[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

dokument <dokum'ent dokumendi dokum'enti dokum'enti, dokum'enti[de dokum'enti[sid & dokum'ent/e 22 s> документ, кабала
♦
salajane dokument гуся документ;
ajaloodokument история документ;
maksedokument мынтысян документ;
haridust tõendav dokument велӧдчӧм йылысь документ;
dokumenti vormistama документ оформитны;
reisile minnes olgu dokumendid kaasas туяд мед документыд сьӧрад вӧлі

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав

igatsema <igatse[ma igatse[da igatse[b igatse[tud 27 v> гажтӧмтчыны, гаж бырны; ihaldama ёна кӧсйыны
♦
kodu järele igatsema гортысь гажтӧмтчыны;
igatsen sind näha менам тэысь гажӧй бырис;
igatsen vaikust ja rahu ёна кӧсъя, мед вӧлі лӧнь да спокой;
poiss igatseb endale jalgratast зонка ёна кӧсйӧ велосипед

ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!

jumal <jumal jumala jumala[t -, jumala[te jumala[id 02 s>
1. kõrgeim üleloomulik olend v jõud ен ► sama päritoluga sama päritoluga ilm
♦
paganajumalad пернатӧмъяслӧн енъяс;
päikesejumal шонді ен;
tulejumal би ен;
jumalaid kummardama енъяслы юрбитны;
jumalaid appi hüüdma енъясӧс отсӧг вылӧ чуксавны;
jumalatele ohverdama енъяслы вись вайны
2. (ainsuses) ristiusu jumal ka suurtäheliselt ен, господь
♦
mu jumal енмӧй;
armas jumal, halasta енмӧй, мылышт;
jumalale lootma ен вылӧ надейтчыны;
jumalat teotama енмӧс вӧйпны;
jumala nimel paluma енмӧн корны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks ен отсӧгӧн мед ставыс бур лоас;
iga jumala päev быд лун

jälgima <j'älgi[ma j'älgi[da j'älgi[b j'älgi[tud 27 v> vaatlema, seirama видзӧдны, кыйӧдны; jälitama вӧтчыны; kaasa elades kuulama кывзыны
♦
jälgi, et kõik oleks korras! видзӧд, мед ставыс вӧлі лючки!;
laste silmad jälgisid iga ta liigutust челядьлӧн синъясыс кыйӧдісны сылысь быд вӧрзьӧдчӧм;
igat minu sammu jälgiti кыйӧдісны менсьым быд воськов;
põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita пышйысь казяліс, мый сы бӧрся оз нин вӧтчыны;
loengut jälgima лекция кывзыны;
teatrietendust jälgima спектакль видзӧдны

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

korduma <k'ordu[ma k'ordu[da k'ordu[b k'ordu[tud 27 v> мӧдысь лоны, бара лоны, мӧдпӧласьны
♦
et see enam ei korduks! мед татшӧмыс сэсся эз вӧв!

kurat <kurat kuradi kuradi[t -, kuradi[te kurade[id 02 s>
1. kurjuse kehastus чӧрт, мути, мор, дявӧл; kurivaim омӧль
♦
poisid olid päevitanud nagu noored kuradid зонъяс, гожъялӧмаӧсь да, том чӧртъяс кодьӧсь
2. kirumissõna сӧтана, чӧрт, мор, лешак
♦
kurat teda võtku! мор мед нуас!;
kurat teab, kuhu ta kadus! чӧртыс тӧдӧ, кытчӧ сійӧ вошис!;
kurat teab, mis võib juhtuda лешакыс тӧдӧ, мый вермас лоны

kõige <kõige adv, prep> adv ülivõrde moodustamisel медся, мед-
♦
kõige ilusam lill медмича дзоридз;
elab kõige kaugemal олӧ медся ылын

kõrbema <k'õrbe[ma k'õrbe[da k'õrbe[b k'õrbe[tud 27 v>
1. mustaks tõmbuma, söestuma сотчыны (улісяньыс), котшсасьны
♦
puder kõrbes põhja рокыс котшсасис;
leivad kõrbesid ära няньяс сотчисны
2. tugevasti päevituma сотчыны (гожъялігӧн)
♦
vaata, et sa päikese käes ära ei kõrbe видзӧд, мед шонді водзас он сотчы
3. põuaga ära kuivama косьмыны, сотчыны (жар вӧсна)
♦
maapind kõrbes päikese käes praguliseks муыс шонді водзас потласьтӧдз косьмӧма;
vili kõrbeb põllul сюыс му вылын сотчӧ
4. kõnek tugeva janu puhul косьмыны
♦
kurk kõrbeb горш косьмӧ
5. kõnek ebaõnnestuma, luhtuma не артмыны; sisse kukkuma дзугсьыны
♦
plaan kõrbeb план оз артмы;
kaks küsimust vastasin õigesti, kolmandaga kõrbesin кык юалӧм вылӧ вочавидзи правильнӧя, коймӧдас дзугси

las <l'as adv> 1. isiku kohta вай; 3. isiku kohta мед

laskma <l'ask[ma l'as[ta lase[b l'as[tud, l'ask[is & las[i l'as[ke 34 v>
1. lubama лэдзны, сетны
♦
lase mind v mul tõusta сет меным сувтны
2. langetama лэдзны
♦
kirst lasti hauda горт лэдзисны гуӧ
3. midagi teha paluma v käskima
♦
laskis endale uue ülikonna õmmelda вурӧдіс аслыс выль костюм;
las ta võtab mulle ka pileti мед сійӧ меным тшӧтш билет босьтас
4. tulistama лыйны
♦
püssi laskma пищальысь лыйны;
laskis endale kuuli pähe аслыс юрас лыйис

libisema <libise[ma libise[da libise[b libise[tud 27 v> liuguma, liuglema исковтны; libisedes kukkuma вильдыны; maha, välja вильснитны
♦
suusad libisesid hästi лыжиыс лӧсьыда исковтіс;
vaata, et sa ei libise видзӧд, мед он вильды

meie pl <meie meie m'ei[d, meie[ks meie[ni meie[na meie[ta meie[ga; sg mina 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; me pl <m'e & me m'e & me m'e[id, m'e[isse m'e[is m'e[ist m'e[ile m'e[il m'e[ilt m'e[iks; sg ma 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)>
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v kirjutaja kuulub ми ► sama päritoluga sama päritoluga meie
♦
meie ja teie ми да ті;
jäägu see jutt meie vahele мед миян сёрниным йӧзӧ оз пет
2. kelle oma миян
♦
meie maa миян му, миян муным

mood <m'ood m'oe m'oodi m'oodi, m'oodi[de m'oodi[sid & m'ood/e 22 s>
1. ajastu üldine maitselaad мода
♦
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
2. tava, harjumus, komme мода, серӧс
♦
rumal mood küüsi närida мисьтӧм мода гыж йирны;
ajas vastu moe pärast мода вылас пыксис
3. (hrl partitiivis, adessiivis, komitatiivis) viis, komme ног
♦
las jääb kõik vana v endist moodi ставыс мед коляс важ ногыс

needma <n'eed[ma n'eed[a n'ea[b n'ee[tud, n'eed[is n'eed[ke 34 v> rängalt kiruma, sajatama, igaveseks hukka mõistma ёрны
♦
ole sa neetud! енмыс мед тэнӧ ёрас!;
isa needis oma poja [ära] батьыс ёрис писӧ

nii <n'ii adv>
1. sedamoodi, selliselt сідз, тадз
♦
las olla nii мед лоас тадз, мед лоас сідз;
kas tõesti oli nii? збыльысь сідз вӧлі?;
ei, nii ei lähe оз, тадз оз туй;
ja nii edasi да сідз водзӧ;
hästi, olgu nii! бур, мед лоас сідз!
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм, татшӧм; hulga kohta та мында, сы мында
♦
kuhu sa nii vara lähed? кытчӧ тэ сэтшӧм водзсӧ мунан?;
kas nii palju? та мында?;
ta on nii üksik ja nii õnnetu сійӧ сэтшӧм ӧтка да шудтӧм
3. ühendsidesõnade osana
♦
tee kõik nii hästi kui võimalik вӧч ставсӧ кыдз позьӧ бурджыка;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?;
peab nii mitu korda ütlema, kui mitu korda vaja колӧ шуны сымдаысь, мындаысь колӧ

nojah <noj'ah adv, interj>, ka nojaa kõnek väljendab jaatust, juhatab sisse täpsustuse v seletuse но да
♦
nojaa, muidugi но да, дерт;
nojah, olgu siis nii но да, мед, сідзкӧ, лоас тадз

olgu <olgu interj> vt ka olema бур, ладнӧ
♦
olgu, sündigu sinu tahtmine ладнӧ, мед лоас тэ ног

ometi <ometi adv>
1. ikkagi, sellegi poolest ӧд, векжӧ
♦
proovida võiksime ometi видлыны векжӧ вермам;
kui ka ei osta, vaadata võib ometi мед кӧть он ньӧб, видзӧдныс ӧд позьӧ
2. rõhutab tundetooni да, жӧ, нӧ
♦
rääkige siis ometi! да висьталӧй нин!;
nõnda ometi ei tohi! тадзи жӧ оз позь!;
kus sa ometi nii kaua olid? кӧн нӧ тэ та дырасӧ вӧлін

paraku <paraku adv> kahjuks жаль, мый ..., жаль, но ...
♦
paraku pole mul aega жаль, но менад кадыс абу;
jumal paraku ен мед видзас

pealegi <p'ealegi adv>
1. väljendab nõustumist, möönmist ладнӧ, инӧ
♦
olgu siis pealegi nii мед, инӧ, сідз лоас
2. peale selle да и, нӧшта и
♦
tark tüdruk ja ilus pealegi вежӧра ныв да нӧшта и мича

poolest <poolest postp, adv> postp [gen] seisukohast, tõttu, pärast
♦
maitse poolest кӧр сертиыс;
selle poolest olge mureta та йылысь эн майшасьӧй;
vana tutvuse poolest важ бур кузя;
minu poolest mingu ме пайысь мед мунас

põrgu <p'õrgu p'õrgu p'õrgu[t p'õrgu, p'õrgu[te p'õrgu[id 01 s> s surnute ja pahade vaimude asupaik, allmaailm, ristiusus patuste surmajärgne karistuspaik ад
♦
lahingupõrgu тыш би;
see on põrgu teab mis! морыс тӧдӧ, мый тайӧ!;
käigu see töö põrgusse! мор мед нуас тайӧ уджсӧ!

pärast <pärast postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [part] järel, möödudes мысти; millest ajaliselt hiljem, peale mida бӧрын
♦
aasta pärast во мысти;
kell on viie minuti pärast üks кадыс вит минут мысти кык [лоас];
pärast tunde jätma урокъяс бӧрын кольӧдны;
pärast meid tulgu või veeuputus! миян бӧрын мед кӧть ойдас
2. postp [gen] mille tõttu, mille eest, mis põhjusel вӧсна, понда
♦
võistlus esikoha pärast первой места вӧсна вермасьӧм;
kosis rikka lese tema raha pärast кораліс озыр дӧваӧс сьӧм радиыс;
istub varguse pärast kinni гусясьӧмысь пукалӧ
3. adv hiljem, edaspidi, seejärel бӧрнас, сэсся
♦
hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama асывнас вӧлі шондіа, сэсся зэрмис;
pärast näeme! бӧрнас аддзысям!

sündima <s'ündi[ma s'ündi[da sünni[b sünni[tud 28 v>
1. inimese ja loomade kohta: ilmale tulema чужны
♦
õel sündis poeg чойлӧн чужис пи;
olen õnnesärgis sündinud ме шудаӧн чужӧма, ме шуда морт
2. tekkima, arenema, kujunema артмыны, чужны, лоны
♦
linn sündis mõne aastaga карыс артмис некымын воӧн;
sündis uus traditsioon чужис выль традиция
3. toimuma, aset leidma, juhtuma
♦
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!

tagurpidi <+pidi adv>
1. selg, tagumine pool ees мышкӧн, бӧрӧн, бӧрвыв
♦
laps kukkus tagurpidi lumme кага гатшӧн усис лымйӧ;
liigub tagurpidi, et tuul näkku ei puhuks мунӧ бӧрӧн, мед тӧлыс чужӧмас оз пӧльт;
ajas auto garaažist tagurpidi välja петитчӧмӧн петкӧдіс машинасӧ гаражысь
2. tagasisuunas мӧдарӧ
♦
jõed ei hakka tagurpidi voolama юяс мӧдарӧ визувтны оз мӧдны
3. normaalsele asendile vastupidi, valepidi мӧдарӧ; pea peal увлань юра
♦
kujutis on ekraanil tagurpidi серпасыс экранас увлань юра

tahtmine <t'ahtmine t'ahtmise t'ahtmis[t t'ahtmis[se, t'ahtmis[te t'ahtmis/i & t'ahtmise[id 12 & 10? s> soov кӧсйӧм, окота, окотитӧм
♦
tahtmine magada узьны кӧсйӧм, ун локтӧм;
mul pole tahtmist lugeda меным абу окота лыддьысьны;
ta ei saanud parimagi tahtmise juures v parimalgi tahtmisel aidata сійӧ эз вермы отсавны, кӧть и ёна кӧсйис;
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!;
mis tahtmine on sul sinna minna! и окота тэныд сэтчӧ мунны!

tunnustama <tunnusta[ma tunnusta[da tunnusta[b tunnusta[tud 27 v>
1. kehtivaks, õigeks, sobivaks tunnistama признайтны
♦
uut riiki tunnustama выль государство признайтны
2. väärtuslikuks pidama, kõrgelt hindama, tunnustust avaldama пыдди пуктыны
♦
igaüks tahab, et teda tunnustataks быдӧн кӧсйӧ, мед сійӧс пыдди пуктісны

tõmbuma <t'õmbu[ma t'õmbu[da t'õmbu[b t'õmbu[tud 27 v>
1. tahapoole liikuma, eemalduma, taanduma вешйыны; mentaalselt eemalduma эновтчыны; kõrvale astuma кежны, вешйыны
♦
tõmbusin aknast eemale вешйи ӧшинь дорысь;
tõmbus nelja seina vahele йӧз дорӧ оз петавлы;
sõbrad tõmbusid temast eemale ёртъясыс сыысь эновтчисны;
tõmbusin kõrvale, et teisi mööda lasta кежи, мед мукӧдыслы туй сетны
2. külgetõmbejõu mõjul liikuma кыскысьны (ӧта-мӧд дорӧ, ӧта-мӧдлань)
♦
erinimelised laengud tõmbuvad паныда тока зарадъяс кыскысьӧны ӧта-мӧдланьыс
3. märgib asendi, seisundi, olukorra muutumist
♦
nägu tõmbus naerule паськыда нюмъёвтіс;
silmad tõmbusid märjaks v niiskeks синва кутіс доршасьны;
jalg tõmbub krampi кокӧс войтӧв кыскӧ;
vask on roheliseks tõmbunud ыргӧныс вижмӧма;
juba hakkab õhtusse tõmbuma рӧмдыны нин заводитӧ

uskuma <'usku[ma 'usku[da usu[b usu[tud & 'us[tud 28 v>
1. kellegi v millegi tõestamatu olemasolus kindel olema эскыны
♦
usub jumalat v jumalasse эскӧ енлы
2. milleski veendunud olema эскыны
♦
mind ei usutud меным эз эскыны
3. arvama, oletama чайтны
♦
usutagu pealegi, et ta on ära sõitnud но и мед чайтасны, мый сійӧ муніс

vahele <vahele postp; vahele adv>
1. postp [gen]; adv ruumiliselt millegi vahemikku костӧ
♦
puges seina ja kapi vahele пырис стенма-шкапа костӧ
2. postp [gen]; adv ajaliselt millegi vahemikku костӧ
♦
nende sündmuste vahele jääb kaks aastakümmet тайӧ кык лоӧмтор костас кызь во
3. postp [gen]; adv osutab suhtele, vahekorrale, millegi hulka, sekka костӧ
♦
jäägu see jutt meie vahele мед миян сёрниным йӧзӧ оз пет

vähegi <vähegi adv> mõnel määral, natuke, veidi кӧть неуна, кӧть нин неуна
♦
kui vähegi ilma peab, saame heina kokku кӧть нин неуна кӧ поводдяыс сулалас, чукӧртам турунсӧ;
hüpleb, et vähegi sooja saada чеччалӧ, мед кӧть неуна шонавны

õpetus <õpetus õpetuse õpetus[t õpetus[se, õpetus[te õpetus/i 11 s>
1. õpetamine, õpe велӧдӧм
♦
emakeelne õpetus чужан кывъя велӧдӧм
2. juhatus, nõuanne, juhtnöör велӧдӧм; juhis, juhend индӧд
♦
tarvitamisõpetus, tarvitusõpetus вӧдитчан индӧд;
tegutse isa õpetuse järgi вӧч батьыдлӧн велӧдӧм сертиыс
3. õpetlik kogemus, õppetund велӧдӧм
♦
olgu see sulle õpetuseks мед тайӧ велӧдас тэнӧ овны
4. teadus[ala]
♦
kristlik õpetus кристоса велӧдӧм