[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]
♦
ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ
♦
esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны

esitlema <esitle[ma esitle[da esitle[b esitle[tud 27 v> тӧдмӧдны; ennast висьтасьны
♦
lubage esitleda: minu poeg лэдзӧй тӧдмӧдны: менам пиӧй;
esitles end kirjanikuna висьтасис гижысьӧн

hästi <h'ästi adv>
1. бура, лючки
♦
väga hästi зэв бур;
hästi töötama бура уджавны;
kõik lõppes hästi ставыс лючки помасис;
selle töö võib väga hästi jätta homseks тайӧ уджсӧ позьӧ нем думайттӧг кольны аски вылӧ;
ta saab kõigiga hästi läbi сійӧ ставкӧд ладмӧ;
ela[ge] hästi! ов бура!;
mu käsi käib hästi менам ставыс бур
2. (eitusega) kuigivõrd, päriselt, eriti вывті, ёна
♦
ma ei saa teist hästi aru ме тіянӧс огджык гӧгӧрво;
seal talle hästi ei meeldinud сэн сылы эз вывті кажитчы
3. väga, õige, kangesti зэв
♦
hästi ilusad asjad зэв мичаторъяс;
hästi palju lilli зэв уна дзоридз;
hästi vähese jutuga inimene зэв этша сёрниа морт

igatsema <igatse[ma igatse[da igatse[b igatse[tud 27 v> гажтӧмтчыны, гаж бырны; ihaldama ёна кӧсйыны
♦
kodu järele igatsema гортысь гажтӧмтчыны;
igatsen sind näha менам тэысь гажӧй бырис;
igatsen vaikust ja rahu ёна кӧсъя, мед вӧлі лӧнь да спокой;
poiss igatseb endale jalgratast зонка ёна кӧсйӧ велосипед

isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс
♦
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны

isiklikult <isiklikult adv> mina ачым; sina ачыд; tema ачыс; meie асьным; teie асьныд; nemad асьныс
♦
isiklikult vastutama аслыд кывкутны;
isiklikult alla kirjutama аслыд кырмавны;
auto kuulub mulle isiklikult машинаыс менам аслам;
teatage talle isiklikult юӧртӧй сылы аслыс;
pöördus isiklikult minu poole ачыс шыасис ме дорӧ

jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

jutumärgid pl <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s> кавычка
♦
jutumärkidesse panema кавычкаӧ босьтны;
jutumärgid algavad ja lõpevad кавычка воссьӧ и тупкысьӧ;
ta on mu sõber jutumärkides piltl сійӧ менам сідз шусяна ёрт

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь
♦
kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kahjuks <kahjuks adv> жаль
♦
kahjuks jäin hiljaks жаль, сёрми;
kahjuks pole mul aega жаль, менам кадыс абу

katkema <k'atke[ma k'atke[da k'atke[b k'atke[tud 27 v> katki minema орны; pooleli jääma, seiskuma торксьыны, дугдыны; lakkama дугдыны
♦
niit katkes сунисыс орис;
mu kannatus katkes менам терпенньӧ бырис;
vihmasadu katkes järsku зэрыс другысь дугдіс

kisendama <kisenda[ma kisenda[da kisenda[b kisenda[tud 27 v>
1. karjuma горзыны
♦
kajakad kisendavad tormi eel каляяс горзӧны бушков водзын;
ära kisenda mu peale! эн ме вылӧ горзы!
2. piltl hädasti vajama v nõudma, teraval kujul ilmnema горзыны-корны, кевмысьӧмӧн корны
♦
põuane maapind otse kisendab vihma järele косьмӧм муыс горзӧ-корӧ зэр;
mu hing kisendab sinu järele менам лолӧй кевмысьӧмӧн корӧ тэнӧ;
kisendav vaesus шемӧсмӧдана гӧльлун

kord2 <k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. märgib millegi toimumise korduvat ajamomenti, koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemisele v vähenemisele -ысь
♦
kaks korda kuus кыкысь тӧлысьнас;
eelmisel korral колянысьсӧ;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль
2. juht, puhk
♦
seis, vastasel korral tulistan! сувт, он кӧ - лыя!
3. järjekord, järg черӧд
♦
vastamise kord jõudis minu kätte воис менам черӧд вочавидзны

koristamine <koristamine koristamise koristamis[t koristamis[se, koristamis[te koristamis/i 12 s> идралӧм, пелькӧдӧм
♦
kodu koristamine oli minu ülesanne горт идралӧм вӧлі менам уджӧн

kuni <kuni konj, adv, prep>
1. konj aega väljendav -тӧдз, пока
♦
oota, kuni ma tulen виччыв менам локтытӧдз;
tee seda, kuni pole hilja! вӧч, пока абу сёр!;
laps nuttis seni, kuni uinus кага бӧрдіс унмовсьтӧдзыс
2. konj ühendav
♦
sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale муна кык-куим вежон кежлӧ Хийумааӧ
3. adv; prep [term] rõhutab piiri, milleni miski toimub v esineb -ӧдз
♦
see võib maksta kuni sada eurot талӧн доныс вермас лоны сё евроӧдз;
lugesin kuni keskööni лыддьыси вой шӧрӧдз

kuskilt <k'uskilt adv> vt ka kuskile, kuskil teadmata kust кытыськӧ, кытысянькӧ; eitusega некытысь, некытысянь
♦
kuskilt kostab hääli кытысянькӧ кылӧны гӧлӧсъяс;
me ei leidnud kuskilt korterit меным патера некытысь эз сюр;
mul ei valuta kuskilt менам некыті оз вись

käes <k'äes adv, postp> vt ka kätte, käest
1. adv omanduses, omandatud, kasutada
♦
mul on aega laialt käes менам кадыс тыр
2. adv; postp [gen] märgib mingis seisukorras, olukorras olekut, millegi mõju all
♦
päikese käes шонді водзын
3. adv kätte saadud, saabunud
♦
põgenik oli peagi käes пышйысь регыд сюрис;
kevad on käes воис тулыс

lihtsalt <l'ihtsalt adv>
1. прӧстӧя
♦
ülesannet lihtsalt seletama уджсӧ прӧстӧя гӧгӧрвоӧдны
2. lausa, otse веськыд, прӧстӧ
♦
lihtsalt ime! веськыд дивӧ!
3. ei muud kui, ainult прӧстӧ
♦
mul polnud lihtsalt aega менам прӧстӧ эз вӧв кадӧй

miinus <miinus miinuse miinus[t -, miinus[te miinuse[id 09 s>
1. matemaatiline märk, mõnevõrra madaldatud hinnet tähistav märk минус, чинтан пас
♦
olin kogemata miinuse asemel plussi kirjutanud менам кӧсйытӧг гижсьӧма минус пыдди плюс
2. piltl negatiivne külg, väärtust vähendav tegur минус, тырмытӧмтор
♦
igal teoorial on omad plussid ja miinused быд теориялӧн эмӧсь плюсъяс да минусъяс

mõistma <m'õist[ma m'õist[a mõista[b mõiste[tud, m'õist[is m'õist[ke 34 v>
1. aru saama, taipama гӧгӧрвоны, вежӧртны
♦
õigesti mõistma правильнӧя гӧгӧрвоны
2. mõistatama, ära arvama тӧдмавны
♦
lapsed, mõistke, mis mul peos on! челядь, тӧдмалӧй, мый менам киын!
3. kelle-mille kohta otsust langetama, hinnangut andma мыждыны
♦
kas me võime teiste üle kohut mõista? вермам-ӧ ми мукӧдсӧ мыждыны?

noorem <noorem noorema noorema[t -, noorema[te noorema[id 02 adj> ичӧтджык, томджык
♦
mul on noorem õde менам эм ичӧтджык чой;
ta on minust noorem сійӧ меысь томджык

nälg <n'älg nälja n'älga n'älga, n'älga[de n'älga[sid & n'älg/i 22 s> süüatahtmise tunne, nälgimine, näljahäda тшыг, тшыгъялӧм, кынӧм сюмалӧм
♦
nälga kannatama тшыг пыкны;
nälga kustutama тшыг вины;
mul on nälg менам кынӧмӧй сюмалӧ

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

prii <pr'ii pr'ii pr'ii[d -, pr'ii[de pr'ii[sid 26 adj>
1. vaba прӧст; sõltumata асшодъя
♦
prii päev прӧст лун;
pidas ennast priiks inimeseks чайтіс асьсӧ асшодъя мортӧн;
olen muredest prii менам тӧжд абу;
olen suvel prii ме гожӧмнас прӧст;
tegi seda omast priist tahtmisest вӧчис тайӧс ас вӧлясьыс
2. tasuta медтӧм
♦
prii korter медтӧм патера

rida <rida r'ea rida r'itta, rida[de rida[sid & rid/u 18 s> рад, визь
♦
sirge rida веськыд визь;
mul on teine rida, viies koht менам мӧд рад, витӧд места;
seadke toolid ritta сувтӧдалӧй улӧсъяссӧ визьӧ

ruum <r'uum ruumi r'uumi r'uumi, r'uumi[de r'uumi[sid & r'uum/e 22 s>
1. hoone, ehitise, sõiduki vms sisemus v selle osa жыр
♦
madal ruum ляпкыд жыр;
tööruum уджалан жыр
2. mahtumiseks piisav v vajalik vaba koht места
♦
võtke end koomale, mul ei ole siin ruumi топӧдчыштӧй, менам тан местаыс абу

saatuslik <s'aatusl'ik s'aatusliku s'aatusl'ikku s'aatusl'ikku, s'aatuslik/e & s'aatusl'ikku[de s'aatusl'ikk/e & s'aatusl'ikku[sid 25 adj> лёкӧ вайӧдан; otsustav кадтыран
♦
saatuslik viga лёкӧ вайӧдан ӧшыбка;
saatuslik hetk minu elus кадтыран здук менам олӧмын

see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв

seisukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s>
1. arvamus, vaade видзӧдлас
♦
toetan sinu seisukohta ме доръя тэнсьыд видзӧдластӧ;
mul on ses asjas oma seisukoht менам та вылӧ эм аслам видзӧдлас
2. koht seismiseks сулалан места
♦
iste- ja seisukohad пукалан да сулалан местаяс

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

sisse magama узьсьыны < {кодлӧнкӧ}>
♦
magasin hommikul sisse ja jäin tööle hiljaks менам узьсис и ме сёрми удж вылӧ

stress <str'ess stressi str'essi str'essi, str'essi[de str'essi[sid & str'ess/e 22 s> organismi pingeseisund стресс
♦
stressist vabanema стрессысь мынтӧдчыны;
mul on stress менам стресс

sünnipäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s>
1. päev, millal keegi on sündinud чужан лун
2. sündimise aastapäev чужан лун
♦
juubelisünnipäev юбилей лун, гӧгрӧс чужан лун;
viiekümnes sünnipäev ветымынӧд чужан лун;
sünnipäeva pidama v pühitsema чужан лун пасйыны;
mul on täna sünnipäev менам талун чужан лун;
palju õnne sünnipäevaks! чужан лунӧн!;
täna tähistab ta oma kuuekümnendat sünnipäeva талун сійӧ пасйӧ квайтымынӧд чужан лунсӧ;
mis sulle sünnipäevaks kingiti? мый тэныд козьналісны чужан лун вылад?;
olime kutsutud tädi sünnipäevale миянӧс корисны пасйыны тьӧтлысь чужан лунсӧ

tegemine <tegemine tegemise tegemis[t tegemis[se, tegemis[te tegemis/i 12 s>
1. вӧчӧм
♦
jaanitule tegemine on vana komme Иван лунся бипурасьӧм - важ обычай;
töö tahab tegemist уджсӧ колӧ вӧчны
2. asjatoimetus, askeldamine, töö удж, нок, дела
♦
sõidan linna, mul on seal tegemist ветла карӧ, менам сэні делаяс;
mul on käed-jalad tegemist täis менам уджыс юр вывтыр

teine <teine teise t'eis[t t'eise, teis[te t'eis/i 12 num, pron>
1. мӧд
♦
teine veebruar февраль мӧд лун;
teise klassi õpilane мӧд класса велӧдчысь
2. osutab, et tegemist on kellegagi v millegagi, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu мӧд
♦
ajasin ta kellegi teisega segamini ме сійӧс кодкӧдкӧ мӧдкӧд соралі;
pane teine kleit selga мӧд платтьӧ пасьтав;
mul on hoopis teised plaanid менам дзик мӧд планъяс
3. väljendab midagi ebamäärast мӧд
♦
ühes käes tort ja teises lilled ӧти киас торт, мӧдас дзоридз;
tõstab asju ühest kohast teise вешталӧ кӧлуйсӧ ӧтилаысь мӧдлаӧ

too <t'oo tolle to[da -, tolle[sse & t'o[sse tolle[s & t'o[s tolle[st & t'o[st tolle[le tolle[l & t'o[l tolle[lt & t'o[lt tolle[ks tolle[ni tolle[na tolle[ta tolle[ga; pl n'oo[d, non[de, n'o[id, non[desse & n'o[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab kaugemal asuvale objektile эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga see; substantiivselt viitab varemalt mainitud objektile v olukorrale cійӧ
♦
sina võta see, mina võtan tolle тэ босьт тайӧс, ме босьта эсійӧс;
too oli minu lapsepõlvekaaslane сійӧ вӧлі менам ичӧтдырся ёртӧй
2. adjektiivselt osutab kaugemal asuvale objektile эсійӧ; adjektiivselt osutab varemalt mainitud objektile v olukorrale сійӧ
♦
mulle meeldis too tüdruk меным кажитчис сійӧ нылыс, меным кажитчис эсійӧ нылыс;
ikka meenuvad mulle nood suveõhtud век на тӧд вылам волӧны сійӧ гожся рытъясыс
3. adjektiivselt viitab möödunud ajale сійӧ
♦
tol aastal сійӧ вонас
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud objektile, nähtusele сійӧ; tagasõnakonstruktsioonides сы
♦
küsis pojalt, kelleks too tahab saada юаліс пиыслысь, кодӧн сійӧ кӧсйӧ лоны;
vasemal on järv ja tolle taga mets шуйгавылын ты, а сы сайын вӧр