[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ilme <ilme 'ilme ilme[t -, ilme[te 'ilme[id 06 s>
1. näoilme чужӧм
♦
sõbralik ilme мелі чужӧм;
murelik ilme майшасяна чужӧм;
hirmuilme повзьӧм чужӧм;
õnneilme шуда чужӧм;
silmade ilme синвидзӧдлас;
tema ilme väljendas imestust чужӧмас тӧдчис чуймӧм;
ta ilme muutus чужӧмыс вежсис
2. väline laad чужӧмбан, ӧблик
♦
välisilme ортсы;
linna ilme карлӧн чужӧмбан;
linn on uue ilme saanud карлӧн ӧбликыс выльмӧма

iseloom <+l'oom loomu l'oomu l'oomu, l'oomu[de l'oomu[sid & l'oom/e 22 s> inimese karakter, millegi põhiolemus v laad характер, сям, ӧбича; loomus, olemus сер
♦
elurõõmus iseloom шоглы сетчытӧм сям;
hea iseloom бур сям;
järsk iseloom скӧр сям, крут ӧбича;
kinnine iseloom ас пытшкас йӧршитчӧм сям;
pehme iseloom рам сям;
rahulik iseloom лӧнь сям;
raske iseloom сьӧкыд этш;
iseloomude erinevus характер торъялӧм;
iseloomult erinevad inimesed разнӧй характера йӧз;
iseloomult nõrk inimene слаб сяма морт;
poiss on kindla iseloomuga зонмыс крепыд сяма;
nende iseloomud ei sobinud сямныс эз лӧсяв;
tal on iseloomu мортыс сійӧ крут;
oma iseloomult on ta sõbralik сійӧ мелі сяма;
selline on juba inimese iseloom татшӧм нин мортыслӧн сямыс

mahe <mahe maheda maheda[t -, maheda[te maheda[id 02 adj> pehme небыд; leebe авъя; soe, südamlik мелі
♦
mahe tuul небыд тӧв;
mahe hääl небыд гӧлӧс;
mahe õlu небыд сур, небыд кӧра сур;
mahe loomus авъя сям;
maheda silmavaatega мелі видзӧдласа

mõnus <mõnus mõnusa mõnusa[t -, mõnusa[te mõnusa[id 02 adj> meeldiv лӧсьыд; lahe, muhe, sõbralik мелі, шань
♦
mõnus muusika лӧсьыд музыка;
mõnus muhelus näol чужӧмас мелі нюм

pilk <p'ilk pilgu p'ilku p'ilku, p'ilku[de p'ilku[sid & p'ilk/e 22 s> silmavaade, vaatamisviis, silmade ilme видзӧдлас, видзӧдлӧм, син чӧвтлас
♦
sõbralik pilk мелі видзӧдлас;
ta pööras pilgu kõrvale сійӧ кежӧдіс синсӧ;
heitis pilgu üle õla чӧвтліс синсӧ пельпом вомӧныс

silm1 <s'ilm silma s'ilma s'ilma, s'ilma[de & s'ilm/e s'ilma[sid & s'ilm/i 22 s>
1. nägemiselund син ► sama päritoluga sama päritoluga silm
♦
vasak silm шуйга син;
hallid silmad руд син;
pruunid silmad мугӧм [рӧма] син;
silmad jooksevad vett синва петӧ;
pisarad tulid silma синва петіс
2. silmavaade, pilk видзӧдлас, син
♦
sõbralikud silmad мелі видзӧдлас;
silmi maha lööma син лэдзны
3. nõelal пыс

soe <s'oe sooja s'ooja s'ooja, s'ooja[de s'ooja[sid & s'ooj/e 24 adj, s>
1. шоныд
♦
soe ilm шоныд поводдя;
soe toit шоныд сёян
2. südamlik, sõbralik шоныд, мелі, шань
♦
soe pilk мелі видзӧдлас
3. шоныд
♦
õues oli 25 kraadi sooja ывлаын вӧлі 25 градус шоныд;
maja ei pea sooja керкаыс оз кут шоныдсӧ

soojendama <soojenda[ma soojenda[da soojenda[b soojenda[tud 27 v> sooja andma шонтыны; end шонтысьны
♦
päike soojendab шонді шонтӧ;
head sõnad soojendavad südant мелі кывъяс шонтӧны сьӧлӧм

sõbralik <sõbral'ik sõbraliku sõbral'ikku sõbral'ikku, sõbralik/e & sõbral'ikku[de sõbral'ikk/e & sõbral'ikku[sid 25 adj> мелі, шань
♦
sõbralik vestlus ёрта сёрни;
sõbralik pilk мелі видзӧдлас

toon <t'oon tooni t'ooni t'ooni, t'ooni[de t'ooni[sid & t'oon/e 22 s>
1. тон, шы; hääl гор
♦
kõrged toonid вылі шыяс;
laulab kähiseva tooniga сьылӧ чирӧм горӧн
2. värvitoon, värving, värvivarjund рӧм, тон
♦
heledad toonid югыд рӧмъяс;
soojad toonid шоныд рӧмъяс
3. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet väljendav häälevarjund, kirjutatu üldine tundelaad, selle värving сёрнитанног, тон
♦
lahke toon мелі сёрнитанног;
käskiv toon тшӧктана тон, тшӧктана сёрнитанног

õrn <'õrn õrna 'õrna 'õrna, 'õrna[de 'õrna[sid & 'õrn/u 22 adj>
1. hell, soe мелі
♦
õrn ja hoolitsev ema мелі да тӧждысьысь мам;
ole oma naise vastu õrnem! гӧтырыдкӧд меліджык ло!
2. hellahingeline, hellatundeline пуков, чунӧк; delikaatne деликатнӧй
♦
õrna hingega poisike пуков сьӧлӧма зонка;
see on õrn küsimus тайӧ деликатнӧйтор
3. kehalise oleku, tervise kohta: vähe vastupidav, nõrk ляб, омӧль; välismõjude suhtes tundlik, nooruse tõttu tundlik, vastuvõtlik сатӧк
♦
vastsündinu õrn nahk пузчужӧмалӧн куыс сатӧк;
ta on õrna tervisega сылӧн дзоньвидзалуныс омӧль