?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 112 artiklit, väljastan 50
aevastama <aevasta[ma aevasta[da aevasta[b aevasta[tud 27 v>
1. korduvalt несъявны; ühe korra несйыны
♦
tolm ajas lapsi aevastama буссьыс челядь несъялісны;
mootor aevastas ja jäi vait моторыс несйис и ланьтіс
2. piltl, kõnek лоны веськодьӧн
♦
tema arvamuse peale v arvamusele ma aevastan меным веськодь сылӧн чайтӧмыс
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын
alluma <'allu[ma 'allu[da 'allu[b 'allu[tud 27 v>
1. ametialaselt кипод улын лоны, кипод улын уджавны
♦
ministeeriumile alluv asutus министерство кипод улын уджалысь организация;
linn allus siis Taani kuningale карыс сэки вӧлі Данияса король кипод улын
2. kuuletuma, alistuv olema сетчыны, {мыйкӧ} серти овны
♦
{kelle} võimule alluma {кодлӧн} власьтлы сетчыны;
{kelle} tahtele alluma {кодлӧн} кӧсйӧм серти {мыйкӧ} вӧчны;
seadustele alluma оланпас серти овны;
see haigus allub ravile raskesti тайӧ висьӧмыс бурдӧдӧмлы сетчӧ сьӧкыда
ametikoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> чин, удж
♦
vastutav ametikoht кывкутана чин;
juhtiv ametikoht юрнуӧдан чин;
kõrgel ametikohal ыджыд чинын;
ametikohal olema удж вылын лоны {кодӧн};
ametikohale määrama удж вылӧ индыны {кодӧн};
ametikohalt vabastama удж вылысь вештыны
aset leidma вӧвны, лоны
asuma <asu[ma asu[da asu[b asu[tud 27 v>
1. olema, asetsema вӧвны, лоны, сулавны; viibima лоны
♦
suvila asub mere ääres дачаыс сулалӧ саридз бердын;
mis tänavas asub raamatukogu? кутшӧм уличын [сулалӧ] библиотека?;
linn asub mäe jalamil карыс сулалӧ гӧра горулын;
kauplused asuvad käe-jala juures лавкаяс зэв матынӧсь;
korter asub kolmandal korrusel патераыс коймӧд судтаын;
sõnaraamatud asuvad kolmandal riiulil кывчукӧръяс сулалӧны коймӧд джаджйын;
kus ta praegu asub? кӧні сійӧ ӧні?
2. tegema hakkama, tegevust alustama босьтчыны, заводитны
♦
tööle asuma уджӧ босьтчыны;
kõik asusid sööma v toidu kallale ставӧн заводитісны сёйны;
nad asusid teele найӧ петісны туйӧ;
minekule asuma мунны мӧдӧдчыны
eeldus <'eeldus 'eelduse 'eeldus[t 'eeldus[se, 'eeldus[te 'eeldus/i & 'eelduse[id 11 & 09 s>
1. eeltingimus колана подув
♦
edu kõige olulisem eeldus артмӧмлы медся тӧдчана подув;
eeldused viljakaks koostööks бур результата ӧтувъя уджлы колана подув;
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.)
2. (pl) кужанлун, вермӧм
♦
tal on kõik eeldused saada heaks näitlejaks сылӧн тӧдчӧ вермӧм лоны бур артистӧн
eelnema <'eelne[ma 'eelne[da 'eelne[b 'eelne[tud 27 v> мыйкӧ водзын лоны, мыйкӧ водзын вӧвны
♦
põhjus eelneb tagajärjele помка овлӧ бӧртас водзын;
eelnenud aastail воддза вояснас
eeskuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> пример, мыччӧд
♦
elav eeskuju ловъя пример;
parim eeskuju медбур мыччӧд;
üllameelsuse eeskuju бурлун мыччӧд;
eeskuju andma пример сетны;
eeskuju võtma {kellest} кодкӧ вылӧ видзӧдны;
{kelle} eeskujule järgnema, {kelle} eeskuju järgima кодкӧ моз вӧчны;
eeskujuks olema примерӧн лоны
eksisteerima <eksist'eeri[ma eksist'eeri[da eksisteeri[b eksisteeri[tud 28 v> oleviku ainsus эм; oleviku mitmus эмӧсь; minevikus вӧвны; tulevikus лоны; elama овны
♦
kunagi eksisteerinud komme коркӧ вӧвлӧм традиция;
rahumeelselt koos eksisteerima ӧтсӧгласӧн орччӧн овны;
sellist probleemi ei eksisteeri татшӧм проблемаыс абу
ema <ema ema ema -, ema[de ema[sid 17 s> мам; piltl algataja, looja подув пуктысь
♦
kallis ema дона мам;
paljulapseline v lasterikas ema уна челядя мам;
imetav ema нёньӧдчысь мам;
ristiema вежань;
võõrasema ичинь;
emata jäänud laps мамтӧгыс кольӧм кага;
emaks saama мамӧн лоны;
tütar on täiesti emasse läinud нывсӧ дзик мамланьыс кыскӧма;
teatrikunsti ema театрлы подув пуктысь
erand <erand erandi erandi[t -, erandi[te erande[id 02 s> исключение, кежӧм
♦
harv erand гежӧд исключение;
ei tohi olla mingeid erandeid оз вермы лоны некутшӧм исключение;
erand kinnitab reeglit правилӧысь кежӧмыс вынсьӧдӧ правилӧсӧ
esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда
ettevaatlik <+v'aatl'ik v'aatliku v'aatl'ikku v'aatl'ikku, v'aatlik/e & v'aatl'ikku[de v'aatl'ikk/e & v'aatl'ikku[sid 25 adj> tegija kohta видзчысьысь; tehtava kohta видзчысяна
♦
ettevaatlik inimene видзчысьысь морт;
ettevaatlik loom видзчысьысь пемӧс;
ettevaatlikud sammud видзчысяна воськовъяс;
ettevaatlikuks muutuma видзчысьысьӧн лоны;
ole tulega ettevaatlik бинад видзчысь
haigusleht <+l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s> висян кабала, больничнӧй
♦
haiguslehel olema больничнӧй вылын лоны
haisema <h'aise[ma h'aise[da haise[b haise[tud 28 v> лёк дука лоны, лёк дук петны, лёк дук кывны
♦
siin haiseb küüslaugu järele тані кылӧ чеснӧк дук;
liha haiseb pisut яйсьыс дук петыштӧ
hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас
halvenema <halvene[ma halvene[da halvene[b halvene[tud 27 v> лёкмыны, омӧльтчыны, лёкджык лоны
♦
suhted halvenesid йитӧдъяс лёкмисны;
tervis halvenes iga päevaga дзоньвидзалун омӧльтчис быд лун
hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась
isa <isa isa isa -, isa[de isa[sid 17 s> бать, ай
♦
lihane isa ас бать;
linnaisad карса юралысьяс;
ristiisa вежай;
võõrasisa дядь;
isaks saama батьӧн лоны;
poeg on isasse läinud писӧ батьланьыс кыскӧма;
lapsed on isa nägu челядьыс батьланьыс мунӧны
iseseisev <+s'eisev s'eisva s'eisva[t -, s'eisva[te s'eisva[id 02 adj>
1. sõltumatu асшӧр, асшӧрлуна, ас вӧляа, торъя
♦
iseseisev riik торъя канму, асшӧр государство;
iseseisvaks riigiks saama асшӧрлуна государствоӧн лоны
2. teiste abita tehtav, algupärane торъя, аскежся
♦
iseseisev arvamus торъя видзӧдлас;
õpilaste iseseisev töö велӧдчысьяслӧн аскежся удж;
noored alustasid iseseisvat elu том йӧз пондісны овны ас кежсьыныс
juhtuma <j'uhtu[ma j'uhtu[da j'uhtu[b j'uhtu[tud 27 v> aset leidma, toimuma лоны
♦
juhtus õnnetus лоис лёктор, суис лёктор;
see lugu juhtus juba ammu тайӧ вӧлі важӧн нин;
see juhtus kogemata тайӧ артмис кӧсйытӧг;
mis siin juhtus? мый тані лоис?;
isaga on midagi juhtunud батькӧд мыйкӧ лоӧма;
sellist asja pole enne juhtunud татшӧмторйыд эз на вӧвлы;
kõik võib juhtuda быдторйыс вермас лоны
järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны
kaaluma <k'aalu[ma k'aalu[da kaalu[b kaalu[tud 28 v>
1. kaalu omama кыскыны; piltl лоны тӧдчанаӧн, кутны тӧдчанлун
♦
pakk kaalub kolm kilo пакетыс кыскӧ куим кило;
tema sõna kaalub vähe сылӧн кывйыс абу тӧдчана;
kaaluv argument тӧдчана аргумент
2. kaalu kindlaks määrama веситны, ӧшны; end веситчыны; millegi üle järele mõtlema артыштны, артавны, донйыштны
♦
olukorda põhjalikult kaaluma ситуациясӧ бура донйыштны;
ettepanekut kaaluma вӧзйӧмсӧ донйыштны;
kaalusin kotti kilo suhkrut веситі мешӧкӧ кило сакар;
ta on rahaasjus äärmiselt kaaluv сьӧма делӧясад сійӧ зэв артасьысь
kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь
♦
kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
kaasnema <k'aasne[ma k'aasne[da k'aasne[b k'aasne[tud 27 v> лоны < {мыйкӧ дырйи, мыйкӧдкӧ ӧттшӧтш}>; korduvalt овлыны < {мыйкӧ дырйи, мыйкӧдкӧ ӧттшӧтш}>
♦
troopikatsüklonitega kaasnevad paduvihmad тропикаса циклонъяс дырйи овлӧны сувтса зэръяс;
haigusega kaasneb palavik висигӧн овлӧ температура;
õigusega kaasnevad kohustused инӧдъяскӧд йитчӧмаӧсь могъяс
kahtlus <k'ahtlus k'ahtluse k'ahtlus[t k'ahtlus[se, k'ahtlus[te k'ahtlus/i & k'ahtluse[id 11 & 09 s> ыдъясьӧм
♦
piinav kahtlus сьӧлӧм майыштан ыдъясьӧм;
kahtlust avaldama ыдъясьӧм висьтавны;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
pole vähimatki kahtlust некутшӧм ыдъясьӧм оз вермы лоны;
hinge sugenes kahtlus сьӧлӧмӧ пырис майшасьӧм
kena <kena kena kena -, kena[de kena[sid & ken/i 17 adj>
1. meeldiva välimusega, nägus мича, лӧсьыд; meeldiva olemisega шань
♦
kena neiu мича ныв
2. lahke, vastutulelik авъя, шань
♦
võiksid minu vastu kenam olla вермин эськӧ мекӧд шаньджык лоны
kerkima <k'erki[ma k'erki[da k'erki[b k'erki[tud 27 v>
1. tõusma, kõrgenema, esile ulatuma лыбны, кыптыны
♦
pinnale kerkima веркӧсӧ лыбны;
palavik kerkis температураыс содіс
2. tekkima, ilmuma лоны; ehitamisega ühenduses кыптыны
♦
kerkivad uued linnad кыптӧны выль каръяс;
talle kerkisid pisarad silmi синваыс петіс
kestma <k'est[ma k'est[a kesta[b keste[tud, k'est[is k'est[ke 34 v> vältama, jätkuma кыссьыны; püsima лоны
♦
pidu kestis hommikuni гажӧдчисны асылӧдзыс;
vihmasadu kestis terve öö зэрис войбыд;
sõda oli kestnud juba aastaid войнаыс кыссис уна во нин
kohtlema <k'ohtle[ma kohel[da k'ohtle[b kohel[dud 30 v> kellegagi ümber käima лоны < {кутшӧмӧнкӧ кодкӧдкӧ}>
♦
{keda} erilise viisakusega kohtlema торъя вежавидзысьӧн лоны {кодкӧдкӧ};
kohtleb teisi inimesi jõhkralt мукӧдыскӧд сійӧ лёк
kokku langema ühte langema, kokku sattuma лӧсявны, лоны ӧткодьӧн
♦
minu töö ja hobi langevad kokku уджӧй да хоббиӧй ӧткодьӧсь
koosnema <k'oosne[ma k'oosne[da k'oosne[b k'oosne[tud 27 v> лоны < {кутшӧмӧнкӧ}>
♦
romaan koosneb viiest köitest романыс вит тома
korduma <k'ordu[ma k'ordu[da k'ordu[b k'ordu[tud 27 v> мӧдысь лоны, бара лоны, мӧдпӧласьны
♦
et see enam ei korduks! мед татшӧмыс сэсся эз вӧв!
kujunema <kujune[ma kujune[da kujune[b kujune[tud 27 v> vormuma, tekkima, moodustuma артмыны, лоны
♦
millised oleme ise, selliseks kujunevad ka lapsed кутшӧмӧсь асьным, сэтшӧмӧсь лоасны и челядь;
pilved kujunevad veeaurust кымӧръяс артмӧны руысь
kujutama <kujuta[ma kujuta[da kujuta[b kujuta[tud 27 v>
1. konkreetsel kujul esitama петкӧдлыны
♦
kirjanik kujutab elu nii, nagu see tegelikult oli гижысь петкӧдлӧ олӧмсӧ, кутшӧмӧн сійӧ збыльысь вӧлӧма;
kujutav kunst серпасасян искусство
2. olema, moodustama лоны, вӧвны
♦
romaan kujutab endast triloogia viimast osa романыс трилогиялӧн бӧръя юкӧныс
kuni <kuni konj, adv, prep>
1. konj aega väljendav -тӧдз, пока
♦
oota, kuni ma tulen виччыв менам локтытӧдз;
tee seda, kuni pole hilja! вӧч, пока абу сёр!;
laps nuttis seni, kuni uinus кага бӧрдіс унмовсьтӧдзыс
2. konj ühendav
♦
sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale муна кык-куим вежон кежлӧ Хийумааӧ
3. adv; prep [term] rõhutab piiri, milleni miski toimub v esineb -ӧдз
♦
see võib maksta kuni sada eurot талӧн доныс вермас лоны сё евроӧдз;
lugesin kuni keskööni лыддьыси вой шӧрӧдз
kurat <kurat kuradi kuradi[t -, kuradi[te kurade[id 02 s>
1. kurjuse kehastus чӧрт, мути, мор, дявӧл; kurivaim омӧль
♦
poisid olid päevitanud nagu noored kuradid зонъяс, гожъялӧмаӧсь да, том чӧртъяс кодьӧсь
2. kirumissõna сӧтана, чӧрт, мор, лешак
♦
kurat teda võtku! мор мед нуас!;
kurat teab, kuhu ta kadus! чӧртыс тӧдӧ, кытчӧ сійӧ вошис!;
kurat teab, mis võib juhtuda лешакыс тӧдӧ, мый вермас лоны
kuuluma <k'uulu[ma k'uulu[da k'uulu[b k'uulu[tud 27 v>
1. kellelegi, tulevikus лоны < {кодлӧнкӧ}>; minevikus вӧвны < {кодлӧнкӧ}>
♦
kellele kuulub see maa? кодлӧн тайӧ муыс?;
meie võistkonnale kuulub teine koht миян командалӧн – мӧд места
2. millegi hulka пырны
♦
ta ei kuulu ühtegi erakonda сійӧ оз пыр ни ӧти ютырӧ
kõlbama <k'õlba[ma kõlva[ta k'õlba[b kõlva[tud 29 v> sobima туйны, шогмыны; sünnis olema лӧсьыд лоны
♦
igaüks ei kõlba õpetajaks быдӧн велӧдысьӧ оз туй;
kõik seened ei kõlba süüa оз став тшакыс шогмы сёйны;
nii hilja ei kõlba külla minna татшӧм сёр гӧсьти мунны абу лӧсьыд
lootma <l'oot[ma l'oot[a looda[b loode[tud, l'oot[is l'oot[ke 34 v> надейтчыны, лача кутны
♦
igaüks loodab õnne leida v õnnelikuks saada быдӧн надейтчӧ лоны шуда;
pole kellegi peale v kellelegi loota надейтчыны некод вылӧ
mahti <m'ahti adv> ajalise võimaluse väljendamisel кад лоны; eituse puhul некор
♦
ei olnud mahti puhata некор вӧлі шойччыны;
on sul natuke mahti minuga rääkida? эм тэнад кадыд мекӧд сёрнитыштны?
maitsma <m'aits[ma m'aits[ta maitse[b m'aits[tud, m'aitse[s m'aits[ke 32 v>
1. maitset proovima видлыны (кӧр йылысь)
♦
maitse, kas supp on soolane või mage видлы, супыс сола али дуб
2. teatud maitsega olema кутшӧмкӧ кӧра лоны
♦
kala maitses traani järele чериыс вӧлі сывдӧм гос кӧра
maksma <m'aks[ma m'aks[ta maksa[b m'aks[tud, m'aks[is m'aks[ke 32 v>
1. mille eest mida tasuma мынтыны, вештыны, мынтысьны, вештысьны
♦
korteri eest maksma патераысь мынтысьны;
võlga maksma уджйӧз мынтыны;
trahvi maksma штрап мынтыны
2. ostmisel, müümisel mingit hinda omama, mida väärt olema сулавны, мыйкӧ дон лоны
♦
ajaleht maksab kaks eurot газетлӧн доныс кык евро;
paljas lubadus ei maksa midagi весь кӧсйысьӧмыд нинӧм оз сулав
3. mõtet olema, tasuma, pruukima ковны
♦
ei maksa rutata оз ков тэрмасьны
meeles olema тӧд вылын лоны
♦
kõik nimed ei ole mul enam meeles став нимсӧ ог нин помнит
meenutama <meenuta[ma meenuta[da meenuta[b meenuta[tud 27 v>
1. endale mällu äratama, mälus esile kutsuma казьтыштны, тӧд вылӧ уськӧдны
♦
püüab aadressi meenutada кӧсйӧ казьтыштны адрессӧ
2. kellelegi meenuma panema, meelde tooma казьтыштны
♦
pean teile meenutama, et ... колӧ тіян казьтыштны, мый ...
3. sarnasuse põhjal võrreldav v kõrvutatav olema кодланькӧ / мыйланькӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ вылӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ кодь лоны
♦
poiss meenutab oma vanaisa зонка мунӧ пӧль вылас;
kasarmut meenutav sünge maja казарма кодь шуштӧм керка
mitte <m'itte adv>
1. rõhutab, intensiivistab eitust абу
♦
süüdi pole mitte tema, vaid keegi teine мыжаыс абу сійӧ, а кодкӧ мӧд;
mitte midagi ei juhtunud нинӧм эз ло;
ma ei tea mitte kui midagi ме дзик нинӧм ог тӧд;
kas ta pole mitte sinu isa? сійӧ абу тэнад батьыд?
2. jaatavas kontekstis väljendab eitust
♦
lähen, aga mitte täna муна, но ог талун;
olla või mitte olla! лоны али не лоны
muutuma <m'uutu[ma m'uutu[da m'uutu[b m'uutu[tud 27 v>
1. вежсьыны; teisenema, muunduma пӧрны, лоны < {кутшӧмӧнкӧ, кодӧнкӧ, мыйӧнкӧ}>
♦
halvemaks muutuma лёкмыны;
tärklis muutub suhkruks крахмал пӧрӧ сакарӧ;
miski pole ta elus muutunud сылӧн олӧмас нинӧм абу вежсьӧма
2. keel käänduma вежлӧг серти вежласьны; pöörduma мортасьны (кадакыв йылысь)
♦
muutuvad sõnaliigid вежласьысь кывсикасъяс
mõeldav <m'õeldav m'õeldava m'õeldava[t -, m'õeldava[te m'õeldava[id 02 adj> kujuteldav, võimalik лоны вермана
♦
mõeldav see ju on, aga vähe usutav тайӧ вермӧ лоны, но оз ёна эскыссьы
