?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
alt <'alt postp, prep, adv> vt ka all, alla
1. postp [gen] millest-kellest altpoolt, madalamalt, kaetud, varjatud olekust välja, hõivatud, hõlmatud olekust ära улысь, -ысь
♦
laua alt пызан улысь;
kuuri alt лэбулысь;
käe alt kinni hoidma сойбордйӧд кутны;
südame alt valutab сьӧлӧм увті висьӧ;
mulla alt välja kaevama муысь кодйыны;
kerkis esile nagu maa alt муысь моз петіс;
võtsin raamatu padja alt небӧгсӧ босьті юрлӧс улысь;
puges teki alt välja петіс шебрас улысь
2. postp [gen] mille juurest, lähedalt бердысь, дорысь
♦
poiss tuli akna alt ära зон кежис ӧшинь дорсьыс;
maantee läheb ukse alt mööda туйыс мунӧ дзик ӧдзӧс дортіыс;
vaenlane taganes linna alt вӧрӧг бӧрыньтчис кар дорсьыс
arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти
august <'august 'augusti 'augusti[t -, 'augusti[te 'auguste[id 02 s> август, моз
♦
päikseline august шондіа август;
vihmane august зэра август;
esimesel augustil первой августӧ;
augusti lõpul август помын
eeskuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> пример, мыччӧд
♦
elav eeskuju ловъя пример;
parim eeskuju медбур мыччӧд;
üllameelsuse eeskuju бурлун мыччӧд;
eeskuju andma пример сетны;
eeskuju võtma {kellest} кодкӧ вылӧ видзӧдны;
{kelle} eeskujule järgnema, {kelle} eeskuju järgima кодкӧ моз вӧчны;
eeskujuks olema примерӧн лоны
endine <'endine 'endise 'endis[t 'endis[se, 'endis[te 'endis/i & 'endise[id 12 & 10 adj> вӧвлӧм; eelmine воддза, важ; muistne важ, важдырся
♦
endine õpetaja вӧвлӧм велӧдысь;
endine nimi важ ним;
endine maailmameister мирса вӧвлӧм чемпион;
endised ajad важдырся кад;
endist viisi важ моз
endiselt <'endiselt adv> protsessi kohta важ моз[ыс]; omaduse kohta важ кодь[ыс]
♦
endiselt lahke ja lõbus важ кодьыс шань да гажа;
taevas on endiselt selge енэжыс важ кодьыс ясыд;
kodus on kõik endiselt гортын ставыс важ мозыс
enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра
harakas <harakas haraka haraka[t -, haraka[te haraka[id 02 s> zool Pica pica катша
♦
harakate kädin катша[лӧн] китшкӧм;
nagu harakas kädistama катша моз китшкыны
hoolitsema <hoolitse[ma hoolitse[da hoolitse[b hoolitse[tud 27 v> тӧждысьны
♦
perekonna eest hoolitsema семъя вӧсна тӧждысьны;
hoolitseb kui oma lapse eest аслас кага вӧснаыс моз тӧждысьӧ;
haige eest ei hoolitse keegi висьысь вӧсна некод оз тӧждысь;
mina hoolitsen piletite eest ме тӧждыся билетъяс вӧсна;
hoolitsetud käed пелькӧдӧм ки;
hoolitsetud välimus пельк ортсы
härra <härra härra härra[t -, härra[de härra[sid 16 s> ӧксай, господин; peen mees джентльмен, вежавидзысь морт; isand, käskija ыджыд, ыджыдалысь
♦
lugupeetud daamid ja härrad! пыдди пуктана аньяс да айяс!;
riides nagu tõeline härra джентльмен моз пасьтасьӧма;
elab härra elu барин моз олӧ
ise2 <ise enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00; ise 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron (hrl järeltäiendina)>
1. mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
ta ise ütles seda сійӧ ачыс тайӧс шуис;
eks sa ise tead ачыд тӧдан, аслад делӧ;
öelge seda temale endale висьталӧй тайӧс сылы аслыс;
kirjutan kas või ministrile enesele гижа кӧть министрлы аслыс;
ise alles laps, aga mõtleb kui täiskasvanu ачыс кага на, а мӧвпалӧ верстьӧ моз
2. millegi rõhutamisel ачыс
♦
ta on headus ise сійӧ – бурлуныс ачыс
iseenese sg gen <+- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; iseenda sg gen <+- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron>
1. rõhutab enesekohasust, eri vormid isikuti ja käändeti ас
♦
iseenese v iseenda üle naerma ас вылад серавны;
iseennast süüdistama асьтӧ мыжавны;
armasta ligimest nagu iseennast матысса морттӧ радейт асьтӧ моз;
iseenda pärast ma ei muretse ас понда ме ог майшась
2. rõhutab kuuluvust ас
♦
iseenese tarkusest ас гӧгӧрвоӧм серти, ас вежӧртӧмӧн;
ta on seda iseenese nahal tunda saanud сійӧ тайӧс ас вывтіыс нуис
justkui <+k'ui konj, adv>, ka just kui
1. konj nagu, otsekui быттьӧ; omadus кодь; viis моз
♦
isu justkui hundil вытьыс кӧинлӧн кодь;
elu justkui v just kui filmis киноса кодь олӧм;
tormab ringi justkui arust ära йӧймӧма моз шуръялӧ;
vastasid justkui ühest suust ӧти вомысь моз вочавидзисны;
on selleks justkui loodud быттьӧ та вылӧ и вӧчӧма
2. adv kõnek erinevate suhtumiste väljendamiseks быттьӧкӧ, быттьӧ
♦
sadu on justkui hõredamaks jäänud зэрнысӧ быттьӧкӧ дугдіскодь;
sa justkui varjad midagi тэ быттьӧкӧ мыйкӧ дзебан;
justkui sa ise ei teaks быттьӧ тэ ачыд он тӧд
juut <j'uut juudi j'uuti j'uuti, j'uuti[de j'uuti[sid & j'uut/e 22 s> еврей
♦
Ameerika juudid америкаса еврейяс;
kaupleb nagu juut еврей моз донъясьӧ
järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны
kodu <kodu kodu kodu -, kodu[de kodu[sid 17 s> püsiv eluase горт
♦
teel koju гортлань мунігӧн;
jäin täna koju талун гортӧ кольччи;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
kopeerima <kop'eeri[ma kop'eeri[da kopeeri[b kopeeri[tud 28 v>
1. koopiat tegema копируйтны, копия вӧчны
♦
jooniseid kopeerima серпасъяс копируйтны
2. jäljendama, matkima копируйтны, вӧчны кодкӧ моз
♦
kopeeris oma loomingus eelkäijaid аслас творчествоас сійӧ копируйтіс ӧдзыс вӧвлӧмаясӧс
kordama <k'orda[ma korra[ta k'orda[b korra[tud 29 v> мӧдпӧвъёвтны; pidevalt ühte ja sama дольны
♦
küsimust kordama мӧд пӧв юавны;
kordab aina üht ja sama ӧтитор дольӧ;
kordas papagoina iga mu sõna попугай моз шуаліс менсьым быд кывйӧс
lepe <lepe l'eppe lepe[t -, lepe[te l'eppe[id 06 s> kokkulepe сёрнитчӧм
♦
lepet sõlmima сёрнитчыны;
kõik tõusid lauast nagu leppe peale ставӧн сёрнитчӧмӧн моз сувтісны пызан сайысь
loll <l'oll lolli l'olli l'olli, l'olli[de l'olli[sid & l'oll/e 22 adj, s>
1. adj rumal, taipamatu сямтӧм, вежӧртӧм, йӧй
♦
loll poisike сямтӧм зон;
loll kutsikas вежӧртӧм понпи;
jäi mulle lolli näoga otsa vahtima бӧб моз ме вылӧ дзоргӧдчис
2. s rumal inimene йӧй, абу тыр сюсь
♦
püsti loll йӧйсьыс йӧй;
otsi lolli! аддзӧма йӧйӧс!
lõvi <lõvi lõvi lõvi -, lõvi[de lõvi[sid 17 s> zool kaslane Panthera leo лев
♦
võitleb nagu lõvi лев моз тышкасьӧ
magama <maga[ma maga[da maga[b maga[tud 27 v> узьны; jääma, uinuma унмовсьны
♦
magama heitma узьны водны;
magab selili гатшӧн узьӧ;
magab õiglase und гректӧм морт моз узьӧ
moodi <m'oodi postp [gen]> kellegi-millegi sarnane, omaduse kohta кодь; kellegi-millegi sarnaselt, tegevuse kohta моз
♦
kuuri moodi ehitis сарай кодь стрӧйба;
tahaks ka inimese moodi elada кӧсйи эськӧ морт моз овны
munk <m'unk munga m'unka m'unka, m'unka[de m'unka[sid & m'unk/i 22 s> манак
♦
katoliku munk католик манак;
elab munga kombel олӧ манак моз
nagu <nagu konj, adv>
1. konj võrdlustes: kui, justkui, otsekui, omaduse kohta кодь ► sama päritoluga sama päritoluga kui; tegevuse kohta моз
♦
isu nagu hundil вытьыс кӧинлӧн кодь;
vihma kallab nagu oavarrest кӧш дорысь моз кисьтӧ
2. adv tagasihoidliku ettepaneku, möönduse, ebakindluse puhul быттьӧ, быттьӧкӧнӧсь
♦
aga eile sa nagu lubasid tulla но тӧрыт тэ быттьӧкӧнӧсь кӧсйысин локны
nägu <nägu n'äo nägu n'äkku, nägu[de nägu[sid 18 s>
1. чужӧм, ныр-вом
♦
meeldiv nägu мича чужӧм;
nägu venis pettumusest pikaks эскӧм воштӧмла чужӧмыс нюжаліс
2. näoilme чужӧм
♦
hapu nägu гажтӧм чужӧм;
jäi mulle lolli näoga otsa vahtima йӧй моз зуйгӧдчис ме вылӧ
omasugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj, s>
1. adj samasugune kui keegi v miski ise ас кодь; taoline тшатшӧм
♦
see hoone on esimene omasugune linnas татшӧм стрӧйбаыс карас тайӧ медводдза;
mängib omasuguste poistega palli ас кодьыс жӧ зонкаяскӧд ворсӧ мачӧн
2. adj omapärane аслыспӧлӧс; eriline торъя
♦
püstitas omasuguse rekordi шедӧдіс аслыспӧлӧс рекорд;
temale on see omasugune pidupäev сылы тайӧ торъя праздник
3. s ас коддьӧм
♦
poeg rääkis isaga nagu omasugusega пиыс сёрнитіс батьыскӧд ас коддьӧмыскӧд моз;
otsi omasuguseid ja jäta mind rahule ас коддьӧмъястӧ корсь да коль менӧ ас кежам
otsekui <+k'ui konj, adv>
1. konj nagu, justkui быттьӧ; omaduse kohta кодь; viisi kohta моз
♦
süda on tal kõva otsekui kivi сьӧлӧмыс сылӧн из кодь чорыд;
räägib otsekui raamatust висьтасьӧ, быттьӧ небӧгысь лыддьӧ;
ilmus otsekui maa alt муысь моз мыччысис;
tunnen end otsekui kodus гортын моз ачымӧс кыла
2. konj alustab kõrvallauset быттьӧ
♦
rõõmustab, otsekui oleks ise kiita saanud радлӧ, быттьӧ асьсӧ ошкисны
3. adv näimise, tundumise, kaheldavuse väljendamisel быттьӧ
♦
otsekui kate langes mu silmilt синмӧй быттьӧ воссис
plika <plika plika plika[t -, plika[de plika[sid 16 s> tüdruk нывка, ныв
♦
külaplika сиктса нывка;
mis sa pirised nagu plika! мый тэ ныв моз нярган!;
Mardil on iga kuu uus plika Мартлӧн быд тӧлысь выль ныв
puur1 <p'uur puuri p'uuri p'uuri, p'uuri[de p'uuri[sid & p'uur/e 22 s> lindude ja loomade jaoks садӧк, чом
♦
rabeleb ja viskleb kui lind puuris садӧкын лэбач моз пессьӧ да шыбласьӧ
rabelema <rabele[ma rabel[da rabele[b rabel[dud 31 v; rabele[ma rabele[da rabele[b rabele[tud 27 v>
1. ägedasti ennast liigutama пессьыны; ettepoole чепсасьны
♦
rabeleb nagu kala võrgus тывйын чери моз пессьӧ;
rabeles rahvasummas, et edasi pääseda йӧз пӧвстӧд чепсасис водзлань
2. rüseldes rammu katsuma тышкасьны, бертчыны
♦
poisid rabelesid pisut зонкаяс бертчыштісны;
pulmas läksid mehed rabelema кӧлысь дырйи мужикъяс босьтчисны тышкасьны
3. rabama, rühmama мырсьыны, пессьыны
♦
rabele või hing seest välja кӧть кувтӧдзыд мырсьы;
rabelesime hommikust õhtuni endale armu andmata асьнымӧс жалиттӧг асывсянь рытӧдз сьӧкыд удж мырким;
sina rabeled, aga teised vaatavad niisama тэ пессян, а мыкӧдыс сӧмын видзӧдӧны
4. sekeldama, õiendama, askeldama пессьыны
♦
rabeleb ajapuuduses кад тырмытӧмла пессьӧ-тэрмасьӧ
roheline <roheline rohelise rohelis[t rohelis[se, rohelis[te rohelis/i 12 adj, s> турунвиж; haljas веж
♦
roheline muru турунвиж эжа;
roheline seep турунвиж майтӧг, калий майтӧг;
kask läheb kevadiselt roheliseks кыдзпу тулысын моз вежӧдӧ
samuti <samuti adv>
1. samal viisil, samamoodi сідз жӧ, моз жӧ
♦
elab samuti kui teised inimesed олӧ мукӧд йӧзыс моз жӧ;
ma oleksin toiminud just samuti ме эськӧ сідз жӧ вӧчи
2. ka тшӧтш, жӧ
♦
vendi tal pole, õdesid samuti mitte вокыс сылӧн абу, чойыс абу жӧ;
sina tule samuti kaasa! тэ тшӧтш лок!
sirutama <siruta[ma siruta[da siruta[b siruta[tud 27 v>
1. sirgeks, sirgu ajama веськӧдны; välja нюжӧдны; end веськӧдчыны; ringutama нюжмасьны
♦
niitja sirutab selga ытшкысь веськӧдӧ мышсӧ;
sirutas end aeglaselt püsti надзӧникӧн сувтіс-веськӧдчис;
sirutas jalad pikaks нюжӧдіс коксӧ;
ärkas ja sirutas end mõnuga садьмис да лӧсьыда нюжмасис
2. sirgu, pikale ajama, ulatama нюжӧдны
♦
sirutas hüvastijätuks käe нюжӧдіс торйӧдчигӧн кисӧ;
sirutas käe, et koera silitada нюжӧдіс кисӧ, медым малыштны понйӧс
3. piltl kõrguma, laiuma нюжӧдны
♦
tamm sirutab oksi üle katuse тупу нюжӧдӧма увъяссӧ керка вевт вомӧн
4. siruli, pikali heitma нюжӧдчыны
♦
sirutas end koduselt diivanile гортас моз нюжӧдчис диван вылӧ
5. kõnek maha, siruli lööma, virutama пӧрӧдны; lüües v tulistades tapma чергӧдны
♦
hoop sirutas mehe pikali кучкӧмсьыс мужичӧй пӧрис;
sirutas mitu rebast pikali чергӧдіс некымын ручӧс
suruma <suru[ma suru[da suru[b suru[tud 27 v>
1. oma raskusega survena avalduma v tunda olema личкыны, топӧдны
♦
ranits surub õlgu v õlgadele raskelt kui kivi ранец сьӧкыд из моз личкӧ пельпомӧ;
saabas surub konnasilma peale сапӧг топӧдӧ гадьсӧ;
peavalu surub meelekohti v meelekohtades юр висьӧм топӧдӧ кӧсича;
surus labida mulda сюйис зырсӧ муӧ
2. pressima, litsuma [hrl mingisse seisundisse v asendisse, kuhugi v mingis suunas] личкыны; vastu топӧдны; vahele, vahelt тӧрӧдны
♦
marju puruks v katki v püreeks suruma вотӧс нырны;
surus kõrva vastu lukuauku топӧдіс пельсӧ томан розь бердӧ;
surus ennast ukse vahelt sisse тӧрӧдчис ӧдзӧс костӧд
tina <tina tina tina -, tina[de tina[sid 17 s>
1. keem hõbejasvalge metall, inglistina озысь
♦
tinaga kaetud toidunõud озысялӧм сёян дозмук
2. kõnek plii, seatina свинеч, ширысь
♦
tinast kuul свинеч пуля;
mure rõhub raske tinana südame peal шогыс ширысь моз личкӧ сьӧлӧмӧс;
ta pilk oli täis tuhmi tina сылӧн видзӧдласыс вӧлі сьӧкыд да гудыр
tundma <t'und[ma t'und[a tunne[b t'un[tud, t'und[is t'und[ke 34 v>
1. tajuma, tunnetama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
tunnen seljas valu мышкӧй доймӧ;
tunnen nälga кынӧмӧй сюмалӧ;
kuidas sa ennast tunned? кыдзи тэ асьтӧ кылан?
2. hingelist elamust kogema
♦
{millest} rõõmu tundma радлыны;
ära minu pärast muret tunne ме понда эн майшась;
tunnen sinust puudust тэысь гажӧй бырис;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
3. mingit valdkonda teadma v valdama, millestki teadlik olema тӧдны
♦
seadusi tundma оланпасъяс тӧдны;
tunneb vene keelt тӧдӧ роч кыв
4. kellegagi lähemalt v varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema, kellegi olemust teadma v mõistma тӧдны ► sama päritoluga sama päritoluga tundma
♦
kas sa Marti tunned? тэ тӧдан Мартӧс?
varas <varas v'arga varas[t -, varas[te v'arga[id 07 s> гусясьысь, шыш; millegi varas гусялысь
♦
autovaras машина гусялысь;
hobusevaras вӧв гусялысь;
hiilib varga kombel v viisil шыш моз кыньксьӧдӧ
viis2 <v'iis viisi v'iisi v'iisi, v'iisi[de v'iisi[sid & v'iis/e 22 s>
1. moodus, meetod, võte ног
♦
see on parim viis teda toetada татшӧм ногӧн сылы отсавны медбур лоас
2. harjumus, komme, tava мода
♦
kassil on laua peal käimise viis кань мода босьтӧма пызан вылӧ кайны
3. adessiivis v partitiivis: kombel, moel, moodi ног
♦
kõik on endist v vana viisi ставыс важ ногыс;
elati vaest viisi олісны гӧля
4. adessiivis v partitiivis: postpositsiooni laadis моз
♦
rõõmustas lapse viisil радліс кага моз
õiglane <'õiglane 'õiglase 'õiglas[t 'õiglas[se, 'õiglas[te 'õiglas/i & 'õiglase[id 12 & 10? adj, s>
1. adj erapooletu, aus ина
♦
õiglane kohtunik ина ёрдысь;
õiglane karistus ина наказанньӧ
2. s see, kes on õiglane, hrl jumalakartliku inimese kohta гректӧм морт
♦
magab õiglase und гректӧм морт моз узьӧ
