?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 74 artiklit, väljastan 50
aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим
aastapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> {кутшӧмкӧ лоӧмторсянь кымынкӧ} во тыран лун, {кодлыкӧ, мыйлыкӧ кымынкӧ} во тырӧм, {ӧти либӧ унджык во сайся лоӧмторлӧн} лун
♦
pulma-aastapäev кӧлысь лун, гӧтрасян лун, верӧс сайӧ петан лун;
{kelle} surma-aastapäev {кодлӧнкӧ} кулан луныс;
{mitmes} sünniaastapäev {кодлӧнкӧ} чужӧмсянь {кымынкӧ} во тыран лун;
{mille} asutamise aastapäev {мыйкӧ} панан лун, {мыйкӧ} восьтан лун;
koor tähistab oma kümnendat aastapäeva хор пасйӧ дас во тырӧмсӧ;
koori kümnenda aastapäeva kontsert хорлӧн дас во тыран лунся концерт, хорлӧн дас во тырӧмлы сиӧм концерт
aprill <apr'ill aprilli apr'illi apr'illi, apr'illi[de apr'illi[sid & apr'ill/e 22 s> апрель, косму
♦
jahe aprill ыркыд апрель;
esimene aprill первой апрель;
aprilli lõpul апрель помын;
kolmandal aprillil апрель коймӧд лунӧ, коймӧд апрельӧ;
ta sündis aprillis сійӧ чужис апрельын
asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч
avaldamine <avaldamine avaldamise avaldamis[t avaldamis[se, avaldamis[te avaldamis/i 12 s>
1. väljendamine петкӧдлӧм; teatavakstegemine юӧртӧм, висьталӧм; osutamine, ilmutamine петкӧдлӧм
♦
oma arvamuse avaldamine ассьыд чайтӧм висьталӧм;
tänu avaldamine аттьӧалӧм;
juubilarile austuse avaldamine юбилярӧс пыдди пуктӧм петкӧдлӧм;
vastupanu avaldamine водзсасьӧм
2. publitseerimine йӧзӧдӧм
♦
seaduse avaldamine оланпас йӧзӧдӧм;
avaldamise kuupäev йӧзӧдан лун;
avaldamist takistama йӧзӧдӧм конйӧдлыны
halvenema <halvene[ma halvene[da halvene[b halvene[tud 27 v> лёкмыны, омӧльтчыны, лёкджык лоны
♦
suhted halvenesid йитӧдъяс лёкмисны;
tervis halvenes iga päevaga дзоньвидзалун омӧльтчис быд лун
harilik <haril'ik hariliku haril'ikku haril'ikku, harilik/e & haril'ikku[de haril'ikk/e & haril'ikku[sid 25 adj> нинӧмӧн торъявтӧм, пырся; igapäevane быд лунся кодь
♦
harilik kiri trük кельыд шрифт;
harilik laps нинӧмӧн торъявтӧм кага;
harilik nähtus нинӧмӧн торъявтӧмтор;
harilik pliiats сьӧд пытшкӧса карандаш, прӧстӧй карандаш;
harilikust soojem talv вексяысь шоныдджык тӧв;
täna on harilik tööpäev талун нинӧмӧн торъявтӧм уджалан лун
homne <h'omne h'omse h'omse[t -, h'omse[te h'omse[id 02 adj, s>
1. adj аскиа
♦
homne päev аскиа лун
2. s аски
♦
homsest alates, homsest peale аскисянь;
oota homseni! виччыв аскиӧдз!
iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ
ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!
jaanipäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> 24. juuni Иван лун, купальнича лун
jooma <j'oo[ma j'uu[a j'oo[b j'oo[dud, j'õ[i joo[ge juu[akse 38 v> юны
♦
vett jooma ва юны;
istusime teed jooma пуксим чай юны;
jõi klaasi põhjani стӧкансӧ ставнас юис;
anna mulle juua вай меным юны;
anna hobustele juua юктӧд вӧвъясӧс, сет вӧвъяслы юны;
jõime sünnipäevalapse terviseks юим чужан лун пасйысьлӧн дзоньвидзалун вӧснаыс;
ta mees joob kõvasti сылӧн верӧсыс ёна юӧ;
ta kukkus jooma сійӧ юсис;
ta jõi end põhja сійӧ дзикӧдз юсис
jumal <jumal jumala jumala[t -, jumala[te jumala[id 02 s>
1. kõrgeim üleloomulik olend v jõud ен ► sama päritoluga sama päritoluga ilm
♦
paganajumalad пернатӧмъяслӧн енъяс;
päikesejumal шонді ен;
tulejumal би ен;
jumalaid kummardama енъяслы юрбитны;
jumalaid appi hüüdma енъясӧс отсӧг вылӧ чуксавны;
jumalatele ohverdama енъяслы вись вайны
2. (ainsuses) ristiusu jumal ka suurtäheliselt ен, господь
♦
mu jumal енмӧй;
armas jumal, halasta енмӧй, мылышт;
jumalale lootma ен вылӧ надейтчыны;
jumalat teotama енмӧс вӧйпны;
jumala nimel paluma енмӧн корны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks ен отсӧгӧн мед ставыс бур лоас;
iga jumala päev быд лун
juuli <juuli juuli juuli[t -, juuli[de juuli[sid 16 s> юль, сора [тӧлысь]
♦
kuum juuli жар юль;
25. juulil сора тӧлысь 25-ӧд лунӧ, 25-ӧд юльӧ;
juulis tehakse heina юльын пуктӧны турун
juuni <juuni juuni juuni[t -, juuni[de juuni[sid 16 s> юнь, лӧддза-номъя [тӧлысь]
♦
jahe ja vihmane juuni ыркыд да зэра юнь;
24. juunil on jaanipäev 24-ӧд юнь – тайӧ Иван лун
jõulupüha <+püha püha püha -, püha[de püha[sid & püh/i 17 s> relig Рӧштво, Рӧштво лун
♦
häid jõulupühi! Рӧштвоӧн!
järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны
jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт
kaine <kaine k'aine kaine[t -, kaine[te k'aine[id 06 adj; k'aine k'aine k'aine[t -, k'aine[te k'aine[id 01 adj>
1. mittejoobnud садь, садь юра
♦
kainest peast, kaine peaga садь юрӧн;
kaineks tegema пальӧдны;
ta ei näe kainet päeva сылӧн ютӧг лун оз кольлы
2. mõistuspärane, asjalik тӧлка
♦
kaine pilk v vaade elule олӧм вылас тӧлка видзӧдлас
kakskümmend <k'aks+kümmend kahe+k'ümne k'aht[e]+kümme[t & k'aht[e]+kümmend -, kahe+k'ümne[te kahe+k'ümne[id 05 num> кызь
♦
kakskümmend kuus кызь квайт;
kolmsada kakskümmend куимсё кызь;
kakskümmend sajandikku кызь сёӧд пайыс;
kakskümmend päeva кызь лун;
romaan koosneb kahekümnest peatükist романас кызь юрпас
kastma <k'ast[ma k'ast[a kasta[b kaste[tud, k'ast[is k'ast[ke 34 v>
1. киськавны
♦
peenraid kastma град киськавны;
lilli kastma дзоридз киськавны;
suud kastma вом кӧтӧдны
2. märjaks tegema кӧтӧдны; märjaks tegemiseks vedeliku sisse panema сюйлыны
♦
palaval päeval on mõnus end jões kasta жар лунӧ лӧсьыд юын кӧтӧдчыны;
kastis kuuma raua külma vette пӧсь кӧртсӧ сюйис кӧдзыд ваӧ
kauge <k'auge k'auge k'auge[t -, k'auge[te k'auge[id 01 adj> ылі, ылысса
♦
kauge kaja ылі йӧла;
kauged maad ылі муяс;
kauge tulevik ылі аскиа лун, коркӧ воан кад
kehtima <k'ehti[ma k'ehti[da k'ehti[b k'ehti[tud 27 v> действуйтны
♦
kehtima hakkama действуйтны заводитны;
1. jaanuarist kehtiv seadus 1 январсянь действуйтысь оланпас;
pilet on kehtiv kolm päeva билетыс туяна куим лун
kell <k'ell kella k'ella k'ella, k'ella[de k'ella[sid & k'ell/i 22 s>
1. kõlisti, suurem, reeglina kirikukell жыннян; väiksem триньган
♦
jalgrattakell велосипед триньган;
kirikukell вичко жыннян;
kellad taovad alarmi жыннянъяс шызьӧдана бовгӧны
2. ajanäitaja часі
♦
käekell киын новлан часі;
liivakell лыа часі;
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча
3. kellaaeg кад
♦
mis v [kui]palju kell on? уна-ӧ кадыс;
kell on veerand viis кадыс нёль час дас вит минут;
kell üks päeval ӧти час лунын;
kell viis hommikul вит час асылын;
kell läheneb kuuele кадыс матыстчӧ квайтлань;
kell on juba palju кадыс сёр нин
keset <keset prep [part]> keskel шӧрын
♦
keset aeda сад шӧрын;
keset lauda пызан шӧрын;
keset päeva лун шӧрын
keskpäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> лун шӧр
♦
keskpäeval лун шӧрын
kinkima <k'inki[ma k'inki[da kingi[b kingi[tud 28 v> козьнавны
♦
mida emale sünnipäevaks kinkida? мый козьнавны мамлы чужан лун вылас?
kuluma <kulu[ma kulu[da kulu[b kulu[tud 27 v>
1. läbi, katki hõõrduma киссьыны, бырны
♦
kleit on kulunud платтьӧыс киссьӧма
2. millekski ära kasutatud saama мунны; tarvis minema ковмыны, ковны
♦
palk kulub söögi peale удждон мунӧ сёян вылӧ;
sõiduks kulub kolm päeva мунны колӧ куим лун
3. aja kohta: mööduma, minema мунны
♦
aeg kulus märkamatult кадыс муніс казявтӧг
kuupäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> лун; aasta, kuu ja päev дата
♦
mis kuupäev täna on? кымынӧд талун?;
mis kuupäevaks? кутшӧм лун кежлӧ?
käsutus <käsutus käsutuse käsutus[t käsutus[se, käsutus[te käsutus/i 11 s> keegi on kellegi juhtida веськӧдлӧм; miski on kasutada вӧдитчӧм
♦
sõdur ilmus ohvitseri käsutusse! салдат воис офицерлӧн веськӧдлӧм улӧ!;
meie käsutuses on kolm päeva миян эм куим лун
lahtine <l'ahtine l'ahtise l'ahtis[t l'ahtis[se, l'ahtis[te l'ahtis/i & l'ahtise[id 12 & 10 adj> avatud, katmata, avalik, aval восьса
♦
lahtine silp keel восьса слог;
lahtine koosolek восьса собранньӧ;
lahtine tund восьса урок;
lahtiste uste päev восьса ӧдзӧса лун
lihavõtted pl <+võte v'õtte võte[t -, võte[te v'õtte[id 06 s> Ыджыд лун
lõuna <lõuna l'õuna lõuna[t -, lõuna[te l'õuna[id 06 s>
1. ilmakaar лун, лунвыв ► sama päritoluga sama päritoluga lõuna
♦
tuul on v puhub lõunast лун тӧв
2. keskpäev лун шӧр
♦
magab lõunani лун шӧрӧдз узьӧ
3. lõunasöök ӧбед, пажын, лунся сёян
♦
maitsev lõuna чӧскыд пажын
läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис
minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр
mis <m'is mille mi[da -, mille[l & m'i[l mille[lt & m'i[lt; pl m'is, mille & mille[de, mi[da 00 pron>
1. (substantiivselt otsese küsimuse algul) мый ► sama päritoluga sama päritoluga mis
♦
mis [on] lahti? мый лоис?;
mis uut v uudist? мый выльыс?;
millega me sõidame? мыйӧн ми мунам?
2. (adjektiivselt täpsustusküsimuses) missugune samalaadsete seast?, missugune?, milline? кутшӧм, мый
♦
mis kurja ma olen teinud? мый лёксӧ ме вӧчи?;
mis keeli te oskate? кутшӧм кывъяс ті тӧданныд?;
mis kell rong saabub? кымын часын воӧ поездыс?;
mis v mil moel v kombel te tutvusite? кыдзи ті тӧдмасинныд?
3. (substantiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega мый
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
4. (adjektiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega кутшӧм
♦
palun ütle, mis päev täna on висьтав, кутшӧм талун лун
mitmes <m'itmes m'itmenda m'itmenda[t -, m'itmenda[te m'itmenda[id 02 pron>
1. näitab millegi ebamäärast järjekorda, kohta samasuguste arvulises reas некымынӧд
♦
sajab juba mitmendat päeva некымынӧд лун нин зэрӧ
2. küsimuses: missuguses järjekorras, missugusel kohal arvulises järjestuses кымынӧд
♦
mitmes kuupäev täna on? кымынӧд талун?
3. kõrvallause algul siduvas funktsioonis кымынӧд
♦
ma ei mäleta, mitmendal korrusel ta elab ме ог помнит, кымынӧд судаын сійӧ олӧ
mõni <mõni mõne m'õn[d & m'õn[da m'õn[da, mõne[de mõne[sid 20 pron>
1. keegi, teadmata kes кодкӧ
♦
ära räägi nii kõvasti, mõni võib kuulda эн сёрнит сэтшӧм гораа, кодкӧ вермас кывны
2. (adjektiivselt) keegi кодкӧ; mingi кутшӧмкӧ
♦
pane mõni muu kleit selga пасьтав кутшӧмкӧ мӧд платтьӧ;
tulen mõni teine kord мӧдысь вола
3. umbmäärane väike hulk, loendatavate nimisõnadega некымын, кымынкӧ; umbmäärane väike hulk, loendamatute nimisõnadega мындакӧ
♦
mõneks päevaks некымын лун кежлӧ;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти
möllama <m'ölla[ma mölla[ta m'ölla[b mölla[tud 29 v>
1. segadust tekitades v purustades liikuma v tegutsema лёкавны
♦
mees möllab sõgedas vihas мужичӧй скӧрысла лёкалӧ
2. lärmakalt pidutsema гуляйтны, гажӧдчыны
♦
pulmas möllati mitu päeva кӧлысясисны-гуляйтісны некымын лун;
möllasime peol end korralikult välja прамӧя войпукасим-гажӧдчим
3. mängeldes mürama, hullama ышмыны, дурны
♦
lapsed möllavad soojas vees шоныд ваын ышмӧны челядь;
kassipojad möllavad põrandal джоджын дурӧны каньпиян
4. mille kallal rassima ноксьыны; millega jändama мырсьыны
♦
möllab päev läbi põllul лунтыр мырсьӧ му вылын;
möllab traktori kallal мырсьӧ трактор дорас
5. loodusjõudude vm stiihia kohta буавны
♦
merel möllab torm саридзын буалӧ бушков;
viha möllab hinges piltl лӧгыс пуӧ-петӧ
mööda minema ruumiliselt v ajaliselt mööduma, lakkama дорті мунны; ajaliselt кольны, прӧйдитны
♦
lähen iga päev sellest kauplusest mööda быд лун муна тайӧ лавка дортіыс;
läks mööda mõni päev колис некымын лун
nädalapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> üks nädala seitsmest päevast вежон лун
♦
nädalapäevade nimetused вежон лун нимъяс
oma1 <oma pron; oma oma oma -, oma[de oma[sid & om/i 17 pron, adj, s>
1. pron (ei käändu) ас ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
isa oma pojaga батьыс аслас пиыскӧд;
igaüks on oma õnne sepp ассьыс шудсӧ быдӧн ачыс дорӧ
2. pron (käänduvana) ise, enese v enda asemel ас
♦
ostis omale kingad ньӧбис аслыс тупли
3. adj ас
♦
sünnipäeval olid ainult omad inimesed чужан лун вылас вӧліны сӧмын ас йӧз;
omast arust ас думсьыс;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс
palgapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> удждон лун, пӧлучка лун
prii <pr'ii pr'ii pr'ii[d -, pr'ii[de pr'ii[sid 26 adj>
1. vaba прӧст; sõltumata асшодъя
♦
prii päev прӧст лун;
pidas ennast priiks inimeseks чайтіс асьсӧ асшодъя мортӧн;
olen muredest prii менам тӧжд абу;
olen suvel prii ме гожӧмнас прӧст;
tegi seda omast priist tahtmisest вӧчис тайӧс ас вӧлясьыс
2. tasuta медтӧм
♦
prii korter медтӧм патера
puhkepäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> шойччан лун
puhul <puhul postp [gen]> korral, juhul -ӧн
♦
võpatab iga krõpsatuse puhul быд кышкӧмысь черӧбтӧ;
külmetuse puhul joo vaarikateed кынмӧмысь висигӧн ӧмидза чай ю;
palju õnne sünnipäeva puhul чужан лунӧн
päev <p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> лун
♦
ilus päev мича лун;
homne päev аскиа лун;
puhkepäev шойччан лун;
tööpäev уджалан лун;
keset päeva лун шӧрын;
iga jumala päev быд лун;
päeval ja öösel лун и вой;
lahtiste uste päev восьса ӧдзӧса лун
päevane <päevane päevase päevas[t -, päevas[te päevase[id 10 adj>
1. päevaajaga seotud, hrl vastandatuna öisele, õhtusele лунся, лунъя, лун
♦
päevane aeg лунся кад
2. ööpäeva jooksul saadud, tehtud, kulutatud, ööpäeva peale ette nähtud лун-войся, суткися
♦
päevane lüps лун-войся лысьтӧм йӧв, лун-войӧн лысьтӧм йӧв
3. (liitsõna järelosana) ööpäeva v teatud arv ööpäevi kestev v kestnud лунъя
♦
kahepäevane кык лунъя
päikeseline <p'äikeseline p'äikeselise p'äikeselis[t p'äikeselis[se, p'äikeselis[te p'äikeselis/i 12 adj> шондіа
♦
soe ja päikeseline päev шоныд да шондіа лун
pärastlõuna <+lõuna l'õuna lõuna[t -, lõuna[te l'õuna[id 06 s> лун шӧр бӧрын
♦
täna on mul pärastlõuna vaba талун лун шӧр бӧрас ме прӧст;
reede pärastlõunal sõidan maale пекничаӧ лун шӧр бӧрас муна сиктӧ
