[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

avaldama <avalda[ma avalda[da avalda[b avalda[tud 27 v>
1. väljendama петкӧдлыны; esitama, välja ütlema висьтавны; teatama, teatavaks tegema юӧртны, висьтавны
♦
lugupidamist avaldama пыдди пуктӧм петкӧдлыны;
tänu avaldama аттьӧавны;
lahkunu omastele kaastunnet avaldama кулӧмалӧн матыс рӧдвужлысь шогсӧ юкны;
kahtlust avaldama ыдъясьны;
lootust avaldama лача кутны;
oma tundeid avaldama сьӧлӧмкылӧм петкӧдлыны;
valitsuse määrust avaldama веськӧдлан котырлысь шуӧмсӧ юӧртны;
oma arvamust avaldama ассьыд чайтӧмтӧ висьтавны;
oma mõtteid avaldama ассьыд мӧвпъястӧ висьтавны;
avaldan sulle saladuse висьтала тэныд гусятор
2. publitseerima йӧзӧдны
♦
ta on avaldanud kümme romaani сійӧ йӧзӧдӧма дас роман;
avaldamata käsikirjad йӧзӧдлытӧм кипом гижӧдъяс
3. ilmutama, osutama тӧдчыны
♦
vaenlane avaldas vastupanu вӧрӧг водзсасис;
ta nägu avaldas imestust чужӧмас тӧдчис шензьӧм;
ta avaldab end muusikas сійӧ петкӧдлӧ асьсӧ музыкаын;
müra avaldab kahjulikku mõju tervisele шумыс лёк боксянь тӧдчӧ дзоньвидзалун вылӧ

diplomaat <diplom'aat diplomaadi diplom'aati diplom'aati, diplom'aati[de diplom'aati[sid & diplom'aat/e 22 s> дипломат
♦
vilunud diplomaat чӧжсяма дипломат;
sa oled halb diplomaat тэ лёк дипломат

ebameeldiv <+m'eeldiv m'eeldiva m'eeldiva[t -, m'eeldiva[te m'eeldiva[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, мустӧм; välimuselt мисьтӧм; maitse, lõhn чӧскыдтӧм
♦
ebameeldiv uudis лёк выльтор;
ebameeldiv kõnelus мустӧм сёрни;
ebameeldiv lõhn чӧскыдтӧм дук;
ebameeldiv välimus мисьтӧм ӧблик

edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ

eeskiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> туйдӧс, индӧд, инструкция
♦
ranged eeskirjad чорыд туйдӧс;
salajane eeskiri гуся индӧдъяс;
ohutustehnika eeskirjad лёк суӧмысь видзан инструкция;
liikluseeskirjad туй кузя ветлан индӧдъяс;
eeskirju täitma индӧд серти вӧчны;
eeskirjade kohaselt туйдӧс серти

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

ei <'ei adv; 'ei 'ei 'ei[d -, 'ei[de 'ei[sid 26 s>
1. eitussõna, annab lausele eitava sisu, öeldistäite eitamisel, evidentsiaalse mineviku eituses абу; oleviku 1. pööre ог; oleviku 2. pööre он; oleviku 3. pööre оз; mineviku 1. pööre эг; mineviku 2. pööre эн; mineviku 3. pööre эз ► sama päritoluga sama päritoluga ei
♦
ma ei tea ме ог тӧд;
ei sobi оз туй;
see ei teeks paha таысь лёк оз ло;
tööd ei ole veel alustatud уджсӧ абу на заводитлӧмаӧсь;
töö ei tahtnud edeneda уджыс эз мун;
kas tuled või ei? локтан али он?;
ei, seda ma ei tee! ог, тайӧс ме ог вӧч
2. koos sidesõnaga ega ни
♦
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс

ette valmistama
1. mingi ülesande täitmiseks hädavajalikke eeltöid sooritama дасьтыны
♦
maad külviks ette valmistama мусӧ кӧдза кежлӧ дасьтыны;
loengud olid hästi ette valmistatud лекцияяссӧ вӧлі бура дасьтӧма;
haige valmistati operatsiooniks ette висьысьӧс дасьтісны операция кежлӧ
2. välja õpetama, koolitama дасьтыны, велӧдны
♦
ülikool valmistab ette kaadrit paljudele erialadele университет дасьтӧ уна уджсикаса кадр
3. sisemiselt ette häälestama дасьтысьны
♦
haige peab ka kõige halvemaks olema ette valmistatud висьысьӧс и медся лёк кежлас колӧ дасьтыны

hais <h'ais haisu h'aisu h'aisu, h'aisu[de h'aisu[sid & h'ais/e 22 s> лёк дук, лёк зын
♦
iiveldama panev v ajav hais вукӧдана дук;
vastik hais зывӧк дук, ныр косялан зын;
higihais ньылӧм дук;
sõnnikuhais куйӧд дук;
lihal on juba hais juures яйыс дука нин

haisema <h'aise[ma h'aise[da haise[b haise[tud 28 v> лёк дука лоны, лёк дук петны, лёк дук кывны
♦
siin haiseb küüslaugu järele тані кылӧ чеснӧк дук;
liha haiseb pisut яйсьыс дук петыштӧ

hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

halvasti <halvasti adv> лёка, омӧля
♦
näeb ja kuuleb halvasti омӧля аддзӧ да кылӧ;
suitsetamine mõjub tervisele halvasti куритчӧм дзоньвидзалунлы лёк вӧчӧ;
maja on halvasti projekteeritud керкасӧ туйтӧма проектируйтӧма;
lõhnab halvasti лёк дука;
töö on halvasti tehtud уджсӧ шогмытӧма вӧчӧма;
tunnen end halvasti меным сьӧкыд, ачымӧс лёка кыла

harjumus <h'arjumus h'arjumuse h'arjumus[t h'arjumus[se, h'arjumus[te h'arjumus/i 11 s> мода, серӧс, сям; õpitud велалӧм
♦
halb harjumus лёк мода;
sissejuurdunud harjumus вужъясьӧм серӧс;
lugemisharjumus лыддьысьны велалӧм;
meil on saanud harjumuseks {mida teha} ми велалӧмаӧсь {мыйкӧ вӧчны}

hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан
♦
hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв
♦
hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма

hull <h'ull hullu h'ullu h'ullu, h'ullu[de h'ullu[sid & h'ull/e 22 adj, s>
1. adj mõistuse kaotanud, nõdrameelne йӧй, йӧймӧма; marutõbine, pöörane дур, дурмӧм
♦
hull koer дурмӧм пон;
hulluks minema йӧймыны;
ta on vihast hull скӧрысла йӧймӧма;
sa oled päris hull, et sellise ilmaga sõidad йӧймӧмыд кӧ-а, татшӧм поводдяӧн мунан;
mis sa hull loom ometi teed! йӧймин али мый, мый вӧчан!
2. adj hirmus, jube лёк; halb, paha лёк
♦
hullud ajad лёк кад;
haav jookseb verd mis hull дойысь лёкысь петӧ вир;
asi on hullemast hullem делӧыс лёксьыс лёк

häda <häda häda häda h'ätta, häda[de häda[sid 17 s>
1. raske olukord, õnnetus шог, неминуча; kimbatus, raskused пӧгиб, мат, пик
♦
{keda} hädas aitama шог суигӧн отсавны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
ta on hätta sattunud сійӧ пӧгибӧ воӧма;
küll on häda веськыд мат;
nende poistega on igavene häda пӧгиб тайӧ зонъясыскӧд;
olen hädas oma töödega матӧ вои аслам уджӧн
2. viga, puudus
♦
häda on selles, et ... лёк сійӧ, мый...;
supil pole häda midagi зэв на-й прамӧй суп

ilm <'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s> atmosfääri olek поводдя
♦
halb ilm лёк поводдя;
hirmus ilm шуштӧм поводдя;
kole ilm лёк поводдя;
muutlik ilm вежласяна поводдя;
niiske ilm уль поводдя;
pilves ilm кымӧра поводдя;
vastik ilm мустӧм поводдя;
vilu ilm ыркыд поводдя;
heinailm турун пуктан поводдя;
sügisilm арся поводдя;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
ilm läks halvaks поводдя торксис;
ilm muutub поводдяыс вежсьӧ;
ilmad paranesid поводдя мичаммис;
küll on alles [koera]ilm! kõnek но и поводдя!

inetu <inetu inetu inetu[t -, inetu[te inetu[id 01 adj> мисьтӧм; taunitav, laiduväärt мисьтӧм, лёк
♦
inetu nägu мисьтӧм чужӧм;
inetu maja мисьтӧм керка;
inetu pardipoeg мисьтӧм чӧжпи;
inetu tegu лёк вӧчӧмтор;
on inetu valetada пӧръясьны абу мича

iseloomustama <+loomusta[ma loomusta[da loomusta[b loomusta[tud 27 v>
1. висьтавны сям йылысь
♦
negatiivselt iseloomustama лёк боксянь висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
tabavalt iseloomustama сидзана висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
üldjoontes iseloomustama ылӧсас висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
teda iseloomustati kui head töötajat сы йылысь висьталісны, кыдз бур уджалысь йылысь
2. kellele v millele iseloomulik olema, millegi poolest erinema торъявны
♦
seda õppurit iseloomustab visadus тайӧ велӧдчысьыс торъялӧ зільлуннас;
iseloomustavad jooned торъялӧмъяс

jube <jube jubeda jubeda[t -, jubeda[te jubeda[id 02 adj; jube adv>
1. adj страшнӧй, весьӧпӧртан, повзьӧдлана
♦
jube lugu страшнӧй история;
jube kisa весьӧпӧртан горзӧм;
jube jama сӧрӧм;
jube ilm зэв лёк поводдя;
jube mõeldagi сьӧкыд весиг думыштны
2. adv kõnek väga, tohutult зэв, страсьт, вывті
♦
jube vastik lugu зэв лёк вӧвлӧмтор;
jube ilus tüdruk страсьт мича ныв;
jube palju страсьт уна;
tal läheb jube hästi сылӧн ставыс вывті бур

julgeolek <+olek oleku oleku[t -, oleku[te oleku[id 02 s> лёк суӧмысь видзӧм
♦
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
{kelle} julgeoleku eest hoolt kandma лёк суӧмысь видзӧм вӧсна тӧждысьны

kahju <kahju kahju kahju[t & kahju -, kahju[de kahju[sid 16 s>
1. лёк, лёктор; aineline убытка
♦
materiaalne kahju материальнӧй убытка;
varaline kahju эмбура убытка;
kahju hüvitama v tasuma v katma убытка мынтыны;
{kellele-millele} kahju tegema лёк вӧчны;
kahjudega kauplema убыткаӧн вузасьны;
ujumine ei tee sulle kahju v ei tule sulle kahjuks уялӧмыд тэныд лёк оз вӧч
2. rahulolematus, nukker meel, osavõtu-, haledustunne жаль
♦
mul on hirmus kahju, et sa ei saanud tulla меным зэв жаль, мый тэ эн вермы волыны;
mul on temast kahju меным сійӧ жаль;
väga kahju! зэв жаль!

kahjulik <kahjul'ik kahjuliku kahjul'ikku kahjul'ikku, kahjulik/e & kahjul'ikku[de kahjul'ikk/e & kahjul'ikku[sid 25 adj> tervisele лёк, вреднӧй; kahjutoov лёк вӧчысь
♦
kahjulik harjumus лёкӧ велалӧм;
kahjulikud putukad лёк вӧчысь гут-гаг;
äärmiselt kahjulik mürk вывті лёк зелля;
suitsetamine on tervisele kahjulik куритчӧм вӧчӧ дзоньвидзалунлы лёк

kahjustama <kahjusta[ma kahjusta[da kahjusta[b kahjusta[tud 27 v> лёк вӧчны, тшыкӧдны
♦
suitsetamine kahjustab tervist куритчӧм тшыкӧдӧ дзоньвидзалун;
külm kahjustas orasepõldu кӧдзыдыс тшыкӧдіс ӧзимсӧ;
maavärin kahjustas linna му вӧрӧмыс жугӧдіс карсӧ;
haigus kahjustas kopse висьӧмыс тшыкӧдіс тысӧ

kargama <k'arga[ma kara[ta k'arga[b kara[tud 29 v>
1. hüppama чеччыштны; kallale уськӧдчыны
♦
jalule v püsti kargama звирк сувтны;
sadulasse kargama ӧнырӧ чеччыштны-пуксьыны;
kargab mättalt mättale чеччалӧ вутшсянь вутшкӧ;
hunt kargas oinale kallale кӧин уськӧдчис меж вылӧ
2. karglema, hüplema чеччавны
♦
kargas suurest rõõmust ringi радысла чеччаліс
3. põgenema, jalga laskma пышйыны
♦
otsiti vanglast karanud kurjategijat корсисны тюрмаысь пышйӧм лёк вӧчысьӧс

kehv <k'ehv kehva k'ehva k'ehva, k'ehva[de k'ehva[sid & k'ehv/i 22 adj, s> adj vilets омӧль; halb лёк; vaene, napp жеб
♦
kehv tervis омӧль дзоньвидзалун;
kehv fantaasia жеб фантазия

kogemus <kogemus kogemuse kogemus[t kogemus[se, kogemus[te kogemus/i 11 s> опыт, чӧжӧм сям
♦
halb kogemus, kurb kogemus лёк опыт, шог опыт;
töökogemus уджалан опыт

kohtlema <k'ohtle[ma kohel[da k'ohtle[b kohel[dud 30 v> kellegagi ümber käima лоны < {кутшӧмӧнкӧ кодкӧдкӧ}>
♦
{keda} erilise viisakusega kohtlema торъя вежавидзысьӧн лоны {кодкӧдкӧ};
kohtleb teisi inimesi jõhkralt мукӧдыскӧд сійӧ лёк

kohutav <kohutav kohutava kohutava[t -, kohutava[te kohutava[id 02 adj> зэв лёк, аминь; hirmuäratav весьӧпӧртан
♦
kohutav ilm зэв лёк поводдя;
kohutav kuumus аминь жар;
maja eest nõuti kohutavat hinda керкасьыс корисны аминь ыджыд дон

kole <kole koleda koleda[t -, koleda[te koleda[id 02 adj>
1. hirmus, kohutav лёк, повзьӧдлана; suur зэв, вывті
♦
nägin koledat und лёк вӧт вӧталі;
poisil oli kole tahtmine kinno minna зонка зэв ёна кӧсйис ветлыны киноӧ;
kardan koledal kombel зэв ёна пола
2. ebameeldiv, vastumeelsust äratav лёк; inetu мисьтӧм
♦
kole ilm лёк поводдя;
kole käekiri мисьтӧм гижанног

kostitama <kostita[ma kostita[da kostita[b kostita[tud 27 v> võõrustama чӧсмӧдны, гӧститӧдны, вердны-удны; joogipoolist, eriti viina ja veini pakkuma юктӧдны
♦
perenaine kostitas meid õhtusöögiga кӧзяйка чӧсмӧдіс миянӧс ужынӧн;
mind kostitati halva uudisega менӧ гӧститӧдісны лёк юӧрӧн

kuri <kuri kurja k'urja k'urja, k'urja[de k'urja[sid & k'urj/e 24 adj> õel, tige, vihane скӧр, лӧг, лёк
♦
kuri koer скӧр пон;
nüüd sai isa päris kurjaks бать ёна скӧрмис;
kes seal räägib kurja häälega? коді сэні скӧрасӧ сёрнитӧ?

lahti saama vabanema мынны, мынтӧдчыны
♦
ma näen, et sa tahad minust lahti saada ме аддза, мый тэ кӧсъян меысь мынтӧдчыны;
sai halvast harjumusest lahti мынтӧдчис лёк модаысь

lõhn <l'õhn lõhna l'õhna l'õhna, l'õhna[de l'õhna[sid & l'õhn/u 22 s> дук
♦
hea v meeldiv lõhn чӧскыд дук;
paha lõhn лёк дук

lõhnama <l'õhna[ma lõhna[ta l'õhna[b lõhna[tud 29 v> кывны (дук), петны (дук)
♦
hästi v meeldivalt lõhnama чӧскыд дук кылӧ;
halvasti lõhnama лёк дук петӧ

maha vaikima висьтавтӧг кольны
♦
kuritegu ei tohi maha vaikida лёк вӧчӧм оз позь висьтавтӧг кольны

metsik <metsik metsiku metsiku[t -, metsiku[te metsiku[id 02 adj, s>
1. adj [algsel] looduslikul kujul esinev, puutumatu вӧрзьӧдлытӧм
♦
metsik loodus вӧрзьӧдлытӧм вӧр-ва;
inimtühi metsik taiga вӧрзьӧдлытӧм сьӧд парма;
Metsik Lääs Вӧй Рытыввыв;
metsikud kitsed вӧрса кӧзаяс;
metsikuks muutunud v kasvanud park вӧрсялӧм парк;
ta habe on metsikuks kasvanud дзикӧдз тошсялӧма
2. adj ohjeldamatu, pöörane, taltsutamatu лёк; julm, toores этшысь петӧм
♦
metsik raev лёк скӧр;
metsik vaenlane этшысь петӧм вӧрӧг
3. adj tohutu, meeletu, pöörane йӧй, лёк, яр, ӧвсьытӧм, этш тӧдтӧм
♦
metsik kiirus йӧй ӧд;
metsik viha этш тӧдтӧм лӧг;
metsik peavalu лёк юр висьӧм;
metsik vastupanu яр водзсасьӧм;
metsik karjumine ӧвсьытӧм горзӧм

negatiivne <negat'iivne negat'iivse negat'iivse[t -, negat'iivse[te negat'iivse[id 02 adj> taunitav, halb, tauniv, hukkamõistev, eitav лёк, негативнӧй
♦
negatiivne hinnang лёкӧдана дон сетӧм

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

omadus <omadus omaduse omadus[t omadus[se, omadus[te omadus/i 11 s> торъяланлун, аслыспӧлӧслун
♦
iseloomuomadus сямлӧн аслыспӧлӧслун;
inimesel on häid ja halbu omadusi мортыдлӧн эмӧсь бур и лёк аслыспӧлӧслунъяс

paha <paha paha paha -, paha[de paha[sid & pah/u 17 adj, s> adj лёк
♦
paha paber лёк кабала;
paha hais лёк дук;
paha ilm лёк поводдя;
mul on paha olla меным лёк

putukas <putukas putuka putuka[t -, putuka[te putuka[id 02 s> lülijalgne гаг
♦
putukad zool Insecta гагъяс, гут-гаг;
kahjurputukas, kahjulik putukas лёк вӧчысь гаг

puudulik <puudul'ik puuduliku puudul'ikku puudul'ikku, puudulik/e & puudul'ikku[de puudul'ikk/e & puudul'ikku[sid 25 adj, s>
1. adj liiga vähene, ebapiisav, mittetäielik абу тырмана, тырмытӧм
♦
puudulik areng тырмымӧн сӧвмытӧмлун;
puudulik info абу тырмана информация;
mu saksa keel on puudulik немеч кыв тӧдӧмӧй тырмытӧм
2. adj ebatäiuslik, puudustega омӧль, тырмытӧмторъяса
♦
puudulikud elutingimused омӧль олан условиеяс;
puudulik süsteem тырмытӧмторъяса система
3. adj kohtlane, poolearune торксьӧм
♦
õde on tal peast puudulik сылӧн чойыс торксьӧма
4. adj mitterahuldav лёк
♦
puudulikud hinded лёк ӧценкаяс

põhjustama <põhjusta[ma põhjusta[da põhjusta[b põhjusta[tud 27 v> помкаӧн лоны, вӧчны
♦
mis põhjustas tulekahju? мыйысь ӧзйӧма?;
orkaan põhjustas suuri purustusi орканыс зэв уна лёк вӧчис;
tütar on emale palju tuska põhjustanud нылыс вӧчис мамыслы зэв уна шог

põllumajandus <+majandus majanduse majandus[t majandus[se, majandus[te majandus/i 11 s> видз-му овмӧс
♦
põud on meie põllumajandusele suurt kahju teinud косыс миян видз-му овмӧслы зэв уна лёк вӧчис

põud <p'õud põua p'õuda p'õuda, p'õuda[de p'õuda[sid & p'õud/u 22 s> кос, зэртӧм кад
♦
põud teeb viljale liiga косыс кӧдзаяслы лёк вӧчӧ

riivama <r'iiva[ma riiva[ta r'iiva[b riiva[tud 29 v>
1. [möödudes] kergelt puudutama инмыны, инмыштны; vastu v sisse minnes kergelt vigastama крукыштны
♦
ta pea riivas lage юрыс инмис йиркӧ;
kuuselatv riivab pilvi козлӧн юрыс инмыштӧ кымӧрӧ;
riivas mind etteheitva pilguga крукыштіс менӧ кӧритана синнас
2. hingeliselt haavama, solvama, häirima дойдны, крукыштны; mitte ükskõikseks jätma, korda minema вӧрзьӧдны
♦
teda riivas mehe pilge мужичӧйлӧн чуткӧмыс крукыштіс сійӧс;
see sündmus riivas valusalt тайӧ лоӧмторйыс ёна дойдіс;
enam ei riiva mind kellegi mured некодлӧн шогыс менӧ оз нин вӧрзьӧд
3. kedagi v midagi kahjustama топӧдны, лёк вӧчны
♦
seadus riivab aadli õigusi оланпас топӧдӧ двораналысь инӧдъяссӧ;
sõda riivas meid rängalt война вӧчис миян уна лёк
4. pinnapealselt, möödaminnes käsitlema гарыштны
♦
neid teemasid ei riivatud ühegi sõnaga тайӧ темаяссӧ ни ӧти кывйӧн эз гарыштны