?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 114 artiklit, väljastan 50
aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим
aastavahetus <+vahetus vahetuse vahetus[t vahetus[se, vahetus[te vahetus/i 11 s> aastalõpp, vana-aastapäev во пом, Выль волы паныда рыт, Выль во рытъя; aastaalgus во панас
♦
aastavahetuse pidulikkus Выль вося кыпыдлун;
veetsime aastavahetuse sõprade pool Выль воасим ёртъяс ордын, Выль восӧ паныдалім ёртъяс ордын
aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн
ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам
ajaleht <+l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s> газет
♦
värske ajaleht выль газет;
tänane ajaleht талунъя газет;
eilne ajaleht тӧрытъя газет;
ajakirja toimetaja журналса редактор;
ajalehte välja andma газет лэдзны;
ta töötab ajalehes сійӧ уджалӧ газетын;
mis v mida ajalehed kirjutavad? мый газетъясас гижӧны?;
ajaleht ilmub kaks korda nädalas газетыс петӧ кыкысь вежоннас
ajastu <ajastu ajastu ajastu[t -, ajastu[te ajastu[id 01 s> кадколаст, кад, эра
♦
feodaalajastu, feodalismiajastu феодализм кад;
kosmoseajastu космосӧ лэбалан кадколаст;
renessansiajastu Ловзьӧдан кадколаст;
suurte avastuste ajastu ыджыд аддзӧмторъяслӧн кад;
inimkonna kuldne ajastu морт рӧдлӧн зарни кад;
see sündmus avas uue ajastu тайӧ лоӧмторйыс паніс выль кадколаст
ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ
algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь
alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!
alustama <alusta[ma alusta[da alusta[b alusta[tud 27 v> заводитны
♦
juttu alustama сёрни заводитны, сёрни панны;
kõike otsast alustama ставсӧ водзсяньыс заводитны;
teatrid alustasid uut hooaega театръяс восьтісны выль сезон;
ma ei tea, millest v millega alustada ме ог тӧд, мыйсянь заводитны;
kumb teist alustas vaidlust? кодныд заводитінныд вензьыны?;
alustatud tööd lõpetama v lõpule viima панӧм удж помавны
aparaat <apar'aat aparaadi apar'aati apar'aati, apar'aati[de apar'aati[sid & apar'aat/e 22 s> seade аппарат
♦
keerukas aparaat дзуг тэчаса аппарат;
elektriaparaat токӧн уджалысь аппарат;
kassaaparaat касса аппарат;
kosmoseaparaat космос аппарат;
kudumisaparaat tehn кысян аппарат;
lüpsiaparaat лысьтысян аппарат;
uut aparaati konstrueerima выль аппарат вӧчны;
aparaat läks rikki аппаратыс жугаліс
armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс
asemele <asemele adv, postp> vt ka asemel postp [gen] пыдди
♦
vanade majade asemele ehitatakse uued важ керкаяс пыдди лэптасны выльясӧс;
vana direktori asemele tuli uus важ директор пыдди локтіс выль;
kes tema asemele tuleb? коді сы пыдди локтас?
asendama <asenda[ma asenda[da asenda[b asenda[tud 27 v> вежны
♦
vanad seadmed asendati uutega важ уджалан кӧлуй вежисны выль вылӧ;
raadio asendati teleriga радио вежисны телевизор вылӧ;
plastmass asendab metalli пластмасса вежӧ кӧрт;
masin ei asenda inimest машина морттӧ оз веж;
isa läks pensionile, teda asendab nüüd poeg батьыс петіс пенсия вылӧ, сійӧс ӧні вежӧ писыс
avama <ava[ma ava[da ava[b ava[tud 27 v> восьтыны
♦
ust avama ӧдзӧс восьтыны;
konservikarpi avama консерв банка восьтыны;
nööpe avama моль разьны;
uut hooaega avama выль сезон восьтыны;
avati uus kauplus восьтісны выль лавка;
istung avati kell 9 чукӧртчылӧмсӧ восьтісны 9 часын;
sõna tähendust avama кывлысь вежӧртассӧ восьтыны
avastama <avasta[ma avasta[da avasta[b avasta[tud 27 v> tundmatut восьтыны, аддзыны; ilmsiks tegema казявны; paljastama эрдӧдны välja selgitama тӧдмавны, эрдӧдны
♦
uusi naftamaardlaid avastama выль мусираинъяс аддзыны;
seaduserikkumist avastama оланпас торкӧм казявны;
saladust avastama гусятор эрдӧдны;
haigel avastati kasvaja висьысьлысь аддзисны пыкӧс;
insener avastas projektis vea инженер казяліс проектсьыс сорсьӧм
eelis <eelis eelise eelis[t -, eelis[te eelise[id 09 s> верктуй; eesõigus привилегия
♦
uue meetodi eelised выль методлӧн верктуйыс;
tal on teistega võrreldes mitmeid eeliseid мукӧд дорсьыс сылӧн эм уна привилегия
eelmine <'eelmine 'eelmise 'eelmis[t 'eelmis[se, 'eelmis[te 'eelmis/i & 'eelmise[id 12 & 10? adj> колян, кольӧм, воддза
♦
eelmisel nädalal кольӧм вежоннас;
eelmisel aastal колян во[нас];
eelmisel korral колянысьсӧ;
tema uus romaan ei jää alla eelmisele сылӧн выль романыс воддзасьыс абу лёкджык
ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны
ehitis <ehitis ehitise ehitis[t ehitis[se, ehitis[te ehitis/i 11 s> стрӧйба
♦
monteeritav ehitis монтируйтан стрӧйба;
ajutine ehitis недырся стрӧйба;
abiehitis отсасян стрӧйба;
kiviehitis из стрӧйба;
palkehitis кер стрӧйба;
põllumajandusehitis видз-му овмӧс стрӧйба;
spordiehitis спорт стрӧйба;
uusehitis выль стрӧйба
elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс
elav <elav elava elava[t -, elava[te elava[id 02 adj> ловъя; aktiivne, energiline, intensiivne визув, пельк; vallatu, rahutu, kärsitu вильыш, инӧ ӧшйытӧм; ergas, liikuv, elurõõmus шурыд; kärmas чож, визув; ere, ilmekas кыпыд, сераса
♦
elavad lilled ловъя дзоридзьяс;
elavad ja surnud ловъяяс да кулӧмаяс;
elavad keeled ловъя кывъяс;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
elavad silmad визув син;
elav loomus визув сям;
elav huvi кыпыд интерес;
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
elav eeskuju ловъя пример;
elav kõnelus визув сёрни;
elav kirjavahetus зіля письмӧасьӧм;
elav liiklus тшӧкыд ветлӧм-мунӧм;
elav kauplemine зіля вузасьӧм;
elav poiss вильыш зон;
elav laps визув кага;
mitte kusagil polnud ainustki elavat hinge некӧн эз вӧв ни ӧти ловъя лов
fakt <f'akt fakti f'akti f'akti, f'akti[de f'akti[sid & f'akt/e 22 s> tõsiasi, tõik факт, збыльтор
♦
usaldusväärne fakt эскана факт, стӧч факт;
veenvad faktid мӧрччана факт, эскӧдана факт;
vaieldamatu fakt венны позьтӧмтор;
fakte moonutama фактъяс гугӧдны, фактъяс вежыньтны;
on selgunud uusi fakte югдісны выль фактъяс;
see on fakt, et oleme kaotanud факт, мый ми ворссим
film <f'ilm filmi f'ilmi f'ilmi, f'ilmi[de f'ilmi[sid & f'ilm/e 22 s>
1. lina- v ekraaniteos фильм, кино
♦
animafilm мультфильм;
joonisfilm серпасалӧм фильм;
kitsasfilm векни плёнкаӧ гижӧм фильм;
komöödiafilm серамбана фильм, кинокомедия;
kroonikafilm кинохроника;
löökfilm боевик;
lühifilm дженьыд фильм;
mängufilm серпаса фильм;
reportaažfilm кинорепортаж;
telefilm телефильм;
tummfilm шытӧм фильм;
värvifilm уна рӧма фильм;
filmi vaatama фильм видзӧдны, кино видзӧдны;
filmis mängima фильмын ворсны, киноын ворсны;
kinodes jookseb uus film киноясын петкӧдлӧны выль фильм
2. filmilint плёнка
♦
fotofilm фотоплёнка;
kinofilm киноплёнка;
kitsasfilm векни плёнка;
värvifilm, värvusfilm рӧма плёнка;
filmi ilmutama плёнка тыдӧдны
filmima <f'ilmi[ma f'ilmi[da filmi[b filmi[tud 28 v> снимайтны
♦
uue kinokaameraga filmima выль камераӧн снимайтны;
üht stseeni filmima ӧти сцена снимайтны;
„Kevade“ on filmitud O. Lutsu teose järgi „Тулыс“ снимайтӧма О. Лутслӧн гижӧд серти
hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась
hoolitsema <hoolitse[ma hoolitse[da hoolitse[b hoolitse[tud 27 v> тӧждысьны
♦
perekonna eest hoolitsema семъя вӧсна тӧждысьны;
hoolitseb kui oma lapse eest аслас кага вӧснаыс моз тӧждысьӧ;
haige eest ei hoolitse keegi висьысь вӧсна некод оз тӧждысь;
mina hoolitsen piletite eest ме тӧждыся билетъяс вӧсна;
hoolitsetud käed пелькӧдӧм ки;
hoolitsetud välimus пельк ортсы
huvitama <huvita[ma huvita[da huvita[b huvita[tud 27 v> интересуйтны, кыскыны, ышӧдны
♦
teda huvitab ajalugu сійӧс кыскӧ история;
teiste arvamus mind ei huvita мукӧдлӧн видзӧдласыс меным веськодь;
oleme huvitatud uutest töömeetoditest кӧсъям тӧдны выль уджалан методъяс йылысь
idee <id'ee id'ee id'ee[d -, id'ee[de id'ee[sid & id'e[id 26 s> mõte, plaan, kavatsus идея, мӧвп
♦
geniaalne idee гениальнӧй мӧвп;
valitsevad ideed верктуялан идеяяс;
algidee подув мӧвп;
romaani idee романлӧн шӧр мӧвпыс;
uute ideede sünd выль мӧвпъяслӧн чужӧм;
{kellele} ideed andma мӧвп сетны;
see idee on ta täielikult haaranud тайӧ мӧвпыс сійӧс ставнас шымыртӧма;
ta pea kubises uutest ideedest сылӧн юрас жуисны выль идеяяс
ilmnema <'ilmne[ma 'ilmne[da 'ilmne[b 'ilmne[tud 27 v>
1. ilmsiks tulema, märgatavaks saama тыдовтчыны, мыччысьны
♦
ta anded ilmnesid varakult енбиыс тыдовтчис водз;
ilmnesid uued üksikasjad мыччысисны выль посниторъяс
2. selguma, osutuma тыдовтчыны, югдыны, эрдасьны
♦
ilmnes, et ta ei teadnud asjast midagi тыдовтчис, мый та йылысь сійӧ нинӧм эз тӧд;
ilmnes pettus эрдасис пӧръялӧм
ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн
juhtima <j'uhti[ma j'uhti[da juhi[b juhi[tud 28 v>
1. liikumisele v kulgemisele suunda andma, saates, kaasas olles веськӧдлыны; suunama веськӧдны, нуӧдны
♦
autot juhtima машинаӧн веськӧдлыны;
hobuseid juhtima вӧвъясӧн веськӧдлыны;
peremees juhtis hobuse õue кӧзяин веськӧдіс вӧвсӧ йӧрӧ;
vesi juhiti järvest põllule васӧ веськӧдісны тыысь му вылӧ;
külaline juhiti kabinetti гӧсьтӧс нуӧдісны кабинетӧ;
tee juhitakse linnast mööda туйсӧ нуӧдӧны карсьыс бокиті
2. tegevust suunama веськӧдлыны, юравны
♦
vestlust lauas juhtis ema сёрнинас пызан сайын веськӧдліс мам;
juhtisin jutu uuele teemale веськӧді сёрнисӧ выль тема вылӧ;
riiki juhtima государствоӧн веськӧдлыны;
komisjoni tööd juhtima комиссиялӧн уджӧн веськӧдлыны;
direktor juhib instituuti директор веськӧдлӧ институтӧн
juhtkond <j'uhtk'ond j'uhtkonna j'uhtk'onda j'uhtk'onda, j'uhtk'onda[de j'uhtk'onda[sid & j'uhtk'ond/i 22 s> веськӧдлысьяс
♦
tehase juhtkond заводса веськӧдлысьяс;
instituudi juhtkond институтса веськӧдлысьяс;
valiti seltsi uus juhtkond котырӧ бӧрйисны выль веськӧдлысьясӧс;
eks juhtkond tea paremini веськӧдлысьяс тӧдӧныджык, веськӧдлысьяслы тыдалӧджык
jälg <j'älg jälje j'älge j'älge, j'älge[de j'älge[sid & j'älg/i 22 s> pinnale jäetud märk туй; tagajärg, mõju коляс, тӧдчӧм
♦
värsked jäljed выль туйяс;
karu jäljed ош кок туй;
sõja jäljed война коляс;
maavärina jäljed му пыркӧдӧм тӧдчӧм;
autojälg машина туй;
hambajälg пинь туй;
jalajälg кок туй;
kuulijälg пуля туй;
küünejäljed гыж туй;
pidurdusjälg тормозитан туй;
rattajäljed кӧлеса туй;
sõrmejälg чунь туй;
verejälg вир туй;
kirve jäljed puul чер туй пуын;
magamatuse jäljed näos узьтӧмалӧм тӧдчӧм чужӧмын;
jälgi kaotama кок туй воштыны;
koer ajab jälgi пон корсьӧ кок туй;
jäljed on juba umbe tuisanud кок туйсӧ тыртӧма нин
kaart <k'aart kaardi k'aarti k'aarti, k'aarti[de k'aarti[sid & k'aart/e 22 s>
1. maakaart, objektide paiknemise kujutis карта, мусерпас; mängukaart карті
♦
füüsiline kaart физическӧй карта;
geograafiline kaart география карта;
[auto]teede kaart машина туй карта;
merekaart саридз карта;
mängukaart ворсан карті;
eesti murrete kaart эст сёрнисикас карта;
kaarte mängima картіасьны, картіӧн ворсны;
kaarte [välja] jagama карті юклыны;
kaarte [välja] panema, kaartide järgi ennustama картіӧн гадайтны, картіӧн тунавны;
kaarte segama карті соравны
2. plank карточка; postkaart открытка
♦
arvestuskaart лыдӧ босьтан карточка;
kutsekaart корана карточка;
lugejakaart лыддьысьысьлӧн карточка;
uusaastakaart выль вося открытка;
õnnitluskaart чолӧмалан открытка
kalender <kal'ender kal'endri kal'endri[t -, kal'endri[te kal'endre[id 02 s> календар, лунпас
♦
Gregoriuse kalender, uus kalender выль календар;
Juliuse kalender, vana kalender важ календар;
rebitav kalender косявлан календар, нетшкан календар;
keeratav kalender листалан календар;
lauakalender пызанвывса календар;
päikesekalender шонді календар;
seinakalender стенӧ ӧшӧдан календар
kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны
kana <kana kana kana -, kana[de kana[sid & kan/u 17 s> kodulind, mitme muu kanalise emaslind курӧг, чипан
♦
must kana сьӧд курӧг;
kirju kana сера чипан;
hauduja kana пӧжсян курӧг;
lihakana яй курӧг;
kanu kasvatama v pidama курӧг видзны;
kana loksub курӧг клуткӧ;
kana muneb курӧг колькъялӧ;
kana haub [mune] курӧг пӧжӧ [кольк]
kasutus <kasutus kasutuse kasutus[t kasutus[se, kasutus[te kasutus/i 11 s> kasutamine пӧльзуйтчӧм, вӧдитчӧм
♦
maakasutus муӧн вӧдитчӧм;
uut tehnoloogiat kasutusele võtma выль технологияӧн вӧдитчыны заводитны
katsetama <katseta[ma katseta[da katseta[b katseta[tud 27 v>
1. üritama, proovima видлыны
♦
üliõpilaspõlves katsetasin luuletamisega студенталігӧн видлі кывбур гижны
2. katseid tegema видлыны, испытайтны
♦
uut mudelit katsetama выль модель испытайтны
kavandama <kavanda[ma kavanda[da kavanda[b kavanda[tud 27 v> kavandit tegema пертас вӧчны; üldjoontes visandama ылӧсавны; plaanitsema планируйтны
♦
uusi kleidimoode kavandama выль платтьӧ пертасъяс вӧчавны
kehtestama <kehtesta[ma kehtesta[da kehtesta[b kehtesta[tud 27 v> вынсьӧдны, урчитны, лӧсьӧдны
♦
viiepäevast töönädalat kehtestama вит лунъя уджалан вежон лӧсьӧдны;
varsti kehtestatakse uus tsiviilkoodeks регыд вынсьӧдасны выль гражданскӧй кодекс
kerkima <k'erki[ma k'erki[da k'erki[b k'erki[tud 27 v>
1. tõusma, kõrgenema, esile ulatuma лыбны, кыптыны
♦
pinnale kerkima веркӧсӧ лыбны;
palavik kerkis температураыс содіс
2. tekkima, ilmuma лоны; ehitamisega ühenduses кыптыны
♦
kerkivad uued linnad кыптӧны выль каръяс;
talle kerkisid pisarad silmi синваыс петіс
kinnitama <kinnita[ma kinnita[da kinnita[b kinnita[tud 27 v>
1. millegi külge kinni panema йитны, крепитны
♦
paati vaia külge kinnitama пыж сюръя бердӧ кӧртавны;
palgid olid kinnitatud üksteise külge керъяссӧ вӧлі йитӧма ӧта-мӧд бердас
2. rõhutavalt ütlema, väitma шуны; õigsust, tõelevastavust tõendama эскӧдны; otsusele kehtivust andma вынсьӧдны
♦
kinnitasin endale korduvalt, et sinna ma ei lähe аслым унаысь шулі, мый ме сэтчӧ ог мун;
allkiri tuleb kinnitada кырымпассӧ колӧ эскӧдны;
parlament kinnitas uue tsiviilkoodeksi парламент вынсьӧдіс выль гражданскӧй кодекс
kohane <kohane kohase kohas[t -, kohas[te kohase[id 10 adj>
1. sobiv, sobilik бур, лӧсялана, туяна
♦
lastele kohased filmid челядьлы туяна фильмъяс;
see töö pole tema loomule kohane тайӧ уджыс сылӧн сямыслы оз лӧсяв;
praegu on kõige kohasem vaikida ӧні медбур чӧв овны
2. kellele-millele vastav лӧсялана, туяна
♦
uute programmide kohased õpikud выль программаяслы лӧсялана велӧдчан небӧгъяс;
eakohane арлыдлы туяна
kolima <koli[ma koli[da koli[b koli[tud 27 v> овмӧдчыны, вуджны овны, мунны овны < {мӧдлаӧ}>
♦
uude korterisse kolima выль патераӧ овмӧдчыны
koolimaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> школа
♦
hakati ehitama uut koolimaja пондісны стрӧитны выль школа
koor1 <k'oor koore k'oor[t k'oor[de, koor[te k'oor[i 13 s>
1. puul кырсь; paksem pealmine kiht puuviljadel кыш, кор; nahkjas õhem kest киль
♦
apelsinikoor апельсин кыш;
kartulikoor картупель кор;
munakoor кольк кыш;
puukoor пу кырсь;
sibulakoored лук кыш;
tammekoor тупу кырсь
2. piima rasvakiht йӧв вылыс, йӧввыв; hapukoor нӧк
♦
joon kohvi koorega кофе юа йӧв вылысӧн
kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис
külge <k'ülge adv, postp> vt ka küljes, küljest adv; postp [gen] kuhugi kinni, teatavasse olukorda бердӧ
♦
riputas jõulupuule ehted külge выль вося козйӧ ӧшліс чачаяс;
savi kleepus saabaste külge сапӧг сёйӧссис, сёйыс ӧшйис сапӧг бердӧ;
raske haigus aheldas ta voodi külge сьӧкыд висьӧм домаліс сійӧс вольпасьӧ
