[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны

helisema <helise[ma helise[da helise[b helise[tud 27 v> юргыны, триньгыны; kõlama юргыны, кывны
♦
kuljused helisevad бракольчи триньгӧ;
kirikukellad hakkasid helisema вичко жыннян пондіс бовгыны;
telefon helises телефон триньӧбтіс;
mets helises linnulaulust вӧрын юргис лэбач сьылӧм;
kõrvus heliseb tuttav viis пельын кылӧ тӧдса мелодия;
helisev laul гора сьылан;
helisev naer юркыд серам

hoiatama <hoiata[ma hoiata[da hoiata[b hoiata[tud 27 v> ӧлӧдны
♦
hoiatan sind viimast korda бӧръяысь тэнӧ ӧлӧда;
lind hoiatab poegi лэбач ӧлӧдӧ пиянсӧ;
ta lausus seda hoiatava häälega сійӧ тайӧс шуис ӧлӧдана горӧн

hukkuma <h'ukku[ma h'ukku[da h'ukku[b h'ukku[tud 27 v; h'ukku[ma h'ukku[da huku[b huku[tud 28 v> кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma
♦
nälja tõttu hukkuma тшыгла кувны;
lahingus hukkuma тышын усьны;
pakasega hukkub palju linde веж кӧдзыдысь кулӧ уна лэбач

kodulind <+l'ind linnu l'indu l'indu, l'indu[de l'indu[sid & l'ind/e 22 s> гортса лэбач, видзан лэбач

laiali <laiali adv>
1. laialt lahti дзирйыв восьса; pärani гурйыв, дзирйыв
♦
värav laiali lahti воротаыс гурйыв восьса;
lind ajas tiivad laiali лэбач паськӧдіс бордсӧ
2. hajali, hajuvil, hajuvile разі-пели, пасьтала
♦
mänguasjad on põrandal laiali чачаясыс джодж пасьтала;
kanapojad jooksid laiali чипанъяс пышйисны разі-пели

lind <l'ind linnu l'indu l'indu, l'indu[de l'indu[sid & l'ind/e 22 s> лэбач
♦
jahilind пӧтка;
kodulind гортса лэбач;
linnud lendavad лэбачьяс лэбӧны

looma <l'oo[ma l'uu[a l'oo[b l'oo[dud, l'õ[i loo[ge luu[akse 38 v>
1. лӧсьӧдны, вӧчны; asutama артмӧдны, панны; moodustama котыртны
♦
laule looma сьыланкыв лӧсьӧдлыны;
lind on loodud lendama лэбач чужӧма лэбавны;
poeg lõi oma perekonna пиӧй семйитчис;
loodi uus ühing котыртісны выль котыр
2. õisikut vm taimeosi moodustama
♦
rukis loob pead рудзӧг шептасьӧ

murdma <m'urd[ma m'urd[a murra[b m'ur[tud, m'urd[is m'urd[ke 34 v>
1. katki tegema, lõhkuma чегны; katki, puruks, tükkideks чегъявны
♦
murdis kepi pooleks чегис бедьсӧ шӧри;
torm murrab puid бушков чегъялӧ пуяс;
murtud tiivaga lind чегӧм бордъя лэбач
2. saaklooma tapma косявны, косявлыны
♦
hunt murdis lamba кӧин косялӧма ыжӧс
3. piltl midagi rikkuma, mitte arvestama торкны, кежны
♦
lepingut murdma сёрнитчӧмысь кежны

otsas <otsas postp, adv>
1. postp [gen]; adv pealmisel pinnal, ülemise osa peal, millegi küljes, peal вылын
♦
nagi otsas тув йылын;
linnupesa on puu otsas лэбач поз пу вылын
2. adv lõpul, läbi (+ olema) бырны, помасьны
♦
raha on otsas сьӧм бырис

purustama <purusta[ma purusta[da purusta[b purusta[tud 27 v>
1. puruks, katki tegema, lõhkuma жугӧдны; täielikult purustama, hävitama кисьтны; peeneks посньӧдны
♦
poisikesed purustasid akna зонкаяс жугӧдісны ӧшинь;
purustab pähkleid ӧрек поткӧдлӧ;
purustatud riis посньӧдлӧм рис;
purustatud linnupesad кисьтӧм лэбач позъяс;
vee purustav jõud валӧн жуглан вын
2. piltl hävitama, täiesti ära rikkuma торкны, дзугны; hävitavalt võitma, alistama пасьвартны
♦
kogupauk purustas vaikuse ӧтув лыйӧм торкис чӧв-лӧньсӧ;
sõda on ta lootused purustanud война дзугис сылысь лача-надеясӧ;
vaenlane purustati вӧрӧгӧс пасьвартісны

puur1 <p'uur puuri p'uuri p'uuri, p'uuri[de p'uuri[sid & p'uur/e 22 s> lindude ja loomade jaoks садӧк, чом
♦
rabeleb ja viskleb kui lind puuris садӧкын лэбач моз пессьӧ да шыбласьӧ

toituma <t'oitu[ma t'oitu[da t'oitu[b t'oitu[tud 27 v> end toitma сёйны
♦
putukaist toituv lind гут-гагӧс сёйысь лэбач

tutt <t'utt tuti t'utti t'utti, t'utti[de t'utti[sid & t'utt/e 22 s>
1. omaette hoidev juuksesalk прать; püstine salk сорс
♦
heinatutt турун тылым;
tutiga lind сорса лэбач;
neiul on juuksed kuklasse tutiks seotud нывлӧн юрсиыс балябӧжас гаровтӧма;
võttis poisil tutist kinni ja sakutas кыскыштіс зонсӧ юрси пратьӧдыс
2. ümar tups гӧгыль (шапкаяслӧн); rippuvate narmastega tups туг; lehv бант
♦
tutiga barett гӧгыля берет;
tüdrukul oli roosa tutt peas нывкалӧн юрас вӧлі кельыдгӧрд бант

tõusma <t'õus[ma t'õus[ta tõuse[b t'õus[tud, t'õus[is t'õus[ke 32 v>
1. ülespoole, kõrgemale liikuma кайны; püsti сувтны; õhku, lendu лэбзьыны; päikse kohta петны; hommikul voodist tõusta чеччыны
♦
mööda treppi pööningule tõusma содйӧд йирк вылӧ кайны;
lind tõusis lendu v õhku лэбач лэбзис;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру;
päike tõusis täna kell üheksa шондіыс талун петіс ӧкмыс часын;
hobune tõusis tagajalgadele вӧв сувтіс бӧр кок вылас;
Kristus on üles tõusnud Кристос ловзьӧма
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema
♦
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
piim tõusis keema йӧв пузис
3. määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne suurenema, kasvama, kiirenema содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima
♦
pension tõuseb пенсия содӧ;
hinnad tõusevad донъяс содӧны

vabadus <vabadus vabaduse vabadus[t vabadus[se, vabadus[te vabadus/i 11 s>
1. вӧля; sõltumatus, iseseisvus асшод
♦
võitlus vabaduse eest асшод вӧсна вермасьӧм
2. вӧля
♦
linnuke pääses puurist vabadusse лэбач мездмис садӧкысь [вӧля вылӧ]
3. vaba voli вӧля
♦
liikumisvabadus ветлан вӧля, вӧля ветлыны;
sõnavabadus шуан вӧля, вӧля шуны;
usuvabadus эскан вӧля, вӧля эскыны;
valikuvabadus бӧръян вӧля, вӧля бӧрйыны