[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aastakümme <+kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 s> дас во
♦
aastakümneid tagasi уна дас во сайын;
19. sajandi viimasel aastakümnel XIX нэмся бӧръя дасӧд вонас;
õde õpetab lapsi juba kolm aastakümmet чойӧй комын во нин челядьӧс велӧдӧ

aastapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> {кутшӧмкӧ лоӧмторсянь кымынкӧ} во тыран лун, {кодлыкӧ, мыйлыкӧ кымынкӧ} во тырӧм, {ӧти либӧ унджык во сайся лоӧмторлӧн} лун
♦
pulma-aastapäev кӧлысь лун, гӧтрасян лун, верӧс сайӧ петан лун;
{kelle} surma-aastapäev {кодлӧнкӧ} кулан луныс;
{mitmes} sünniaastapäev {кодлӧнкӧ} чужӧмсянь {кымынкӧ} во тыран лун;
{mille} asutamise aastapäev {мыйкӧ} панан лун, {мыйкӧ} восьтан лун;
koor tähistab oma kümnendat aastapäeva хор пасйӧ дас во тырӧмсӧ;
koori kümnenda aastapäeva kontsert хорлӧн дас во тыран лунся концерт, хорлӧн дас во тырӧмлы сиӧм концерт

abielu <+elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> гозйӧн олӧм, гозйӧдчӧм
♦
esimene abielu медводдза гозйӧдчӧм, первой гозйӧдчӧм;
õnnelik abielu шуда гозйӧн олӧм;
vabaabielu гижсьытӧг олӧм;
abielu sõlmimine гӧтрасьӧм, гижсьӧм;
abielus mees гӧтыра мужичӧй;
abielus naine верӧс сайын нывбаба, верӧс сайын ань;
oma abielu lahutama торйӧдчыны, юксьыны;
vend on abielus õpetajaga вокӧй гӧтыра, гӧтырыс велӧдысь;
meie abielu purunes [миян] гозйӧн олӧмным киссис

aeglane <'aeglane 'aeglase 'aeglas[t 'aeglas[se, 'aeglas[te 'aeglas/i & 'aeglase[id 12 & 10? adj> ньӧжмыд, надз; pikaline ньӧжмыд, вӧрастӧм, дыгыд; kohmitsev ньӧжмыд, жуним
♦
aeglane liikumine ньӧжмыд мунӧм;
aeglased liigutused ньӧжмыд вӧрӧм;
aeglane müüja ньӧжмыд [вӧраса] вузасьысь;
aeglane lift ньӧжмыд лифт;
aeglane jahtumine надзӧн кӧдзалӧм

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

aine <aine 'aine aine[t -, aine[te 'aine[id 06 s>
1. -тор, вещество; materjal материал; mateeria материя, -тор
♦
vedel aine кизьӧртор;
plahvatusohtlik v lõhkeohtlik aine пасьвартантор;
antiseptiline aine пежасьӧмысь видзантор;
kleepaine лемалантор;
mürkaine пагӧдантор;
toiduaine сёянтор;
toitaine пӧткӧдантор;
puidust või muust ainest esemed пуысь либӧ мукӧдторйысь вӧчӧмторъяс
2. õppeaine велӧдан дисциплина, предмет
♦
kohustuslik aine быть велӧдана предмет;
fakultatiivaine, fakultatiivne aine факультативнӧй предмет;
lemmikaine радейтана предмет;
õppeaine велӧдан предмет
3. käsitlusobjekt -тор, материал, тема
♦
sobiv vaidlusaine, sobiv aine vaidluseks бур вензянтор, туяна вензян тема;
jutuaine, kõneaine сёрнитантор;
uurimisaine туялантор

ainuke[ne] <ainuke & ainukene ainukese ainukes[t ainukes[se, ainukes[te ainukes/i 12 adj, s> adj ӧтка, дзик ӧти; rõhutatult дзик ӧти; eitusega ни ӧти
♦
ainuke[ne] laps ӧтка кага;
ainuke[ne] sõber дзик ӧти ёрт;
ainuke[ne] soov дзик ӧти кӧсйӧм;
me ei leidnud ainukestki seent миян эз сюр ни ӧти тшак

aitama <'aita[ma aida[ta 'aita[b aida[tud 29 v>
1. abistama отсавны
♦
{kellele} mantlit selga aitama {кодлы} пальтоасьны отсавны;
aita ta püsti отсав сылы сувтны;
miski ei aidanud нинӧм эз отсав;
mis see aitab? тайӧ мӧй отсалас?
2. (impersonaalselt) piisama тырмыны
♦
aitab! тырмас!;
aitab juba magamisest тырмас нин узьны;
aitab kolmest abilisest куим отсасьысь тырмас

aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ

alandama <alanda[ma alanda[da alanda[b alanda[tud 27 v>
1. mille taset чинтыны
♦
palka alandama удждон чинтыны;
häält alandama гӧлӧс чинтыны;
temperatuuri alandati 20 kraadi võrra температурасӧ чинтісны 20 градус вылӧ;
alandatud prahiraha mer донтӧммӧдӧм фрахт
2. moraalselt увтыртны, коньӧртны
♦
alluvat alandama киувсаӧс коньӧртны;
{keda kelle ees, keda kelle silmis} alandama увтыртны {кодӧс код [син] водзын};
alandav ettepanek увтыртан вӧзйӧм;
alandatud ja solvatud inimesed увтыртӧм да дӧзмӧдӧм йӧз

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

alla andma
1. alistuma, alla vanduma сетчыны
♦
vaenlane sunniti alla andma вӧрӧглы быть лоис сетчыны, вӧрӧглы ковмис сетчыны;
saatusele alla andma шуӧмаыскӧд миритчыны, судьбакӧд миритчыны
2. alla jääma сетчыны
♦
naised ei andnud töös meestele alla уджын нывбабаяс мужичӧйяслы эз сетчыны;
meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele sugugi alla миян столӧвӧйса сёян ресторансаысь ньӧти абу лёкджык

ametikoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> чин, удж
♦
vastutav ametikoht кывкутана чин;
juhtiv ametikoht юрнуӧдан чин;
kõrgel ametikohal ыджыд чинын;
ametikohal olema удж вылын лоны {кодӧн};
ametikohale määrama удж вылӧ индыны {кодӧн};
ametikohalt vabastama удж вылысь вештыны

ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?

andekas <'andekas 'andeka 'andeka[t -, 'andeka[te 'andeka[id 02 adj> енбиа, сюсь
♦
andekas inimene енбиа морт;
andekas näitleja енбиа артист;
andekas õpilane сюсь велӧдчысь;
see õpilane on matemaatikas eriti andekas тайӧ велӧдчысьыс математикаын торйӧн нин сюсь

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

armastama <armasta[ma armasta[da armasta[b armasta[tud 27 v> радейтны
♦
lapsi armastama челядьӧс радейтны;
oma emakeelt armastama чужан кыв радейтны;
muusikat armastama музыка радейтны;
nad armastavad teineteist kirglikult найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ зэв ёна;
lapsed armastavad magusat челядь радейтӧны юмов;
armastan laulda ja tantsida радейта сьывны да йӧктыны;
meie armastatud õpetaja миян радейтана велӧдысьным

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

armukade <+kade kadeda kadeda[t -, kadeda[te kadeda[id 02 adj> inimene вежӧгтысь; pilk, käitumine jms вежӧгтан, вежӧг
♦
armukade mees вежӧгтысь верӧс;
armukade pilk вежӧгтан син, вежӧг видзӧдлас;
{kelle pärast, kelle peale, kellele} armukade olema {кодӧс кодкӧд} вежӧгтыны;
ära ole armukade эн вежӧгты

arst <'arst arsti 'arsti 'arsti, 'arsti[de 'arsti[sid & 'arst/e 22 s> врач, бурдӧдчысь, {мый} бурдӧдысь
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
haavaarst хирург;
hambaarst пинь врач;
kiirabiarst скорӧйса врач;
kooliarst школаса врач;
kõrvaarst пель врач;
loomaarst пемӧс бурдӧдысь;
peaarst юралысь врач;
raviarst бурдӧдчысь врач;
silmaarst син врач, окулист;
sõjaväearst вӧеннӧй врач;
sünnitusabiarst гӧгинь, акушер;
veterinaararst ветеринар;
polikliiniku arst поликлиникаса врач;
arsti juurde minema врач дорӧ мунны;
arsti poole pöörduma врач дорӧ шыӧдчыны;
läks arsti juurde läbivaatusele муніс врачлы петкӧдчывны;
haigele kutsuti arst koju врачӧс корисны висьысь дорӧ гортас;
arst kirjutas retsepti врач гижис рецепт;
töötab maal arstina уджалӧ сиктын врачӧн, уджалӧ сиктса врачӧн

aruanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> отчёт, отчитайтчӧм
♦
kirjalik aruanne гижӧда отчёт;
suuline aruanne устнӧй отчёт;
asjalik aruanne прамӧй отчёт;
aastaaruanne вося отчёт;
koondaruanne ӧтвывтан отчёт;
kuuaruanne тӧлысся отчёт;
tööaruanne удж йылысь отчёт;
õppeaasta aruanne велӧдчан во йылысь отчёт;
saadiku aruanne valijatele депутатлӧн бӧрйысьысьяс водзын отчитайтчӧм;
aruannet nõudma отчёт корны;
aruannet koostama отчёт лӧсьӧдны;
aruannet esitama отчёт сетны;
koosolekul kuulati ära aruanne собранньӧ дырйи лои кывзӧма отчёт

arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны

asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч

asend <asend asendi asendi[t -, asendi[te asende[id 02 s>
1. asetsemisviis, seis поза, мыгӧр кутанног
♦
mõnus v mugav asend лӧсьыд поза;
ebamugav asend ладтӧм поза;
istuvas asendis пуксӧн;
horisontaalasend, horisontaalne asend водса поза;
kõhuliasend кымынь;
põlviliasend пидзӧс вылын;
püstasend, püstiasend сувтса поза;
seliliasend гатша поза;
keha asend туша кутанног;
asendit muutma поза вежны
2. asukoht, positsioon ин, {кӧнкӧ} сулалӧм
♦
eesasend keel водзын сулалӧм;
järelasend keel бӧрын сулалӧм;
aluse ja öeldise asend lauses подувпаслӧн да юӧрпаслӧн сёрникузяын ин;
päikese asendi järgi aega määrama шонді серти кад тӧдмавны

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

asjaajamine <+ajamine ajamise ajamis[t ajamis[se, ajamis[te ajamis/i 12 s> dokumentide vormistamine ja korraldamine дела нуӧдӧм; asjaõiendus нок, тӧжд-нок
♦
ametlik asjaajamine официальнӧй делӧ нуӧдӧм;
salajane asjaajamine гусьӧн делӧ нуӧдӧм;
asjaajamist üle andma делӧ нуӧдан удж сетны;
kogu see asjaajamine oli tarbetu став тайӧ нокыс весьшӧрӧ лоис

asjalik <asjal'ik asjaliku asjal'ikku asjal'ikku, asjalik/e & asjal'ikku[de asjal'ikk/e & asjal'ikku[sid 25 adj> тӧлка
♦
asjalik ettepanek тӧлка вӧзйӧм;
asjalik kriitika тӧлка критика;
asjalik küsimus тӧлка юалӧм;
asjalik arutelu тӧлка сёрни;
asjalik mees тӧлка морт;
ta on muutunud märksa asjalikumaks сійӧ [вежсис да] лоис ёна тӧлкаджык

asukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> ин, места
♦
sobiv asukoht шогмана ин;
soodus asukoht лӧсьыд места;
ma ei tea tema praegust asukohta ме ог тӧд, кӧні сійӧ ӧні

asutus <asutus asutuse asutus[t asutus[se, asutus[te asutus/i 11 s> -ин, учреждение, йӧзкерка
♦
haldusasutus администрация;
kasvatusasutus быдтан-велӧданін;
kinnipidamisasutus дзескыдін;
kohtuasutus ёрд;
kultuuriasutus культура йӧзкерка;
postiasutus пошта;
raviasutus бурдӧданін;
riigiasutus канмуса учреждение;
sõjaväeasutus военнӧй учреждение;
tolliasutus канкерка;
õppeasutus велӧдчанін

au <'au 'au 'au -, 'au[de 'au[sid 17 s> чесьт, бур ним; austus пыдди пуктӧм
♦
solvatud au увтыртӧм чесьт;
ohvitseriau офицер чесьт, офицерлӧн чесьт;
neiuau нывбур;
au ja väärikuse kaitse бур ним да мортлун дорйӧм;
{kelle} au määrima v teotama бур ним лякӧсьтны;
oma au hoidma ассьыд чесьт видзны;
igaühele on kallis oma perekonna au быдӧнлы дона аслас семьялӧн бур нимыс;
au ja kiitus {kellele} чесьт да слава {кодлы};
meie külaliste auks миян гӧсьтъяс йылысь думӧн;
ta maeti auga maha сійӧс гуалісны ыдждӧдлӧмӧн

auaste <+aste 'astme aste[t -, 'astme[te 'astme[id 05 s> чин
♦
ohvitseriauaste офицер чин;
auastmelt kõrgem чин серти ыджыдджык;
auastme andmine чин сетӧм

aus <'aus 'ausa 'ausa[t -, 'ausa[te 'ausa[id 02 adj> tõemeelne, õiglane, kohusetruu ылӧдчытӧм, честнӧй
♦
aus inimene ылӧдчытӧм морт;
aus tegu ылӧдчытӧм вӧчӧмтор;
aus kriitika ылӧдчытӧм критика;
ausad silmad ылӧдчытӧм син;
ma ei taha oma ausat nime määrida ме ог кӧсйы ассьым бур нимӧс лякӧсьтны;
sõpra hätta jätta pole aus пикӧ воӧм ёртӧс эновтны абу бур;
ausat elu elama ылӧдчытӧг овны

avaldamine <avaldamine avaldamise avaldamis[t avaldamis[se, avaldamis[te avaldamis/i 12 s>
1. väljendamine петкӧдлӧм; teatavakstegemine юӧртӧм, висьталӧм; osutamine, ilmutamine петкӧдлӧм
♦
oma arvamuse avaldamine ассьыд чайтӧм висьталӧм;
tänu avaldamine аттьӧалӧм;
juubilarile austuse avaldamine юбилярӧс пыдди пуктӧм петкӧдлӧм;
vastupanu avaldamine водзсасьӧм
2. publitseerimine йӧзӧдӧм
♦
seaduse avaldamine оланпас йӧзӧдӧм;
avaldamise kuupäev йӧзӧдан лун;
avaldamist takistama йӧзӧдӧм конйӧдлыны

avalduma <avaldu[ma avaldu[da avaldu[b avaldu[tud 27 v> тыдовтчыны, петкӧдчыны, тӧдчыны
♦
musikaalsus avaldub juba lapseeas музыка кылӧмыс тӧдчӧ челядьдырйи нин;
inimese mõtted avalduvad tema tegudes мортлӧн мӧвпъясыс тыдовтчӧны сылӧн уджъясас;
milles avaldub see haigus? мыйын петкӧдчӧ тайӧ висьӧмыс?;
poisi pilgus avaldub hirm зонлӧн синмас тӧдчӧ полӧм

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

edasine <edasine edasise edasis[t edasis[se, edasis[te edasis/i 12 adj> водзӧ лоан
♦
edasised sündmused водзӧ лоанторъяс;
edasised põlvkonnad локтан кӧленаяс;
tööstuse edasine areng промышленносьтлӧн водзӧ сӧвмӧм;
edasistest läbirääkimistest keelduma водзӧ сёрнитчӧмысь бӧрыньтчыны

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс

elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс

elav <elav elava elava[t -, elava[te elava[id 02 adj> ловъя; aktiivne, energiline, intensiivne визув, пельк; vallatu, rahutu, kärsitu вильыш, инӧ ӧшйытӧм; ergas, liikuv, elurõõmus шурыд; kärmas чож, визув; ere, ilmekas кыпыд, сераса
♦
elavad lilled ловъя дзоридзьяс;
elavad ja surnud ловъяяс да кулӧмаяс;
elavad keeled ловъя кывъяс;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
elavad silmad визув син;
elav loomus визув сям;
elav huvi кыпыд интерес;
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
elav eeskuju ловъя пример;
elav kõnelus визув сёрни;
elav kirjavahetus зіля письмӧасьӧм;
elav liiklus тшӧкыд ветлӧм-мунӧм;
elav kauplemine зіля вузасьӧм;
elav poiss вильыш зон;
elav laps визув кага;
mitte kusagil polnud ainustki elavat hinge некӧн эз вӧв ни ӧти ловъя лов

elekter <el'ekter el'ektri el'ektri[t -, el'ektri[te el'ektre[id 02 s> elektrilaengud, elektrienergia, elektrivalgus ток, электричество
♦
atmosfäärielekter, õhuelekter атмосфераса ток;
elektriga varustamine токӧн могмӧдӧм;
tehas töötab elektri jõul заводыс уджалӧ токсянь;
meil läks elekter ära миян бисӧ кусӧдісны;
majja on juba elekter sisse pandud керкаас бисӧ нюжӧдӧма нин

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ

enamasti <enamasti adv> suuremas osas, peamiselt кызвыннас; tavaliselt векджык, ёнджыкасӧ
♦
ta töötab enamasti kodus cійӧ векджык уджалӧ гортас;
lumi on enamasti juba sulanud лымйыс кызвыннас сылӧма нин