da pudene[b pudene[tud 27 v>
1. langema, varisema, [maha] kukkuma киссьыны, гылавны; üksiku asja kohta усьны; kuuldavale v ilmsiks tulema кывны; tasapisi v natuke midagi saama, kellelegi osaks langema вичмыны
♦
marjad pudenevad põõsalt вотӧс гылалӧ кустъяс вылысь;
puudelt ei ole pudenenud veel ühtegi lehte пуяс вылысь ни ӧти кор на абу усьӧма;
rukis on pudenemas рудзӧг киссьӧ;
king pudenes jooksu ajal jalast пышйигас кӧмыс усис коксьыс;
ehk pudeneb mullegi paar eurot гашкӧ, евро-мӧд и меным вичмас
2. koost lagunema, murenema киссьыны
♦
lumepallid pudenesid koost лым мачьяс киссисны
3. hajuma, ükshaaval minema разӧдчыны
♦
lapsed pudenesid laiali челядь разӧдчисны

pull <p'ull pulli p'ulli p'ulli, p'ulli[de p'ulli[sid & p'ull/e 22 s, adj>
1. s isane veis, sõnn, ka sõralise isasuluki kohta ӧш
♦
põdrapull ай йӧра;
tõupull рӧдвыв ӧш;
lehmad ja pullid мӧсъяс да ӧшъяс
2. s kõnek vemp, nali дурӧм, ышмӧм
♦
ärge tehke lolli pulli эн ышмӧй;
kaua see pull veel kestab? дыр-ӧ на тайӧ дурӧмыс оз помась?
3. adj kõnek naljakas, veider тешкодь
♦
küll on pull poiss но и тешкодь зон

põlgama <p'õlga[ma põla[ta p'õlga[b põla[tud 29 v>
1. üleolevalt, halvasti suhtuma, mitte sallima зывӧктыны, мустӧмтны
♦
põlgan sind hingepõhjast v hingepõhjani ме тэнӧ зэв ёна зывӧкта;
nad elasid koos üksteist vihates ja põlates найӧ олісны ӧта-мӧд вылас лӧгалӧмӧн да мустӧмтӧмӧн
2. eitava otsuse v hinnanguga seoses чайтны
♦
ta on vaevalt üle viiekümne, aga juba põlatakse vanaks сылы муртса на ветымын сайӧ, а пӧрысьӧн нин чайтӧны
3. vastumeelseks pidama зывӧктыны
♦
ta ei põlga ühtegi tööd сійӧ оз зывӧкты некутшӧм удж
4. hülgama, ära tõukama ӧтдортны
♦
neiu põlgas kõik kosilased ära невеста ӧтдортіс став карасьысьсӧ

päriselt <päriselt adv>
1. päris дзик; täiesti, täielikult дзикӧдз; lõplikult помӧдз
♦
see pole veel päriselt selge тайӧ абу на дзик ясыд
2. tegelikult, tõeliselt збыльысь
♦
see oli nii vaid unes, mitte päriselt тайӧ усьліс сӧмын вӧтӧн, эз вӧв збыльысь

püsima <püsi[ma püsi[da püsi[b püsi[tud 27 v>
1. mingis kohas, asendis, seisundis vms сулавны, кутчысьны; paigal пукавсьыны
♦
ema ei püsi sugugi paigal мамлӧн ньӧти оз пукавсьы;
püsib vaevu jalul ӧдва сулалӧ кок йылас;
päevad püsivad soojad лунъясыс сулалӧны шоныдӧсь
2. kestma
♦
vana loss on alles püsinud важ изкар абу на киссьӧма;
vajadus abi järele püsib отсӧг век на колӧ;
vihmane ilm jäi püsima зэра поводдя эз на вежсьы

ressurss <ress'urss ressursi ress'urssi ress'urssi, ress'urssi[de ress'urssi[sid & ress'urss/e 22 s> (hrl pl) varud, tagavarad ресурс
♦
energeetikaressursid, energiaressursid энергия ресурсъяс;
kõik ressursid pole veel ammendatud абу на став ресурсыс бырӧма

rumal <rumal rumala rumala[t -, rumala[te rumala[id 02 adj, s>
1. juhm, loll йӧй, бӧб, вежӧртӧм
♦
rumal kui saabas вир йӧй
2. nõrkade v väheste teadmistega, arenemata, harimatu вежӧртӧм, джыньыд мывкыда
♦
laps on alles rumal, ei tunne elu кагаыс дженьыд мывкыда на, олӧмсӧ оз тӧд
3. nõrgamõistuslik выжыв, вошласян вежӧра
♦
jäi v läks vanuigi rumalaks пӧрысьладорыс выжывмис
4. terve mõistusega inimese kohta, kui see käitub kohatult, lollisti йӧй, абу тыр сюсь
♦
ega ma rumal ole, et sind uskuma jään! абу ӧд ме йӧй тэныд эскыны!
5. selline inimene йӧй
♦
ta pole rumalate hulgast v killast сійӧ абу йӧй

rüütel <r'üütel r'üütli r'üütli[t -, r'üütli[te r'üütle[id 02 s>
1. aj ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas, vaimuliku ordu liige рыцар
♦
ordurüütel орденса рыцар;
raudrüütel, raudrüüs rüütel кӧрт дӧрӧма рыцар
2. aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal, seda kandev isik рыцар
♦
noor aadlik löödi rüütliks том дворанинӧс кыпӧдісны рыцарӧ
3. piltl daamide vastu aupaklik mees джентльмен
♦
leidub veel tõelisi rüütleid эмӧсь на збыль джентльменъясыд

seal <s'eal adv> ruumilises tähenduses сэні, сэн, сэтӧн
♦
laud on siin, tool seal пызаныс тані, улӧсыс сэні;
kes seal on? коді сэні?;
siin ja seal oli rohi veel sajust märg сэтӧн-татӧн туруныс вӧлі зэрсьыс ва на

sealhulgas <+hulgas adv> muu[de] hulgas на пиын, на пӧвстын, на лыдын
♦
lapsed, sealhulgas Anu челядь, на лыдын Ану

seitsekümmend <seitse+kümmend s'eitsme+k'ümne seitse[t+kümme[t & seitse[t+kümmend -, s'eitsme+k'ümne[te s'eitsme+k'ümne[id 05 num> сизимдас
♦
seitsekümmend viis сизимдас вит;
vanaema on veel alla seitsmekümne пӧчлы сизимдасыс абу на

tantsima <t'antsi[ma t'antsi[da tantsi[b tantsi[tud 28 v> йӧктыны
♦
nõtkelt tantsima мичаа йӧктыны;
tantsitakse üksinda või paaris йӧктӧны ӧткӧн либӧ гозйӧн;
küll sa veel tantsid mu käes! ме тэныд петкӧдла на гаж!

tarvitama <tarvita[ma tarvita[da tarvita[b tarvita[tud 27 v> kasutama, pruukima вӧдитчыны; sööma сёйны; jooma юны
♦
laps ei oska veel nuga-kahvlit tarvitada кага оз на куж вӧдитчыны пуртӧн-вилкиӧн;
neid seeni me toiduks ei tarvita тайӧ тшакъяссӧ ми ог сёйӧй