?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 184 artiklit, väljastan 50
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн
ajaleht <+l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s> газет
♦
värske ajaleht выль газет;
tänane ajaleht талунъя газет;
eilne ajaleht тӧрытъя газет;
ajakirja toimetaja журналса редактор;
ajalehte välja andma газет лэдзны;
ta töötab ajalehes сійӧ уджалӧ газетын;
mis v mida ajalehed kirjutavad? мый газетъясас гижӧны?;
ajaleht ilmub kaks korda nädalas газетыс петӧ кыкысь вежоннас
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны
alla <'alla postp, prep, adv> vt ka all, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allapoole, madalamale, maha, sisse улӧ
♦
laua alla пызан улӧ;
trepist alla minema содті лэччыны;
vihma kallab alla зэр кисьтӧ;
kadus vee alla ваӧ суніс
2. postp [gen] mille juurde, lähedale, vahetult enne, mille eel бердӧ, дорӧ
♦
akna alla istuma ӧшинь дорӧ пуксьыны;
jäi ukse alla seisma сувтіс ӧдзӧс дорӧ
3. postp [gen]; prep [part] tegevus- v mõjupiirkonda, mingisse seisundisse улӧ
♦
{kelle} mõju alla sattuma {кодлӧн} тӧдчӧс улӧ веськавны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны, судӧ сетны;
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
istikud ajasid juured alla пуктӧм быдмӧгъяс вужъясисны;
pooled kirjutasid lepingule alla джынйыс кырмалісны сёрнитчӧмсӧ
4. adv; prep [gen] alla määrapiiri, vähem kui, vähemaks
♦
alla neljakümnesed mehed нелямынысь томджык мужичӧйяс;
kasvult alla keskmise тушанас шӧркодьысь ляпкыдджык;
pisut alla kahesaja euro кыксё евроысь неуна этшаджык;
hinnad läksid alla донъяс чинісны
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
areng <areng arengu arengu[t -, arengu[te arengu[id 02 s> arenemine, arenemistase, arenemistulemus сӧвмӧм
♦
tööstuse areng промышленносьт сӧвмӧм, промышленносьтлӧн сӧвмӧм;
majanduse areng экономика сӧвмӧм;
lapse füüsiline areng кагалӧн вир-яй сӧвмӧмыс;
jälgime hoolega sündmuste arengut сюся видзӧдам, мый лоас водзӧ
armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс
arst <'arst arsti 'arsti 'arsti, 'arsti[de 'arsti[sid & 'arst/e 22 s> врач, бурдӧдчысь, {мый} бурдӧдысь
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
haavaarst хирург;
hambaarst пинь врач;
kiirabiarst скорӧйса врач;
kooliarst школаса врач;
kõrvaarst пель врач;
loomaarst пемӧс бурдӧдысь;
peaarst юралысь врач;
raviarst бурдӧдчысь врач;
silmaarst син врач, окулист;
sõjaväearst вӧеннӧй врач;
sünnitusabiarst гӧгинь, акушер;
veterinaararst ветеринар;
polikliiniku arst поликлиникаса врач;
arsti juurde minema врач дорӧ мунны;
arsti poole pöörduma врач дорӧ шыӧдчыны;
läks arsti juurde läbivaatusele муніс врачлы петкӧдчывны;
haigele kutsuti arst koju врачӧс корисны висьысь дорӧ гортас;
arst kirjutas retsepti врач гижис рецепт;
töötab maal arstina уджалӧ сиктын врачӧн, уджалӧ сиктса врачӧн
arusaadav <+s'aadav s'aadava s'aadava[t -, s'aadava[te s'aadava[id 02 adj> гӧгӧрвоана, ясыд
♦
arusaadav seletus ясыд гӧгӧрвоӧдӧм;
täiesti arusaadav nõudmine тырвыйӧ подула корӧм;
arusaadav vastus гӧгӧрвоана вочакыв;
on täiesti arusaadav, et ... тырвыйӧ гӧгӧрвоана, мый ..., дзик гӧгӧрвоана, мый ...
arusaam <+s'aam saama s'aama s'aama, s'aama[de s'aama[sid & s'aam/u 22 s> arusaamine, käsitus гӧгӧрвоӧм, вежӧртӧм; tõekspidamine эскӧм, видзӧдлас[ног]
♦
õige arusaam {millest} колана нога гӧгӧрвоӧм;
naiivne arusaam наивнӧй видзӧдлас;
rahva arusaama järgi йӧзлӧн гӧгӧрвоӧм серти;
jõuti arusaamale, et ... гӧгӧрвоисны, мый ...;
tal puudub igasugune arusaam {millest} сійӧ нинӧм оз гӧгӧрво {мый йылысь}
arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны
arutlus <arutlus arutluse arutlus[t arutlus[se, arutlus[te arutlus/i 11 s> {мый} видлалӧм, {мый йылысь} сёрни; mõttevahetus мӧвпъясӧн юксьӧм, дискуссия
♦
projekti arutlus проект видлалӧм;
ettekandele järgnes arutlus доклад бӧрас заводитчис дискуссия;
missugused küsimused nõupidamisel arutlusele tulevad? кутшӧм юалӧмъяс пондасны видлавны сӧвещанньӧ дырйи?;
tal on loogilise arutluse oskust сійӧ кужӧ логическӧя мӧвпавны;
jutustusse on põimitud filosoofilisi arutlusi висьтас пыртӧма философскӧй мӧвпалӧм
arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ
asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?
asjaolu <+olu olu olu 'ollu, olu[de olu[sid 17 s> обстоятельство, -тор
♦
ettenägemata asjaolu водзвыв тӧдтӧмтор;
kergendav asjaolu jur кокньӧдантор;
asjaolude kokkusattumine лоӧмторъяслӧн ӧтлаасьӧм;
asjaolud on kujunenud niimoodi, et ... ставыс ладмис сідз, мый...
doktor <d'oktor d'oktori d'oktori[t -, d'oktori[te d'oktore[id 02 s> teaduskraad, selle kraadiga isik доктор; arst врач
♦
ajaloodoktor история доктор;
bioloogiadoktor биология доктор;
filosoofiadoktor философия доктор;
doktor ütles, et haige paraneb varsti врач шуис, мый висьысьыс регыд бурдас
edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ
eeldama <'eelda[ma 'eelda[da 'eelda[b 'eelda[tud 27 v> eeldusena nõudma ковны; oletama, arvama чайтны, думайтны
♦
siin on kõige tõenäolisem eeldada välismõju тӧдӧмысь, тані колӧ чайтны ортсысянь мӧрччӧм;
see otsus eeldab täielikku loobumist vanadest harjumustest тайӧ шуӧм сертиыс колӧ дзикӧдз ӧтдортчыны важ модаысь;
eeldan, et ta on aus inimene чайта, мый сійӧ веськыд морт;
see töö eeldab ettevalmistusaega медым вӧчны тайӧ уджсӧ, колӧ кад дасьтысьны
eesmärk <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s> мог
♦
lähim eesmärk матысса мог;
peamine eesmärk шӧр мог;
elu eesmärk олӧм мог;
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
eesmärgiks seadma мог пуктыны;
mis eesmärki nad taotlevad? кутшӧм налӧн могныс?;
mis eesmärgil seda tehakse? мый могӧн тайӧс вӧчӧны?
eesnimi <+nimi nime nime -, nime[de nime[sid 20 s> ним
♦
eesnimi ja perekonnanimi ним да ов;
mis su eesnimi on? мый тэнад нимыд?
eraldama <eralda[ma eralda[da eralda[b eralda[tud 27 v>
1. osa tervikust торйӧдны; mingiks otstarbeks сетны, вичмӧдны, торйӧдны
♦
munavalget kollasest eraldama кольклысь еджыдсӧ вижсьыс торйӧдны;
{kellele} maad eraldama му сетны;
talle eraldati korterist üks tuba сылы торйӧдісны патерасьыс ӧти жыр
2. lahutama, isoleerima торйӧдны; tõkkega торйӧдны; vaheseinaga вежӧсавны
♦
haiged eraldati tervetest висьысьясӧс торйӧдісны дзоньвидзаясысь;
väin eraldab saart mandrist дісӧ мусьыс торйӧдӧ виям;
meid eraldavad kaugused миянӧс торйӧдӧ ыджыд кост
3. eristama, vahet tegema торйӧдны
♦
eraldasin nende jutust ainult üksikuid sõnu налӧн сёрниысь торйӧді сӧмын торъя кывъяс;
mis eraldab inimest loomast? мый торйӧдӧ мортӧс пемӧсысь?
esitama <esita[ma esita[da esita[b esita[tud 27 v>
1. väljendama висьтавны; avaldama висьтавны; esile v ette tooma сетны
♦
oma mõtteid esitama ассьыд мӧвпъяс висьтавны;
küsimust esitama юавны;
esitasin oma seisukoha висьталі ассьым видзӧдласӧс;
väljaandes on esitatud populaarsemad muinasjutud йӧзӧдӧмторъяс сетӧма медся паськыда бергалан мойдъяссӧ;
esita oma argumendid висьтав ассьыд аргументъястӧ;
esitatud andmetest nähtub, et ... сетӧм мыччӧдъяссьыс тӧдчӧ, мый...
2. otsustamiseks v kontrollimiseks ette näitama петкӧдлыны; midagi kirjalikku üle v sisse andma сетны
♦
nimekirja esitama лыддьӧг сетны;
aruannet esitama отчёт сетны;
arvet esitama тшӧт сетны;
pretensioone esitama претензияӧн шыӧдчыны;
kaebust esitama норасьӧм сетны;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны
3. edutamiseks vms ette panema вöзйыны
♦
oma kandidatuuri esitama ассьыд кандидатура вӧзйыны
4. kuulajas-, vaatajaskonnale esinema
♦
tantsu esitama йӧктыны;
klaveril esitama пианиноӧн ворсны;
luuletust esitama кывбур лыддьыны
et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас
fakt <f'akt fakti f'akti f'akti, f'akti[de f'akti[sid & f'akt/e 22 s> tõsiasi, tõik факт, збыльтор
♦
usaldusväärne fakt эскана факт, стӧч факт;
veenvad faktid мӧрччана факт, эскӧдана факт;
vaieldamatu fakt венны позьтӧмтор;
fakte moonutama фактъяс гугӧдны, фактъяс вежыньтны;
on selgunud uusi fakte югдісны выль фактъяс;
see on fakt, et oleme kaotanud факт, мый ми ворссим
garanteerima <garant'eeri[ma garant'eeri[da garanteeri[b garanteeri[tud 28 v> tagama, kindlustama гарантируйтны, могмӧдны; garantiid andma гарантируйтны, кыв сетны, кӧсйысьны
♦
õigusi garanteerima инӧдъяс гарантируйтны;
garanteerin, et töö valmib tähtajaks кыв сета, мый уджыс лоас дась колана кадӧдз
hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась
hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!
hoidma <h'oid[ma h'oid[a hoia[b h'oi[tud, h'oid[is h'oid[ke 34 v>
1. millest-kellest kinni pidama, haardes pidama кутны
♦
raamatut käes hoidma небӧг киын кутны;
mappi kaenlas hoidma папка киняулын кутны;
last süles hoidma кагаӧс моздорын кутны
2. mingis kohas v seisundis v asendis olla laskma видзны, кутны
♦
ahelais hoidma чеп йылын видзны;
külmas hoidma кӧдзыдын видзны;
sõrmi harali hoidma чунь паськӧдӧмӧн кутны;
hoian raha lauasahtlis сьӧмӧс видза пызан жырйын;
hoidis käed taskus кисӧ зептас кутіс;
lapsed hoidsid toa puhta челыдь видзисны жырнысӧ сӧстӧма;
hoidke käed ja jalad soojas китӧ-коктӧ шоныдын видзӧй;
suutsin end vaevu püsti hoida муртса верми кок йылын ӧшйыны
3. säilitama, alal hoidma, säästlikult kasutama видзны
♦
raha hoidma сьӧм видзны;
saladust hoidma гусятор видзны;
hoidke puhtust! сӧстӧма олӧй!;
oma asju hoidma ассьыд кӧлуй видзны;
toas oli pime, sest hoiti küünlaid жырйын вӧлі пемыд, сы вӧсна мый видзисны сись
4. hoolitsema, järele valvama видзны
♦
last hoidma кага видзны;
karja hoidma пода видзны;
taat jäeti kodu hoidma пӧльӧс колисны горт овны
hoolimata <h'oolimata prep [elat], postp [elat]> вылӧ видзӧдтӧг
♦
keelust hoolimata läksid lapsed jääle ӧлӧм вылӧ видзӧдтӧг челядь мунісны йи вылӧ;
kõigest hoolimata on meil palju ühist став вылас видзӧдтӧг ӧткодьыс миян уна;
sellest hoolimata et сы вылӧ видзӧдтӧг, мый
hull <h'ull hullu h'ullu h'ullu, h'ullu[de h'ullu[sid & h'ull/e 22 adj, s>
1. adj mõistuse kaotanud, nõdrameelne йӧй, йӧймӧма; marutõbine, pöörane дур, дурмӧм
♦
hull koer дурмӧм пон;
hulluks minema йӧймыны;
ta on vihast hull скӧрысла йӧймӧма;
sa oled päris hull, et sellise ilmaga sõidad йӧймӧмыд кӧ-а, татшӧм поводдяӧн мунан;
mis sa hull loom ometi teed! йӧймин али мый, мый вӧчан!
2. adj hirmus, jube лёк; halb, paha лёк
♦
hullud ajad лёк кад;
haav jookseb verd mis hull дойысь лёкысь петӧ вир;
asi on hullemast hullem делӧыс лёксьыс лёк
hõikama <h'õika[ma hõiga[ta h'õika[b hõiga[tud 29 v> hüüdma горӧдны; nimepidi hüüdma чукӧстны; hõikega kutsuma чукӧстны
♦
hõikasin talle paar sõna järele кыв-мӧд горӧді бӧрсяньыс;
hõikas täiest jõust горӧді мый вынысь;
hõika ta tagasi чукӧст сійӧс бӧр
häda <häda häda häda h'ätta, häda[de häda[sid 17 s>
1. raske olukord, õnnetus шог, неминуча; kimbatus, raskused пӧгиб, мат, пик
♦
{keda} hädas aitama шог суигӧн отсавны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
ta on hätta sattunud сійӧ пӧгибӧ воӧма;
küll on häda веськыд мат;
nende poistega on igavene häda пӧгиб тайӧ зонъясыскӧд;
olen hädas oma töödega матӧ вои аслам уджӧн
2. viga, puudus
♦
häda on selles, et ... лёк сійӧ, мый...;
supil pole häda midagi зэв на-й прамӧй суп
ilmnema <'ilmne[ma 'ilmne[da 'ilmne[b 'ilmne[tud 27 v>
1. ilmsiks tulema, märgatavaks saama тыдовтчыны, мыччысьны
♦
ta anded ilmnesid varakult енбиыс тыдовтчис водз;
ilmnesid uued üksikasjad мыччысисны выль посниторъяс
2. selguma, osutuma тыдовтчыны, югдыны, эрдасьны
♦
ilmnes, et ta ei teadnud asjast midagi тыдовтчис, мый та йылысь сійӧ нинӧм эз тӧд;
ilmnes pettus эрдасис пӧръялӧм
ime <ime ime ime[t -, ime[de ime[sid 16 s> шемӧс, дивӧ, шензьӧдантор
♦
tehnikaime техника дивӧ;
seitse maailma imet мирса сизим дивӧ;
sündis suur ime лоис ыджыд шензьӧдантор;
arstid teevad vahel lausa imet врачьяс мукӧддырйиыс дивӧ вӧчлӧны;
see pole mingi ime тайӧ абу некутшӧм дивӧ;
mõni ime kah! kõnek зэв тай дивӧ!;
ime veel, et ta ei kukkunud дивӧ, мый сійӧ эз усь
inimene <inimene inimese inimes[t inimes[se, inimes[te inimes/i 12 s> ainsus морт; mitmus йӧз
♦
korralik inimene бур мывкыда морт;
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт;
pikk inimene кузь тушаа морт;
linnainimene карса морт;
maainimene сиктса морт;
omakandiinimene ӧтиласа;
perekonnainimene семъяа морт;
ürginimene первобытнӧй морт;
viis inimest вит морт;
käputäis inimesi китыр йӧз;
inimeste hulka tulema йӧзӧ петны;
ta väldib inimesi сійӧ сайласьӧ йӧзысь;
loodame, et temast saab veel inimene надейтчам, мый сыысь морт на артмылас;
on alles inimesed! hlv но и йӧз!
juhtuma <j'uhtu[ma j'uhtu[da j'uhtu[b j'uhtu[tud 27 v> aset leidma, toimuma лоны
♦
juhtus õnnetus лоис лёктор, суис лёктор;
see lugu juhtus juba ammu тайӧ вӧлі важӧн нин;
see juhtus kogemata тайӧ артмис кӧсйытӧг;
mis siin juhtus? мый тані лоис?;
isaga on midagi juhtunud батькӧд мыйкӧ лоӧма;
sellist asja pole enne juhtunud татшӧмторйыд эз на вӧвлы;
kõik võib juhtuda быдторйыс вермас лоны
jutustama <jutusta[ma jutusta[da jutusta[b jutusta[tud 27 v> millestki rääkima висьтавны
♦
muinasjuttu jutustama мойд висьтавны, мойдны;
hommikul jutustas ta mulle oma unenäo асывнас сійӧ висьталіс меным ассьыс вӧтсӧ;
ta käed jutustavad raskest tööst piltl сылӧн киыс висьталӧ сьӧкыд удж йылысь;
mida sa siis meile jutustad? мый нӧ тэ миян висьталан?
jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр
jälgima <j'älgi[ma j'älgi[da j'älgi[b j'älgi[tud 27 v> vaatlema, seirama видзӧдны, кыйӧдны; jälitama вӧтчыны; kaasa elades kuulama кывзыны
♦
jälgi, et kõik oleks korras! видзӧд, мед ставыс вӧлі лючки!;
laste silmad jälgisid iga ta liigutust челядьлӧн синъясыс кыйӧдісны сылысь быд вӧрзьӧдчӧм;
igat minu sammu jälgiti кыйӧдісны менсьым быд воськов;
põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita пышйысь казяліс, мый сы бӧрся оз нин вӧтчыны;
loengut jälgima лекция кывзыны;
teatrietendust jälgima спектакль видзӧдны
järele <järele postp, adv> vt ka järel
1. postp [gen] kelle-mille taha, tahapoole бӧрӧ
♦
asusin järjekorda tema järele сувті ӧчередьӧ сы бӧрӧ
2. postp [gen] osutab soovitud objektile
♦
tulin oma asjade järele локті аслам кӧлуйла;
sirutasin käe raamatu järele нюжӧдчи небӧгла;
sõdurid haarasid püsside järele салдатъяс кватитісны ружьеяснысӧ;
igatsus sinu järele тэысь гажтӧмтчӧм
3. postp [gen] osutab uuritavale objektile, teatavale asjaolule бӧрся
♦
mis sa nuhid minu järele? мый тэ ме бӧрся кыйӧдчан?;
ta päris ema tervise järele сійӧ юаліс мамлӧн дзоньвидзалун йылысь;
politseinikud valvavad korra järele полиция видзӧдӧ пӧрадок бӧрся;
pargis lõhnab sirelite järele паркын кылӧ сирень дук
4. adv osutab järgnemisele, kelleni-milleni püüdlemiseni бӧрсянь, бӧрся
♦
tule mulle järele лок ме бӧрся;
koer jooksis autole järele пон котӧртіс машина бӧрся;
talle hüüti midagi järele сылы бӧрсяньыс мыйкӧ горӧдісны;
oodake meid järele! виччылӧй миянӧс!
5. adv osutab millegi lõppemisele
♦
vihm jäi järele кобис, дугдіс зэрны;
valu andis järele кокньӧдіс, дойыс лэдзис
kahetsema <kahetse[ma kahetse[da kahetse[b kahetse[tud 27 v>
1. midagi tegematuks soovima жалитны; süüd, viga, pattu каитчыны, мӧдзасьны
♦
oma vigu kahetsema ӧшыбкаясысь каитчыны;
pattu kahetsema грекысь мӧдзасьны;
ma ei kahetse seda, et ... ме ог жалит, мый...;
mul ei ole midagi kahetseda меным каитчыны нинӧмысь;
kahetsen, et nõustusin minema жалита, мый кӧсйыси мунны
2. haletsema жалитны
♦
ära kahetse mind эн жалит менӧ
kahju <kahju kahju kahju[t & kahju -, kahju[de kahju[sid 16 s>
1. лёк, лёктор; aineline убытка
♦
materiaalne kahju материальнӧй убытка;
varaline kahju эмбура убытка;
kahju hüvitama v tasuma v katma убытка мынтыны;
{kellele-millele} kahju tegema лёк вӧчны;
kahjudega kauplema убыткаӧн вузасьны;
ujumine ei tee sulle kahju v ei tule sulle kahjuks уялӧмыд тэныд лёк оз вӧч
2. rahulolematus, nukker meel, osavõtu-, haledustunne жаль
♦
mul on hirmus kahju, et sa ei saanud tulla меным зэв жаль, мый тэ эн вермы волыны;
mul on temast kahju меным сійӧ жаль;
väga kahju! зэв жаль!
kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны
kangesti <k'angesti adv> väga, omaduse kohta зэв; tegevuse kohta ёна
♦
kangesti tark poiss зэв вежӧра зон;
ta ehmus kangesti сійӧ ёна повзис;
kangesti kahju, et nii läks зэв жаль, мый тадзи лоис
kavatsema <kavatse[ma kavatse[da kavatse[b kavatse[tud 27 v> кӧсйыны; mõttes olema думайтны
♦
kavatsesime ära sõita кӧсйим мунны;
mida sa homme kavatsed teha? мый тэ аски думайтан вӧчны?
keegi <k'eegi kellegi kedagi -, - - 00 pron>
1. (jaatavas lauses) teadmata kes кодкӧ; kes tahes коді, код
♦
keegi koputas uksele кодкӧ таркӧдчис ӧдзӧсӧ;
ta räägib kellegagi сійӧ кодкӧдкӧ сёрнитӧ;
räägiti, mida keegi suvel tegi сёрнитісны, коді мый гожӧмнас вӧчӧма
2. (eitavas lauses) mitte ükski некоді, некод
♦
[mitte] keegi ei tulnud appi некод эз лок отсавны
keeld <k'eeld keelu k'eeldu k'eeldu, k'eeldu[de k'eeldu[sid & k'eeld/e 22 s> ӧлӧм, запрет
♦
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
keelust hoolimata, keelule vaatamata ӧлӧм вылӧ видзӧдтӧг
kihla vedama заклад вартны
♦
vedasin sõbraga kihla, et mina jooksen kiiremini ёрткӧд заклад варті, мый ӧдйӧджык котӧрта