[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок

ka <ka adv> samuti тшӧтш, сідзжӧ, и; isegi, koguni весиг
♦
kas sina olid ka seal? тэ тшӧтш сэні вӧлін?;
ka meie olime kunagi noored и ми коркӧ вӧлім томӧсь, ми тшӧтш коркӧ вӧлім томӧсь;
keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte некод эз вермы отсавны, весиг врач;
kuhu sa ka ei läheks кытчӧ кӧть тэ он мун

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kuhu <kuhu adv> кытчӧ
♦
kuhu sa lähed? кытчӧ тэ мунан?;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?

kurat <kurat kuradi kuradi[t -, kuradi[te kurade[id 02 s>
1. kurjuse kehastus чӧрт, мути, мор, дявӧл; kurivaim омӧль
♦
poisid olid päevitanud nagu noored kuradid зонъяс, гожъялӧмаӧсь да, том чӧртъяс кодьӧсь
2. kirumissõna сӧтана, чӧрт, мор, лешак
♦
kurat teda võtku! мор мед нуас!;
kurat teab, kuhu ta kadus! чӧртыс тӧдӧ, кытчӧ сійӧ вошис!;
kurat teab, mis võib juhtuda лешакыс тӧдӧ, мый вермас лоны

nii <n'ii adv>
1. sedamoodi, selliselt сідз, тадз
♦
las olla nii мед лоас тадз, мед лоас сідз;
kas tõesti oli nii? збыльысь сідз вӧлі?;
ei, nii ei lähe оз, тадз оз туй;
ja nii edasi да сідз водзӧ;
hästi, olgu nii! бур, мед лоас сідз!
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм, татшӧм; hulga kohta та мында, сы мында
♦
kuhu sa nii vara lähed? кытчӧ тэ сэтшӧм водзсӧ мунан?;
kas nii palju? та мында?;
ta on nii üksik ja nii õnnetu сійӧ сэтшӧм ӧтка да шудтӧм
3. ühendsidesõnade osana
♦
tee kõik nii hästi kui võimalik вӧч ставсӧ кыдз позьӧ бурджыка;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?;
peab nii mitu korda ütlema, kui mitu korda vaja колӧ шуны сымдаысь, мындаысь колӧ

pagan <pagan pagana pagana[t -, pagana[te pagana[id 02 s>
1. mitteristiusuline пернатӧм морт, пыртчытӧм морт
♦
paganaid ristiusku pöörama пернатӧм йӧзӧс пыртны;
muistsed eestlased olid paganad важ эстонечьяс вӧліны пыртчытӧмӧсь
2. kurat, vanapagan чӧрт
♦
sepp on must kui pagan кузнеч чӧрт кодь сьӧд
3. kirumissõna чӧрт, мор, сӧтана, лешак, мокой
♦
oh sa pagan -- jälle sajab! сӧтанаыд – бара зэрӧ!;
käi v mine oma jutuga kus pagan! чӧрту мун аслад сёрнинад!;
kuhu sa, pagan, tormad? кытчӧ тэнӧ морыс лэбӧдӧ?;
mille pagana pärast sa siin istud? мый мокойла тэ тані пукалан?;
pagan teda teab лешакыс тӧдӧ

pistma <p'ist[ma p'ist[a pista[b piste[tud, p'ist[is p'ist[ke 34 v>
1. teravaotsalise esemega torkama
♦
nõelaga pistma емӧн сутшкыны
2. toppima, suruma сюйны
♦
pistis võtme lukuauku сюйис ключсӧ томан розьӧ;
pistis pea ukse vahelt sisse сюйис юрсӧ ӧдзӧс костӧд
3. kuhugi asetama
♦
pistis mantli nagisse ӧшӧдіс пальтосӧ тувйӧ;
kuhu ma olen küll oma prillid pistnud? кытчӧ нӧ ме ӧчкиӧс пукті?

põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш

reisima <r'eisi[ma r'eisi[da reisi[b reisi[tud 28 v> reisi v reise tegema путешествуйтны, ветлыны (кытчӧкӧ)
♦
ta armastab väga reisida сылы зэв ёна кажитчӧ путешествуйтны;
kuhu sa kavatsed suvel reisida? кытчӧ тэ кӧсъян гожӧмнас ветлыны?

sihtima <s'ihti[ma s'ihti[da sihi[b sihi[tud 28 v>
1. tabamise, pihtasaamise eesmärgil витны, метитчыны
♦
kütt sihib jänest вӧралысь витӧ кӧчлы;
sihtis kaua метитчис дыр
2. mingisse suunda näitama, osutama индыны, витны
♦
sihtis sõrmega silmapiirile витіс чуньнас енэжтаслань;
sõrm sihtis allkirja чуньыс индіс кырмпас вылӧ
3. mingit sihti, eesmärki taotlema, millegi poole püüdlema ыштыны, лӧсьӧдчыны; vihjama витны
♦
ta sihib kapteniks сійӧ ыштӧ лоны капитанӧн;
kuhu sina minema sihid? кытчӧ тэ лӧсьӧдчин мунны?;
ma ei mõista, kuhu sa oma jutuga sihid ме ог гӧгӧрво, кодарлань тэ витан аслад сёрнинад
4. silmitsema, takseerima дзоргыны, видзӧдны
♦
poiss sihtis üksisilmi õngekorki зонка дугдывтӧг дзоргис таб вылӧ;
miks sa mind niimoodi sihid? мыйла тэ ме вылӧ тадзи видзӧдан?
5. millegi sihis minema, kuhugi suunduma веськӧдчыны
♦
poiss sihtis tüdrukute juurde зон веськӧдчис нывъяс дорӧ

tuiskama <t'uiska[ma tuisa[ta t'uiska[b tuisa[tud 29 v>
1. турӧбавны
♦
väljas tuiskab [lund] ывлаын турӧбалӧ
2. kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama, tormama, sööstma тӧвзьыны
♦
auto tuiskas meist mööda машина тӧвзис ми дорті;
lained tuiskavad vastu kaldakaljut гыяс швачӧдчӧны берегдор кыртаӧ;
kuhu sa nõnda kiiruga tuiskad? кытчӧ тэ тӧвзян?

tõttama <t'õtta[ma tõta[ta t'õtta[b tõta[tud 29 v> ruttama, kiirustama тэрмасьны
♦
kuhu sa tõttad? кытчӧ тэ тэрмасян?;
sööb tõttamata сёйӧ тэрмасьтӧг

viima <v'ii[ma v'ii[a v'ii[b v'ii[dud, v'ii[s vii[ge vii[akse 38 v>
1. kandes нуны; vedades нуӧдны
♦
viis kirja posti нуис письмӧсӧ поштаӧ;
viis lapse lasteaeda нуӧдіс кагасӧ садйӧ;
noormees viis neiu tantsima том зон нуӧдіс нылӧс йӧктыны;
tuul viis mütsi peast тӧлыс лэбӧдіс шапкаӧс юрысь;
suurvesi viis silla minema ытва нуис поссӧ
2. teise asukohta kolima, teise ametisse, teisele töökohale suunama, millelegi muule juhtima v suunama вуджӧдны
♦
õpilane viidi neljandasse klassi велӧдчысьӧс вуджӧдісны нёльӧд классӧ
3. teat suunas paiknema v kulgema, kuhugi minna v välja jõuda võimaldama, minema, siirduma нуӧдны
♦
kuhu see tee viib? кытчӧ нуӧдӧ тайӧ туйыс?
4. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama
♦
ta viidi eksiteele сійӧс ылӧдлісны;
plaan viidi ellu плансӧ пӧртісны олӧмӧ