[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

maailm <+'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s>
1. kogu olemasolev mateeria, universum v selle osa муюгыд, енкӧла
♦
maailm on lõputu ajas ja ruumis муюгыдыс помтӧм и помасьлытӧм
2. maakera koos kõige sellel eksisteerivaga, Maa piirkond му, свет
♦
Vana Maailm Важ Свет;
maailma taimestik мувывса быдмӧгъяс;
see on maailma parim raamat тайӧ медбур небӧгыс му вылас
3. keskkond, miljöö, maailma rahvas, üldsus, mingil ühisel alusel moodustuv ühiskond v [inimeste] rühm, vaimse elu ring мир
♦
ingliskeelne maailm англия кывъя мир;
luulemaailm поэзия мир;
lapse maailm челядьлӧн мир

maantee <+t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s> туй, мир туй
♦
sirge maantee веськыд туй

maine <maine m'aine maine[t -, maine[te m'aine[id 06 s> kuulsus, reputatsioon нималӧм, кывсьӧм
♦
koolil on hea maine школаыс кывсьӧ бурӧн;
rahvusvahelise mainega teadlane мир пасьта нималысь учёнӧй

materiaalne <materi'aalne materi'aalse materi'aalse[t -, materi'aalse[te materi'aalse[id 02 adj>
1. aineline, inimteadvusest sõltumatult eksisteeriv материальнӧй
♦
materiaalne maailm материальнӧй мир
2. aineline, majanduslik эмбур (гӧгӧрвоӧдысь туйын)
♦
materiaalne vastutus эмбур вӧсна кывкутӧм

rahu <rahu rahu rahu -, rahu[de rahu[sid 17 s; rahu adv>
1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda мир, ури, сӧгласӧн олӧм
♦
rahu kestis 30 aastat ури вӧлі 30 во;
see juhtus rahu ajal тайӧ лоис мир кадӧ
2. rahulikkus, meelerahu, vaenu puudumine, leplikkus спокой, ӧтсӧглас
♦
perekondlik rahu семъя костын ӧтсӧглас;
ta ei saanud enne rahu, kui ... сійӧ эз ӧвсьы, кытчӧдз ...
3. rahulik ümbrus, häirimata olukord лӧнь, спокой; vaikus чӧв-лӧнь
♦
igavene rahu кулӧм;
öörahu войся чӧв-лӧнь;
hambavalu ei anna rahu пинь висьӧм спокой оз сет

rahvusvaheline <+vaheline vahelise vahelis[t vahelis[se, vahelis[te vahelis/i 12 adj> канмукостса, войтыркостса
♦
rahvusvaheline kabe войтыркостса шашки;
rahvusvaheline mõõtühikute süsteem войтыркостса муртӧг система;
rahvusvaheline olukord канмукост олӧм;
rahvusvaheline õigus войтыркостса инӧдъяс;
rahvusvahelise mainega teadlane мир пасьта нималысь учёнӧй

rahvusvaheliselt <+vaheliselt adv> канмуяс костын, мир пасьтала

rändama <r'ända[ma ränna[ta r'ända[b ränna[tud 29 v>
1. reisima, matkama ветлыны, мунны-ветлыны, путешествуйтны
♦
võõrsil rändama йӧзын ветлыны;
rändab laias ilmas ringi путешествуйтӧ мир пасьтала;
rändas kaugeil radadel v [mööda] kaugeid radu муніс-ветліс ылі туйясӧд;
palju rännanud inimene уналаӧ ветлӧм морт
2. uuele asualale siirduma, kuskile levima, ameti tõttu ühest kohast teise liikuma вуджны, вешйыны
♦
noored rändavad maalt linna том войтыр вуджӧны сиктысь карӧ;
hundid rändavad toidu otsingul ida poole сёян корсиганыс кӧинъяс вешйӧны асывлань;
rändavad mustlased кӧялысь чиганъяс
3. piltl levima, [edasi] kanduma вуджны; ringi liikuma ветлыны
♦
põrutav uudis rändas klassis pingist pinki кок йылысь уськӧдан юӧр классын вуджис партасянь партаӧ;
kuulujutud rändavad ringi ветлӧны сёрнияс;
mööda Euroopat rändas gripp Европа пасьтала ветліс грипп
4. kuskile minema [v kõndima v sõitma], kuskil käima ветлыны; ringi liikuma, uitama шӧйтны, келавны
♦
rändas hajameelselt toast tuppa веськодя ветліс комнатысь комнатӧ;
õhtuti rändas ta niisama tänavatel рытъяснас сійӧ прӧстӧ сідз шӧйтіс уличьясті;
terve päev rändasin mööda metsa лунтыр келалі вӧрӧд
5. seoses millegi kuskile panemise v toimetamisega веськавны; ühest valdusest teise valdusse minema вуджны
♦
suurem osa mustikaid rändas korjaja suhu унджык чӧдйыс веськаліс вотчысьлы вомас;
ehted rändavad emadelt tütardele мичмӧдчанторъяс мамъяссянь вуджӧны нывъяслы

tee1 <t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s>
1. käimiseks, sõitmiseks туй ► sama päritoluga sama päritoluga tee1; suur мир туй
♦
kitsas tee векни туй;
kiirtee магистраль, ӧда туй;
sõidutee машина туй
2. liikumissuund, marsruut туй, туйвизь
♦
küsis teed туй юаліс
3. teekond, kuhugi liikumine туй
♦
pikk tee кузь туй;
teele asuma v minema туйӧ петны;
teel koju гортлань мунігӧн