?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit
aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим
abikaasa <+kaasa kaasa kaasa[t -, kaasa[de kaasa[sid 16 s> naise kohta гӧтыр; mehe kohta верӧс, мужик
♦
hea ja armastav abikaasa шань да радейтысь гӧтыр, шань да радейтысь верӧс;
õe abikaasa Priit чойлӧн Прийт верӧсыс;
venna abikaasa Anna воклӧн Анна гӧтырыс;
meie abikaasaga mehe kohta ми верӧскӧд; naise kohta ми гӧтыркӧд
allpool <+p'ool adv, prep> vt ka allapoole, altpoolt
1. adv madalamal, tagapool улынджык
♦
kaks korrust allpool кык судтаӧн улынджык;
sellest tuleb veel allpool juttu та йылысь лоас на висьталӧма бӧрынджык;
meist allpool elab laulja ми улын олӧ сьылысь
2. prep [part] millestki vähem v. madalamal улынджык
♦
temperatuur on allpool nulli температураыс нульысь улынджык;
haav oli allpool abaluud дойыс вӧлі воджлысьыс улынджык
arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма
buss <b'uss bussi b'ussi b'ussi, b'ussi[de b'ussi[sid & b'uss/e 22 s> автобус
♦
hommikune buss асъя автобус;
juhubuss корӧм автобус;
linnabuss карса автобус;
linnalähibuss, lähibuss кар сайӧ ветлысь автобус;
tulen õhtuse bussiga локта рытъя автобусӧн;
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
buss jäi hiljaks автобусыс сёрмис;
jäime bussist maha ми колим автобусысь;
buss oli täis kõnek автобусыс вӧлі тыр
edasi jõudma водзӧ воны, водзӧ мунны; edu saavutama велавны
♦
porisel teel jõudsime vaevaliselt edasi няйт туйтіыс ми сьӧкыда воим водзӧ;
õpingutes edasi jõudma бура велӧдчыны;
ametiredelil edasi jõudma уджын кыпӧдчыны;
poiss jõuab matemaatikas kehvasti edasi зонмыс математикаысь омӧля велалӧ
elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!
enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок
fakt <f'akt fakti f'akti f'akti, f'akti[de f'akti[sid & f'akt/e 22 s> tõsiasi, tõik факт, збыльтор
♦
usaldusväärne fakt эскана факт, стӧч факт;
veenvad faktid мӧрччана факт, эскӧдана факт;
vaieldamatu fakt венны позьтӧмтор;
fakte moonutama фактъяс гугӧдны, фактъяс вежыньтны;
on selgunud uusi fakte югдісны выль фактъяс;
see on fakt, et oleme kaotanud факт, мый ми ворссим
harjumus <h'arjumus h'arjumuse h'arjumus[t h'arjumus[se, h'arjumus[te h'arjumus/i 11 s> мода, серӧс, сям; õpitud велалӧм
♦
halb harjumus лёк мода;
sissejuurdunud harjumus вужъясьӧм серӧс;
lugemisharjumus лыддьысьны велалӧм;
meil on saanud harjumuseks {mida teha} ми велалӧмаӧсь {мыйкӧ вӧчны}
igaüks <+'üks ühe 'ühte 'ühte, - - 22 pron>
1. igamees быд, быдӧн
♦
igaüks meist ми пӧвстысь быдӧн;
igaühele üks raamat быдӧнлы ӧти небӧг;
igaühega eraldi rääkima быдӧнлы торйӧн висьтавны
2. ükskõik kes быдӧн, кӧть коді
♦
igaüks meist ми пӧвстысь кӧть коді;
sellega tuleb igaüks toime тайӧс кӧть коді вермас вӧчны
jah <j'ah adv> jaatuse v kinnitust väljendava vastuse puhul да
♦
ah jah! забыль;
jah, me sõidame да, ми мунам
ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ
jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт
ka <ka adv> samuti тшӧтш, сідзжӧ, и; isegi, koguni весиг
♦
kas sina olid ka seal? тэ тшӧтш сэні вӧлін?;
ka meie olime kunagi noored и ми коркӧ вӧлім томӧсь, ми тшӧтш коркӧ вӧлім томӧсь;
keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte некод эз вермы отсавны, весиг врач;
kuhu sa ka ei läheks кытчӧ кӧть тэ он мун
klappima <kl'appi[ma kl'appi[da klapi[b klapi[tud 28 v> kõnek
1. kokku sobima ладмыны
♦
me ei klapi omavahel ми ог ладмӧй;
need värvid ei klapi omavahel тайӧ рӧмъясыс ӧта-мӧдныскӧд оз ладмыны
2. laabuma, sujuma артмыны
♦
meie perekonnaelu ei klapi миян семъя олӧм оз артмы;
kui kõik klapib, siis oleme homme juba kodus ставыс кӧ артмас, аски гортын нин лоам
kohanema <kohane[ma kohane[da kohane[b kohane[tud 27 v> велавны
♦
kliimaga kohanema климат дорӧ велавны;
me ei kohanenud teineteisega ми ӧта-мӧд дорӧ эг велалӧй
kohtuma <k'ohtu[ma k'ohtu[da k'ohtu[b k'ohtu[tud 27 v> аддзысьны, аддзысьлыны
♦
hoidusin temaga kohtumast видзчыси сыкӧд аддзысьӧмысь;
kas me enam ei kohtu? ми сэсся ог аддзысьлӧй?
kokku saama kohtuma аддзысьны
♦
kus me kokku saame? кӧні ми аддзысям?
kortermaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> уна патераа керка
♦
me kolisime kortermajast eramajja уна патераа керкаысь ми вуджим ас керкаӧ
kuidagi <kuidagi adv>
1. just nagu, otsekui, mingil määral быттьӧкӧ, кыдзкӧ
♦
see koht tundub kuidagi tuttav тайӧ местаыс быттьӧкӧ тӧдса;
kuidagi ebamugav on küsida кыдзкӧ абу лӧсьыд юавнысӧ
2. mingil kombel, moel v viisil кыдзкӧ
♦
tahaksin teda kuidagi aidata кӧсйи эськӧ сылы кыдзкӧ отсавны
3. suuri vaevu, läbi häda кыдзкӧ
♦
suutsin kuidagi koduni komberdada кыдзкӧ вермӧдчи гортӧдз воӧдчыны
4. (eitusega) mitte mingil kombel, mitte mingil juhul, üldse mitte некыдз[и]
♦
siia ei mahu me [mitte] kuidagi ära татчӧ ми некыдзи ог тӧрӧй
kus <k'us adv>
1. küsiv-siduv sõna кӧні, кӧн
♦
kus sa elad? кӧні тэ олан?;
kus me kokku saame? кӧні ми аддзысям?
2. siduv ajasõna: millal кор
♦
nüüd, kus kõik tööd tehtud, võib puhata ӧні, кор став уджсӧ лои вӧчӧма, позьӧ шойччыны
lähedalt <lähedalt adv, postp> vt ka lähedale, lähedal
1. adv; postp [gen] ruumiliselt ligidalt, kelle-mille lähedusest матісянь
♦
nägin hunti päris lähedalt аддзылі кӧинӧс зэв матісянь
2. adv muude suhete kohta матыс, матысса
♦
oleme lähedalt sugulased ми матыс рӧд
lävi <lävi läve läve l'ävve, läve[de läve[sid 20 s>
1. lävepakk, künnis; psühh aistingu tekkimiseks vajalik ärrituse minimaaltugevus тагӧс
♦
kõrge lävi джуджыд тагӧс;
ukselävi ӧдзӧс тагӧс;
üle läve astuma тагӧс вомӧн воськовтны
2. piltl eraldav piir, künnis
♦
oleme uue sajandi lävel ми вуджам выль нэмӧ;
ta oli surma lävel сійӧ вӧлі кулан выйын, сійӧ муртса эз кув;
väljasuremise lävel olevad taimeliigid быран выйын быдмӧг сикасъяс
meie pl <meie meie m'ei[d, meie[ks meie[ni meie[na meie[ta meie[ga; sg mina 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; me pl <m'e & me m'e & me m'e[id, m'e[isse m'e[is m'e[ist m'e[ile m'e[il m'e[ilt m'e[iks; sg ma 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)>
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v kirjutaja kuulub ми ► sama päritoluga sama päritoluga meie
♦
meie ja teie ми да ті;
jäägu see jutt meie vahele мед миян сёрниным йӧзӧ оз пет
2. kelle oma миян
♦
meie maa миян му, миян муным
mis <m'is mille mi[da -, mille[l & m'i[l mille[lt & m'i[lt; pl m'is, mille & mille[de, mi[da 00 pron>
1. (substantiivselt otsese küsimuse algul) мый ► sama päritoluga sama päritoluga mis
♦
mis [on] lahti? мый лоис?;
mis uut v uudist? мый выльыс?;
millega me sõidame? мыйӧн ми мунам?
2. (adjektiivselt täpsustusküsimuses) missugune samalaadsete seast?, missugune?, milline? кутшӧм, мый
♦
mis kurja ma olen teinud? мый лёксӧ ме вӧчи?;
mis keeli te oskate? кутшӧм кывъяс ті тӧданныд?;
mis kell rong saabub? кымын часын воӧ поездыс?;
mis v mil moel v kombel te tutvusite? кыдзи ті тӧдмасинныд?
3. (substantiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega мый
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
4. (adjektiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega кутшӧм
♦
palun ütle, mis päev täna on висьтав, кутшӧм талун лун
mõistma <m'õist[ma m'õist[a mõista[b mõiste[tud, m'õist[is m'õist[ke 34 v>
1. aru saama, taipama гӧгӧрвоны, вежӧртны
♦
õigesti mõistma правильнӧя гӧгӧрвоны
2. mõistatama, ära arvama тӧдмавны
♦
lapsed, mõistke, mis mul peos on! челядь, тӧдмалӧй, мый менам киын!
3. kelle-mille kohta otsust langetama, hinnangut andma мыждыны
♦
kas me võime teiste üle kohut mõista? вермам-ӧ ми мукӧдсӧ мыждыны?
niigi <n'iigi adv> selletagi, nagunii и сідз
♦
meie teadsime seda niigi ми тайӧс и сідз тӧдам
olevik <olev'ik oleviku olev'ikku olev'ikku, olevik/e & olev'ikku[de olev'ikk/e & olev'ikku[sid 25 s>
1. ӧні, ӧнія кад
♦
me elame olevikus ми олам ӧні;
lapsed on meie olevik ja tulevik piltl челядь – миян ӧніыс и локтанаыс
2. keel preesens ӧнія кад
põline <põline põlise põlis[t -, põlis[te põlise[id 10 adj>
1. väga vana, iidne, ammune важ, важся; päritolult, esivanemate poolest, kaua kuskil elanud v kellenagi tegutsenud нэмӧвӧйся
♦
põline tamm важ тупу;
tema omaksed on kõik põlised kalurid сылӧн рӧдняыс ставныс нэмӧвӧйся чери кыйысьяс;
oleme põlised tuttavad ми важся тӧдсаяс
2. alatine, tähtajatu, igavene векся; püsiv, vastupidav ён
♦
elupõline нэмчӧжся;
põline poissmees нэм чӧжыс гӧтыртӧм;
põline ori векся раб;
sild ehitati põline поссӧ вӧчисны ёнӧс
pääsema <p'ääse[ma p'ääse[da pääse[b pääse[tud 28 v>
1. ohtlikust, raskest olukorrast eemale jõudma мынны, мездысьны (мыйысь)
♦
tal õnnestus uppuvalt laevalt pääseda сійӧ вермӧма пышйыны вӧйысь караб вылысь;
üks varastest pääses jooksu ӧти гусясьысь пышйис;
pääses karistusest мыніс накажитӧмысь
2. takistavaid olukordi ületades kuhugi jõudma писькӧдчыны, воӧдчыны, веськавны
♦
meil õnnestus vaenlase selja taha pääseda ми вермим писькӧдчыны вӧрӧглӧн тылӧ;
kinno me ei pääsenud, piletid olid otsas киноӧ ме эг веськав, билетыс эз нин вӧв;
finaali pääsevad tugevamad финалӧдз воӧдчӧны медбуръяс
see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв
sekka <s'ekka postp, adv>
1. kelle-mille seltsi, keskele, hulka пӧвстӧ, пиӧ
♦
tule meie sekka! лок ми дорӧ!;
varas kadus rahva sekka гусясьысь вошис йӧз пӧвстӧ;
mina ei sobi teie sekka ме ті лыдӧ ог ладмы
2. kelle-mille sisse, lisaks, vahele -ӧ
♦
poetas sõna jutu sekka сёрниӧ кыв содтіс;
tainasse pannakse rosinaid sekka няньшомӧ пуктӧны изюм
sööma <s'öö[ma s'üü[a s'öö[b s'öö[dud, s'õ[i söö[ge süü[akse 38 v> сёйны ► sama päritoluga sama päritoluga sööma
♦
isu täis sööma пӧттӧдз сёйны;
hommikust sööma асъя сёйны, завтракайтны;
leiba sööma нянь сёйны;
sööb suure suuga азыма сёйӧ;
me sööme kolm korda päevas ми сёям куимысь луннас
taga <taga adv, postp [gen]> vt ka taha, tagant
1. adv tagapool, tagaosas бӧрын, мышкын; suunatud tegevuse puhul бӧрсянь
♦
meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi ми бӧръяӧсь, мышкын некод сэсся абу;
poiss tuli, hobune ohelikuga taga зон локтіс, бӧрсяньыс дом повода вӧв;
sellel autol on mootor taga тайӧ машинаыслӧн моторыс бӧрас
2. adv arengult, tasemelt tagapool, ajast maas бӧрын
♦
kell on paar minutit taga часіыс некымын минут бӧрын
3. postp [gen] tagapool сайын; liikumisverbidega бӧрся, бӧрсянь
♦
ta istus minu taga сійӧ пукаліс ме сайын;
laps kõnnib isa taga кагаыс восьлалӧ батьыс бӧрся
4. postp [gen] teat vahemaa kaugusel сайын
♦
lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga медматысса сиктыс тасянь кык-куим километра сайын
5. postp [gen] viitab esemele, mille kallal ollakse tegevuses, nähtusele, mille varjus miski v keegi on, takistavale põhjusele, osutab, et miski v keegi on kelle-mille poolt toetatud сайын
♦
kes selle asja taga seisab? коді та сайын сулалӧ?;
teadis, et tema taga on rahvas тӧдіс, мый сы сайын йӧз
tarvitama <tarvita[ma tarvita[da tarvita[b tarvita[tud 27 v> kasutama, pruukima вӧдитчыны; sööma сёйны; jooma юны
♦
laps ei oska veel nuga-kahvlit tarvitada кага оз на куж вӧдитчыны пуртӧн-вилкиӧн;
neid seeni me toiduks ei tarvita тайӧ тшакъяссӧ ми ог сёйӧй
teie pl <teie teie t'e[id, teie[ks teie[ni teie[na teie[ta teie[ga; sg sina 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; te pl <t'e & te t'e & te t'e[id -, t'e[isse t'e[is t'e[ist t'e[ile t'e[il t'e[ilt t'e[iks; sg sa 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)>
1. osutab kahele v enamale isikule, kellest vähemalt üks on kuulaja ті ► sama päritoluga sama päritoluga teie
♦
teie ja meie тіа-миа, ті да ми;
ilma teieta ma ei lähe тіянтӧг ме ог мун;
tulen õhtul teile рытнас тіянӧ локта
2. kelle oma тіян
♦
te riided on mustad тіян паськӧмныд няйт
3. pöördumisel võõra v vähem tuttava inimese poole osutab ühele kuulajale, kirjalikul pöördumisel hrl suure algustähega Ті; kelle oma Тіян
♦
pöördun Teie poole palvega шыӧдча Ті дорӧ корӧмӧн
tihe <tihe tiheda tiheda[t -, tiheda[te tiheda[id 02 adj>
1. mitte hõre тшӧкыд, сук ► sama päritoluga sama päritoluga sage
♦
tihedad juuksed сук юрси;
tihe kamm тшӧкыд сынан;
tihe udu сук ру
2. tihti toimuv тшӧкыд, тшӧкыда овлан
♦
tihe kirjavahetus тшӧкыда письмӧасьӧм;
meie kokkusaamised läksid tihedamaks ми пондім тшӧкыдджыка аддзысьлыны
3. väljendab millegi intensiivsust; kõnek tegevuse kohta: pingeline, tugev, kõva
♦
tihedad majandussidemed топыд йитӧдъяс экономикаын;
tihe konkurents чорыд конкуренция
tuiskama <t'uiska[ma tuisa[ta t'uiska[b tuisa[tud 29 v>
1. турӧбавны
♦
väljas tuiskab [lund] ывлаын турӧбалӧ
2. kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama, tormama, sööstma тӧвзьыны
♦
auto tuiskas meist mööda машина тӧвзис ми дорті;
lained tuiskavad vastu kaldakaljut гыяс швачӧдчӧны берегдор кыртаӧ;
kuhu sa nõnda kiiruga tuiskad? кытчӧ тэ тӧвзян?
tõenäoliselt <+n'äoliselt adv> arvatavasti, oletatavasti, usutavasti, võimalik, et тыдалӧ, буракӧ, вермас лоны
♦
oleme läbi sõitnud tõenäoliselt paarsada kilomeetrit буракӧ, ми мунім кыксё гӧгӧр километра
vaba <vaba vaba vaba -, vaba[de vaba[sid & vab/u 17 adj>
1. iseseisev, sõltumatu асшодъя, асшӧр
♦
vaba maa асшодъя му;
vaba rahvas асшодъя войтыр
2. vangistamata oleku kohta; füüs, keem sidumata
♦
vaba ioon йитчытӧм ион;
sai vangist vabaks петіс тюрмаысь;
päästis endal vöö vabamaks личӧдыштіс ассьыс вӧньсӧ
3. sundimatu ас кӧсйӧмысь, ас вӧляысь
♦
tulime siia omal vabal tahtel ми татчӧ локтім ас кӧсйӧмысь;
kirjand vabal teemal урчиттӧм тема вылӧ сочиненньӧ
4.
♦
vaba tõlge вежӧртас серти вуджӧдӧм
5. mittehõivatud прӧст
♦
kas see koht on vaba? тайӧ местаыс прӧст?;
õppetööst vabal ajal велӧдчӧмысь прӧст кадӧ
6. millestki v kellestki ilmaolev, millestki v kellestki lahti saanud
♦
alkoholivaba коддзӧдтӧм, абу кода;
on väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba шулӧмаӧсь, мый збыль искусствоын политика абу
vana <vana vana vana -, vana[de vana[sid & van/u 17 adj, s>
1. adj kaua elanud, pika eaga пӧрысь
♦
vana inimene пӧрысь морт;
vana koer пӧрысь пон;
vanul päevil, vanas eas пӧрысьдырйи
2. adj ammu tekkinud v olemas, kaua kestnud важ
♦
vana linn важ кар
3. adj kulunud важ
♦
ostis vana auto ньӧбис важ машина;
vana või чирӧм вый
4. adj kunagine, endine, mitte praegune, varasem, selline, mille kõrval v asemel on uuem важ
♦
vanad keeled важ кывъяс;
vana kalender важ календар;
Vana Maailm Важ Свет;
Vana Testament relig Важ кӧсйысьӧм
5. adj kellegi kohta: kauaaegne, ammuaegne, ammune важ
♦
oleme vanad tuttavad ми важ ёртъяс
6. adj hrl koos arvuliste suurustega: teatava vanusega
♦
kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?, кымын тэ арӧса?;
ta sai viis aastat vanaks сылы тырис вит арӧс
7. s miski endisaegne, varasemast tuntud ja teada важ
♦
uue võitlus vanaga выльыслӧн вермасьӧм важыскӧд
väsima <väsi[ma väsi[da väsi[b väsi[tud 27 v> мудзны
♦
olime õhtuks raskest tööst väsinud рытланьыс ми сьӧкыд уджысь мудзим;
silmad väsisid viletsa valgusega lugemisel омӧль биӧн лыддьысьӧмысь синмӧй мудзис
üldiselt <'üldiselt adv>
1. üldjoontes, laias laastus, keskeltläbi кызвыннас, кызвынсӧ, ёнджыкасӧ
♦
üldiselt oleme oma ülemusega rahul веськӧдлысьнаным ми кызвынсӧ дӧвӧльӧсь
2. tavaliselt, enamasti, valdavalt пырджык, векджык
♦
nagu üldiselt tavaks, avas koosoleku seltsi esimees кыдзи пырджык овлӧ, собранньӧсӧ восьтіс котырса веськӧдлысь
3. konkretiseerimata, üksikasjadesse laskumata ылӧсас
♦
probleemist kõneldi üsna üldiselt проблема йывсьыс сёрнитісны ылӧсас
ülevaade <+vaade v'aate vaade[t -, vaade[te v'aate[id 06 s>
1. terviklik üldpilt тыдалӧм; selge ettekujutus гӧгӧрвоӧм, тӧдӧм
♦
saarest parema ülevaate saamiseks ronisime vaatetorni дісӧ бурджыка видзӧдлӧм могысь кайим видзӧдан башня вылӧ;
juhtunust puudub meil ülevaade лоӧмтор йывсьыс ми ог тӧдӧй
2. kokkuvõtlik kirjutis дженьыда висьталӧм
♦
ülevaade välispoliitilistest sündmustest ортсыса политикаса лоӧмторъяс йылысь дженьыда висьталӧм
