[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ainus <ainus 'ainsa ainus[t & 'ainsa[t -, 'ainsa[te 'ainsa[id 05 & 03 adj, s> adj дзик ӧти; eitusega ни ӧти
♦
ainus soov дзик ӧти кӧсйӧм;
ainus lootus дзик ӧти лача;
ainus väljapääs sellest olukorrast дзик ӧти петан туй татшӧмторсьыд;
taevas polnud ainustki v ainsatki pilve енэжас эз вӧв ни ӧти кымӧр;
ainustki v ainsatki hingelist polnud kodus ловъя лов эз вӧв гортын

aru <aru aru aru -, aru[de aru[sid 17 s> mõistus вежӧр, мывкыд
♦
tark aru ыджыд мывкыд;
piiratud aru ичӧт вежӧр;
terve aruga inimene тӧлка мывкыда морт;
terase aruga laps ёсь мывкыда кага;
lühikese v napi aruga olevus ичӧт вежӧра ловъя лов;
inimene on aruga olend мортыд вежӧра ловъя лов;
vanataat on arust segane пӧльӧыс выжывмӧма;
eit on poole aruga пӧчӧыс абу тыр сюсь;
minu arust ме думысь

aur <'aur auru 'auru 'auru, 'auru[de 'auru[sid & 'aur/e 22 s> ру; udu ру
♦
tuline aur жар ру;
kuiv aur кос ру;
ülekuumendatud aur донӧдӧм ру;
mürgised aurud пагӧдан ру;
alkoholiaur вина ру;
elavhõbedaaur тюрк ру;
hingeaur лов ру;
veeaur ва ру;
uduaur пакталан ру;
auruga kütma руӧн шонтыны;
auruga keetma руӧн пузьӧдны

elamus <elamus elamuse elamus[t elamus[se, elamus[te elamus/i 11 s> mulje сьӧлӧм вылӧ воӧм; üleelamine ас вывті нуӧм, майшасьӧм; tunne кылӧм
♦
meeldiv elamus кажитчӧм;
hingelised elamused лов кылӧмъяс;
sügavad elamused пыдӧдз вежӧрӧ мӧрччӧм;
film jättis unustamatu elamuse фильмыс вунӧдны позьтӧг мӧрччис сьӧлӧмӧ

elav <elav elava elava[t -, elava[te elava[id 02 adj> ловъя; aktiivne, energiline, intensiivne визув, пельк; vallatu, rahutu, kärsitu вильыш, инӧ ӧшйытӧм; ergas, liikuv, elurõõmus шурыд; kärmas чож, визув; ere, ilmekas кыпыд, сераса
♦
elavad lilled ловъя дзоридзьяс;
elavad ja surnud ловъяяс да кулӧмаяс;
elavad keeled ловъя кывъяс;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
elavad silmad визув син;
elav loomus визув сям;
elav huvi кыпыд интерес;
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
elav eeskuju ловъя пример;
elav kõnelus визув сёрни;
elav kirjavahetus зіля письмӧасьӧм;
elav liiklus тшӧкыд ветлӧм-мунӧм;
elav kauplemine зіля вузасьӧм;
elav poiss вильыш зон;
elav laps визув кага;
mitte kusagil polnud ainustki elavat hinge некӧн эз вӧв ни ӧти ловъя лов

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

haldjas <h'aldjas h'aldja h'aldja[t -, h'aldja[te h'aldja[id 02 s> müt лов; kaitsevaim видзысь лов
♦
head haldjad бур ловъяс;
koduhaldjas олыся;
metshaldjad вӧрсаяс;
veehaldjas васа

hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!

huvi <huvi huvi huvi -, huvi[de huvi[sid & huv/e 17 s>
1. tähelepanu, harrastamine интерес, ыштӧм
♦
elav huvi кыпыд интерес;
vaimsed huvid лов могмӧдан интерес;
kirjandushuvi литература дорӧ интерес;
huvi ilmutama {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
huvi kaotama {kelle-mille vastu} интерес воштыны;
huvi tundma {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
mul on kadunud huvi töö vastu уджӧй менӧ оз ыштӧд
2. (hrl pl) tulu, kasu интересъяс, колӧм
♦
isiklikud huvid ас интересъяс;
rahvuslikud huvid войтырлӧн интересъяс;
{kelle} huvides {кодлыкӧ} колӧ;
{kelle} huve kaitsma {кодлыськӧ} интересъяс дорйыны;
oma huvide eest võitlema ас интересъяс вӧсна вермасьны

ilu <ilu ilu ilu -, ilu[de ilu[sid 17 s> kaunidus, veetlevus мич, мичлун
♦
klassikaline ilu классическӧй мич;
kütkestav ilu веж петкӧдлан мич;
nõiduslik ilu мойдса мичлун;
hingeilu лов мич;
suveöö ilu гожся войлӧн мич;
keele ilu кывлӧн мичлуныс;
oma iluga pimestama ас мичлунӧн син ёрны;
ilu nautima мичлунӧн нимкодясьны;
ilu on närbunud мичыс нярмӧма

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kippuma <k'ippu[ma k'ippu[da kipu[b kipu[tud 28 v>
1. tikkuma, tükkima кӧсйыны, нырччыны, синны (мыйкӧ вӧчны); kallale ӧдӧлитны
♦
koju kippuma гортӧ синны;
kaklusse kippuma косьӧ сюйсьыны;
{kelle} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed kipuvad õue челядь кӧсйӧны ывлаӧ;
külm kipub kallale кӧдзыдыс ӧдӧлитӧ
2. kalduma нёровтчыны
♦
päev kipub õhtusse луныс нёровтчӧ рытлань;
sa kipud viimasel ajal hilinema бӧръя каднас тэ тшӧкыда сёрман

kultuur <kult'uur kultuuri kult'uuri kult'uuri, kult'uuri[de kult'uuri[sid & kult'uur/e 22 s>
1. rahva eluvormide kogum; muististe rühm культура
♦
vaimne kultuur лов могмӧдан культура
2. põll viljeldav põlluliik; biol söötmel kasvatatud mikroobid культура
♦
teraviljakultuur põll зернӧвӧй культура

kurk2 <k'urk kurgu k'urku k'urku, k'urku[de k'urku[sid & k'urk/e 22 s> üldkeeles горш
♦
hingekurk лов горш;
kurk on haige горш висьӧ

lahe <lahe laheda laheda[t -, laheda[te laheda[id 02 adj> mõnus, õdus лӧсьыд; sõbralik, lahke бур
♦
hingel hakkab lahe лов вылын лӧсьыд лоӧ;
ta on lahe inimene сійӧ бур морт

lähedus <lähedus läheduse lähedus[t lähedus[se, lähedus[te lähedus/i 11 s>
1. lähedalolek, lähedane-olek матыслун
♦
hingeline lähedus лов матыслун
2. lähiümbrus, lähikond матігӧгӧр
♦
siin läheduses pole ühtki järve матігӧгӧрас ни ӧти ты абу

masendus <masendus masenduse masendus[t masendus[se, masendus[te masendus/i 11 s> masendumine, rõhutud meeleolu депрессия, жугыльлун
♦
olen mustas masenduses лов вылын зэв сьӧкыд

olend <olend olendi olendi[t -, olendi[te olende[id 02 s> лов
♦
elusolend ловъя лов

pinge <pinge p'inge pinge[t -, pinge[te p'inge[id 06 s>
1. pingulolek, pingelisus зэвтчӧм, зэлалӧм
♦
vaimne pinge лов зэвтчӧм;
närvipinge вей зэвтчӧм;
vibunöör on pinges v pinge all ньӧввуж зэвтчӧма
2. el напряженньӧ
♦
pinge võnkumine напряженньӧ вежласьӧм

seisukord <+k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. olukord, situatsioon положенньӧ, ситуация
♦
hea aineline seisukord судзсьӧм, судзсяна олӧм;
erakorraline seisukord виччысьны позьтӧм положенньӧ
2. seisund, olek
♦
hingeline seisukord лов кылӧм;
haige seisukord on halvenenud висьысьлы лоис лёкджык

seisund <seisund seisundi seisundi[t -, seisundi[te seisunde[id 02 s>
1. olek
♦
tervislik seisund дзоньвидзалун;
hingeseisund лов кылӧм;
rahutusseisund майшасьӧм;
stressiseisund стресс;
ärritusseisund скӧрмӧм
2. olukord, seisukord ситуация
♦
varaline seisund судзсьӧм;
konfliktiseisund зыксьӧм

süda <süda südame südan[t -, südame[te südame[id 04 s>
1. сьӧлӧм ► sama päritoluga sama päritoluga süda
♦
inimsüda, inimese süda морт сьӧлӧм, мортлӧн сьӧлӧм;
süda jätab lööke vahele сьӧлӧм тіпкӧ коставлӧмӧн
2. piltl seoses hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega, sisim, hing сьӧлӧм, лов
♦
süda on rõõmus лов радлӧ;
muretu v kerge südamega asuti teele кокни лолӧн петісны туйӧ;
süda ei anna v ei saa rahu сьӧлӧм абу инын;
naeris südamest сьӧлӧмсяньыс сераліс
3. piltl iiveldustunde puhul
♦
mu süda on paha rasvasest toidust госа сёянысь восӧдӧ

südametunnistus <+tunnistus tunnistuse tunnistus[t tunnistus[se, tunnistus[te tunnistus/i 11 s> мывкыд, яндзим
♦
talitasin oma südametunnistuse järgi аслам мывкыд серти вӧчи;
südametunnistus ei luba nõnda toimida лов оз лэпты тайӧс вӧчны;
ametniku südametunnistus ärkas чиналы лоис яндзим

tasakaal <+k'aal kaalu k'aalu k'aalu, k'aalu[de k'aalu[sid & k'aal/e 22 s>
1. püsiv kehaasend
♦
tasakaalu hoidma v säilitama усьӧмысь кутчысьны
2. stabiilne olek, paras vahekord, võrdsus, kooskõla ӧтвесьталун, баланс
♦
ökotasakaal, ökoloogiline tasakaal экологическӧй баланс;
tasakaal loomariigis ӧтвесьталун пемӧсъяс пӧвстын
3. tundeelu normaalne seisund, hingerahu, enesevalitsus лӧньлун
♦
hingeline tasakaal лов лӧньлун

vaim <v'aim vaimu v'aimu v'aimu, v'aimu[de v'aimu[sid & v'aim/e 22 s>
1. kõik psüühiline inimeses вежӧр
♦
terves kehas terve vaim дзоньвидза вир-яйлӧн тыр-бур и вежӧрыс
2. sisemaailm лов; vaimulaad сям
♦
tal on rahutu vaim сійӧ инасьтӧм лола;
teda iseloomustab leplik vaim сійӧ ладмӧдчысь сяма
3. mõtteviis, meelsus мӧвпсям; tõekspidamised видзӧдласъяс
♦
elati kristlikus vaimus олісны кристос эскӧм видзӧдласъяс серти
4. surnu hing, kummitus, viirastus лов
♦
surnute vaimud кулӧмаяслӧн ловъяс

vaimne <v'aimne v'aimse v'aimse[t -, v'aimse[te v'aimse[id 02 adj>
1. vaimu- лов могмӧдан, пытшкӧсса
♦
vaimne töö юра удж;
vaimsed huvid лов могмӧдан интерес;
vaimne kultuur лов могмӧдан культура;
inimese vaimne areng мортлӧн пытшкӧсса сӧвмӧм
2. psüühikaga seotud психическӧй, вежӧр
♦
vaimne tervis психическӧй дзоньвидзалун;
vaimne alaareng вежӧр сӧвмытӧмлун

väärtus <v'äärtus v'äärtuse v'äärtus[t v'äärtus[se, v'äärtus[te v'äärtus/i & v'äärtuse[id 11 & 09 s>
1. kelle-mille positiivne v negatiivne tähendus inimese jaoks тӧдчанлун, коланлун
♦
millegi teaduslik väärtus мыйлӧнкӧ научнӧй тӧдчанлуныс
2. (hrl pl) väärtuslik v tähtis omadus v asi озырлун
♦
vaimsed väärtused лов могмӧдан озырлун
3. maj maksumus дон
♦
korteri väärtus патералӧн доныс