?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ
elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!
elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!
ette kujutama думыштны, син водзӧ вайӧдны
♦
ta oli oma tulevikku teistsugusena ette kujutanud ассьыс водзӧ олӧмсӧ сійӧ мӧд ногаӧн думайтіс;
püüan ette kujutada, kuidas kõik oli видла син водзӧ вайӧдны, кыдзи ставыс вӧлі;
kujuta ette, ta jättis tulemata! думышт, сійӧ эз лок!
hüvitama <hüvita[ma hüvita[da hüvita[b hüvita[tud 27 v> вештыны; tasuma вештысьны
♦
kahju hüvitama убытка вештыны;
kuidas saan teie heateo hüvitada? кыдзи ме верма тіян бур вӧчӧмсьыныд вештысьны?
hüüdma <h'üüd[ma h'üüd[a hüüa[b h'üü[tud, h'üüd[is h'üüd[ke 34 v>
1. hõikama горзыны; ühel korral горӧдны; hõigates kutsuma чуксавны; ühel korral чукӧстны; märguandeks чукӧстны
♦
hurraa hüüdma „ура“ горзыны;
keegi hüüab appi кодкӧ чуксалӧ отсӧг вылӧ;
keegi hüüdis mu nime кодкӧ горӧдіс нимӧс;
orkester pani pillid hüüdma оркестр пондіс шыавны
2. nimetama, kutsuma шуны
♦
kuidas sind hüütakse? кыдзи тэнӧ шуӧны?
jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт
juurest <juurest postp, adv>
1. postp [gen] kelle-mille vahetust lähedusest дорысь
♦
tule akna juurest ära кеж ӧшинь дорсьыс;
juuksed hakkavad kõrvade juurest halliks minema пель дортіыс юрсиыс дзормыны пондӧма
2. postp [gen] kelle asu- v tegutsemiskohast ордысь, дорысь
♦
ta kolis vanemate juurest ära сійӧ муніс бать-мам ордсьыс мӧдлаӧ овны;
tulen juuksuri juurest локта парикмахер дорысь
3. adv vahetust lähedusest матісянь, орччӧн
♦
juurest vaadatuna ei ole see nii ilus, kui eemalt paistab матісяньыс сійӧ абу сэтшӧм мича, кыдзи кажитчӧ ылісянь
kasulik <kasul'ik kasuliku kasul'ikku kasul'ikku, kasulik/e & kasul'ikku[de kasul'ikk/e & kasul'ikku[sid 25 adj> пӧлезнӧй, бур
♦
kasulik putukas пӧльза вайысь гаг;
millega võin teile kasulik olla? кыдзи ме верма тіян отсавны?
keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во
kuidas <kuidas adv> кыдз, кыдзи ► sama päritoluga sama päritoluga kui
♦
kuidas elate? кыдзи оланныд?;
tee, kuidas kästud вӧч, кыдзи тшӧктӧма
käsi <käsi k'äe k'ä[tt k'ä[tte, kä[te käsi 15 s> ки ► sama päritoluga sama päritoluga käsi
♦
parem käsi веськыд ки;
vasak käsi шуйга ки;
osavad käed кужысь ки;
õllekann käis käest kätte сур кружка ветліс киысь киӧ;
käed eemale! китӧ эн нюжйӧдлы!;
kuidas käsi käib? кыдзи делаясыд?
kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис
lust <l'ust lusti l'usti l'usti, l'usti[de l'usti[sid & l'ust/e 22 s>
1. lõbu гаж; mõnu лӧсьыд; rõõm нимкодь
♦
elulust олӧм гаж;
kihutada on lausa lust тӧвзьыны зэв лӧсьыд;
lust vaadata, kuidas töö edeneb нимкодь видзӧдны, кыдзи уджыс ладмӧ
2. himu, tahtmine окота, кӧсйӧм, кыскӧм
♦
töölust уджавны кӧсйӧм;
vihmase ilmaga pole [suuremat v erilist] lusti jalutama minna зэранад оз ёна кыскы гуляйтны;
eks sa mine, kui sul lusti on мун, инӧ, кӧсъян кӧ
minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр
mis <m'is mille mi[da -, mille[l & m'i[l mille[lt & m'i[lt; pl m'is, mille & mille[de, mi[da 00 pron>
1. (substantiivselt otsese küsimuse algul) мый ► sama päritoluga sama päritoluga mis
♦
mis [on] lahti? мый лоис?;
mis uut v uudist? мый выльыс?;
millega me sõidame? мыйӧн ми мунам?
2. (adjektiivselt täpsustusküsimuses) missugune samalaadsete seast?, missugune?, milline? кутшӧм, мый
♦
mis kurja ma olen teinud? мый лёксӧ ме вӧчи?;
mis keeli te oskate? кутшӧм кывъяс ті тӧданныд?;
mis kell rong saabub? кымын часын воӧ поездыс?;
mis v mil moel v kombel te tutvusite? кыдзи ті тӧдмасинныд?
3. (substantiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega мый
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
4. (adjektiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega кутшӧм
♦
palun ütle, mis päev täna on висьтав, кутшӧм талун лун
määrama <m'äära[ma määra[ta m'äära[b määra[tud 29 v> seaduse v õigusakti kohta: ette kirjutama, sätestama урчитны, индыны; milleks käsku, korraldust andma шуны < {мыйкӧ вӧчны}>
♦
tuleb teha nii, nagu seadused määravad колӧ вӧчны сідз, кыдзи урчитӧма оланпасъясӧн;
ta määrati töörühma juhiks сійӧс индісны уджалан котырӧн веськӧдлысьӧн;
talle määrati preemia сылы шуисны сетны премия
niisamuti <+samuti adv>
1. samuti тшӧтш и, сідз жӧ
♦
täna niisamuti nagu eilegi талун сідз жӧ, кыдзи и тӧрыт;
kõik lähevad ära, mina niisamuti ставӧн мунӧны, тшӧтш и ме
2. kõnek niisama, muidu сідз
♦
ei midagi, ma niisamuti küsisin нинӧм, ме сідз юалі
nägemus <nägemus nägemuse nägemus[t nägemus[se, nägemus[te nägemus/i 11 s>
1. visioon, hallutsinatsioon каститчӧм, кажитчӧм
♦
haige näeb painavaid nägemusi висьысьлы каститчӧны лёкторъяс
2. arusaam, hinnang гӧгӧрвоӧм, чайтӧм
♦
nägemus tulevasest tööst лоана удж йылысь чайтӧм;
milline on sinu nägemus asjast? кыдзи тэ тайӧс гӧгӧрвоан?
sattuma <s'attu[ma s'attu[da satu[b satu[tud 28 v; s'attu[ma s'attu[da s'attu[b s'attu[tud 27 v>
1. juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma веськавны
♦
kuidas te siia sattusite? кыдзи ті татчӧ веськалінныд?
2. juhtumisi esinema v ette tulema веськавны, сюрны
♦
eksamil sattus mulle kerge pilet экзамен вылын меным сюрис кокни билет
3. tabama, millegi pihta minema веськавны, инмыны
♦
kirves sattus kivvi чер инмис изйӧ
tavaliselt <tavaliselt adv> harilikult кыдзи век, векджык, пырджык
♦
hilines nagu tavaliselt сёрмис кыдзи век;
pärast sööki ta tavaliselt puhkab сёйӧм бӧрас сійӧ векджык шойччӧ
teatavasti <t'eatavasti adv> nagu teada, teadupoolest кыдзи тӧдса, тӧдӧмысь
♦
oli teatavasti haige тӧдӧмысь, висис
tingima <t'ingi[ma t'ingi[da tingi[b tingi[tud 28 v>
1. tehingu, lepingu tingimuste üle kauplema донъясьны
♦
ostjad tingisid iga sendi pärast ньӧбасьысьяс донъясисны быд цент вӧсна;
tingis endale palka juurde донъясьӧмӧн пычкис аслыс содтӧд удждон
2. tekitama, eeldused andma, eelduseks olema
♦
millest su pahameel on tingitud? мыйысь тэ скӧралан?;
käitub nii, nagu tingib etikett кутӧ асьсӧ сідз, кыдзи тшӧктӧ этикет
tundma <t'und[ma t'und[a tunne[b t'un[tud, t'und[is t'und[ke 34 v>
1. tajuma, tunnetama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
tunnen seljas valu мышкӧй доймӧ;
tunnen nälga кынӧмӧй сюмалӧ;
kuidas sa ennast tunned? кыдзи тэ асьтӧ кылан?
2. hingelist elamust kogema
♦
{millest} rõõmu tundma радлыны;
ära minu pärast muret tunne ме понда эн майшась;
tunnen sinust puudust тэысь гажӧй бырис;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
3. mingit valdkonda teadma v valdama, millestki teadlik olema тӧдны
♦
seadusi tundma оланпасъяс тӧдны;
tunneb vene keelt тӧдӧ роч кыв
4. kellegagi lähemalt v varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema, kellegi olemust teadma v mõistma тӧдны ► sama päritoluga sama päritoluga tundma
♦
kas sa Marti tunned? тэ тӧдан Мартӧс?
tõepoolest <+poolest adv>
1. [päris] tõesti збыль, збыльысь
♦
olen tõepoolest väsinud ме збыль мудзӧма
2. tegelikult, tõeliselt, päriselt збыльысь, збыльысьсӧ
♦
seleta, kuidas asi tõepoolest oli висьтав, кыдзи збыльысьсӧ вӧлі
vabandus <vabandus vabanduse vabandus[t vabandus[se, vabandus[te vabandus/i 11 s>
1. andestus прӧща
♦
[palun] vabandust, et hiljaks jäin кора сёрмӧмысь прӧща
2. õigustus посйысьӧм
♦
mis sul enda vabanduseks öelda on? кыдзи тэ ӧні посйысян?
vaja <vaja adv> tarvis колӧ
♦
teadis, kuidas on vaja seda teha тӧдіс, кыдзи колӧ тайӧс вӧчны;
mul on sind vaja тэ меным колан
venima <veni[ma veni[da veni[b veni[tud 27 v>
1. tõmbe, surve vms mõjul pikenema v laienema нюжавны
♦
see riie venib тайӧ дӧраыс нюжалӧ
2. ajaliselt: pikenema нюжавны; aja aeglase kulgemise, möödumise kohta кыссьыны
♦
vaidlus venis õhtuni вензьӧмыс нюжаліс рытӧдз;
kuidas küll minutid venivad! кыдзи кыссьӧны минутъясыс!
võima <v'õi[ma v'õi[da v'õi[b v'õi[dud, v'õi[s või[ge v'õi[dakse 37 v> väljendab tegevuse võimalikkust вермыны; tohtima позьны
♦
võite minna! верманныд мунны!;
kas siin võib suitsetada? тані позьӧ куритны?;
millega võin teile kasulik olla? кыдзи ме верма тіян отсавны?;
räägi vaiksemalt, teised võivad kuulda лӧняджык сёрнит, мукӧдыс вермасны кывны
õige2 <'õige 'õige 'õige[t -, 'õige[te 'õige[id 01 adj>
1. tõele vastav, veatu правильнӧй
♦
kõik on õige, mis ta räägib ставыс правильнӧ, мый сійӧ висьталӧ;
sünniaeg passis oli õige чужан луныс паспортас вӧлі правильнӧй
2. ehtne, päris збыль
♦
mis ta õige nimi on? мый сылӧн збыль нимыс?
3. eesmärgile viiv, otstarbekas, nõutav, sobiv, hea туяна, бур
♦
tee, nagu õigemaks pead вӧч, кыдзи тэ думысь бур
4. tõeline, täisväärtuslik прамӧй, збыль
♦
õiget sõpra tunned hädas збыль ёрттӧ тӧдмалан неминучаын;
temast pole õiget töömeest сійӧ абу прамӧй уджалысь
üldiselt <'üldiselt adv>
1. üldjoontes, laias laastus, keskeltläbi кызвыннас, кызвынсӧ, ёнджыкасӧ
♦
üldiselt oleme oma ülemusega rahul веськӧдлысьнаным ми кызвынсӧ дӧвӧльӧсь
2. tavaliselt, enamasti, valdavalt пырджык, векджык
♦
nagu üldiselt tavaks, avas koosoleku seltsi esimees кыдзи пырджык овлӧ, собранньӧсӧ восьтіс котырса веськӧдлысь
3. konkretiseerimata, üksikasjadesse laskumata ылӧсас
♦
probleemist kõneldi üsna üldiselt проблема йывсьыс сёрнитісны ылӧсас
