?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kala <kala kala kala -, kala[de kala[sid & kal/u 17 s> чери
♦
luine kala лыа чери;
keedetud kala пуӧм чери;
kuivatatud kala косьтӧм чери;
külmutatud kala кынтӧм чери;
värske kala выльӧн кыйӧм чери;
eluskala ловъя чери;
külmsuitsukala кӧдзыдӧн тшынӧдӧм чери;
merekala саридзса чери;
püügikala кыян чери;
soolakala сола чери;
söödakala сам-чери;
süvaveekala пыдын олысь чери;
vääriskala дона чери;
kalade ränne черияслӧн мӧдлаӧ вуджӧм;
kala v kalu püüdma чери кыйны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kalale minema чери кыйны мунны;
kala näkkab чери дӧбӧдчӧ
kallas <kallas k'alda kallas[t -, kallas[te k'alda[id 07 s> берег, вадор, дор
♦
järsk kallas зӧм берег, крут берег;
kõrge kallas джуджыд берег;
lauge kallas алькӧс вадор;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
kivikallas изъя берег;
liivakallas лыа вадор;
vastaskallas мӧдлапӧв;
paati kaldale tõmbama пыжсӧ косӧ кыскыны;
kalda poole v suunas aerutama v sõudma береглань сынны;
eestlaste esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust эстонечьяслӧн пӧль-пӧчныс воӧмаӧсь Балтика саридз дорӧ миян эраӧдз
kandma <k'and[ma k'and[a kanna[b k'an[tud, k'and[is k'and[ke 34 v>
1. üles tõstetuna edasi toimetama, korduvalt v eri suundades нуны; tassima eri suundades новлыны
♦
käe otsas kandma киын нуны;
kaenla all kandma киняулын нуны;
süles kandma моздорын нуны;
kohvrit kandma чемодан нуны;
vett kandma ва новлыны;
vool kandis paati edasi визулыс кылӧдіс пыжсӧ;
jõgi kannab liiva merre юыс нуӧ саридзӧ лыа
2. millegi seljas-, jalas- v küljesoleku kohta новлыны
♦
kübarat kandma шляпа новлыны;
prille kandma ӧчки новлыны;
relva kandma ӧружйӧ новлыны;
habet kandma тош новлыны;
armastab kanda kirevaid rõivaid радейтӧ новлыны югыд рӧма паськӧм;
kandis poriga kalosse няйт поводдя дырйи новліс колош;
kantud riided новлӧм паськӧм
kell <k'ell kella k'ella k'ella, k'ella[de k'ella[sid & k'ell/i 22 s>
1. kõlisti, suurem, reeglina kirikukell жыннян; väiksem триньган
♦
jalgrattakell велосипед триньган;
kirikukell вичко жыннян;
kellad taovad alarmi жыннянъяс шызьӧдана бовгӧны
2. ajanäitaja часі
♦
käekell киын новлан часі;
liivakell лыа часі;
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча
3. kellaaeg кад
♦
mis v [kui]palju kell on? уна-ӧ кадыс;
kell on veerand viis кадыс нёль час дас вит минут;
kell üks päeval ӧти час лунын;
kell viis hommikul вит час асылын;
kell läheneb kuuele кадыс матыстчӧ квайтлань;
kell on juba palju кадыс сёр нин
liiv <l'iiv liiva l'iiva l'iiva, l'iiva[de l'iiva[sid & l'iiv/u 22 s> лыа
♦
peen liiv посни лыа
palav <palav palava palava[t -, palava[te palava[id 02 adj, s> adj kuum, tuline жар, пӧсь
♦
palav suvi жар гожӧм;
palav saun жар пывсян;
palav puder пӧсь рок;
palav liiv пӧсь лыа
peen <p'een peene & p'eene p'een[t p'een[de, peen[te p'een[i 13 adj>
1. väikese läbi- ja ümbermõõduga вӧсни
♦
peened taimevarred быдмӧгъяслӧн вӧсни заяс;
hästi peen niit зэв вӧсни сунис
2. pisikestest osakestest koosnev посни
♦
peen liiv посни лыа
3. rafineeritud зэв мича; elegantne элегантнӧй
♦
peen maitse зэв бур мич гӧгӧрвоӧм, мичсӧ зэв бура гӧгӧрвоӧм
põhi2 <põhi põhja p'õhja p'õhja, p'õhja[de p'õhja[sid & p'õhj/u 24 s>
1. eseme, sõiduriista alumine v keskne osa пыдӧс
♦
paadipõhi пыж пыдӧс;
tasku põhjas on auk зеп пыдӧсын розь
2. looduslike moodustiste alumine pind v kõige madalam osa пыдӧс
♦
liivapõhi, liivane põhi лыа пыдӧс;
merepõhi саридз пыдӧс
3. millegi aluseks olev, kandev pind v kiht подув
♦
püramiidi põhi пирамида подув
4. see, millel miski põhineb, alus, lähtekoht подув
♦
romaani ajalooline põhi романлӧн историческӧй подулыс
segu <segu segu segu -, segu[de segu[sid 17 s> erilaadsete ainete mehaanilise segamise v segunemise tulemus сорас
♦
gaasisegu газ сорас;
lubja ja liiva segu кориз да лыа сорас
voor1 <v'oor voore v'oor[t v'oor[de, voor[te v'oor[i 13 s> geogr lauge ovaalne kõrgendik веретя
♦
liivased voored лыа веретя;
metsased voored вӧрвыв
