?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
haisema <h'aise[ma h'aise[da haise[b haise[tud 28 v> лёк дука лоны, лёк дук петны, лёк дук кывны
♦
siin haiseb küüslaugu järele тані кылӧ чеснӧк дук;
liha haiseb pisut яйсьыс дук петыштӧ
haistma <h'aist[ma h'aist[a haista[b haiste[tud, h'aist[is h'aist[ke 34 v> кывны (нырӧн); aimama сьӧлӧмӧн кывны (водзвыв)
♦
haistsin rohu lõhna кылі лекарство дук;
haistsin selles halba сьӧлӧмӧн кылі татысь омӧльтор
helisema <helise[ma helise[da helise[b helise[tud 27 v> юргыны, триньгыны; kõlama юргыны, кывны
♦
kuljused helisevad бракольчи триньгӧ;
kirikukellad hakkasid helisema вичко жыннян пондіс бовгыны;
telefon helises телефон триньӧбтіс;
mets helises linnulaulust вӧрын юргис лэбач сьылӧм;
kõrvus heliseb tuttav viis пельын кылӧ тӧдса мелодия;
helisev laul гора сьылан;
helisev naer юркыд серам
kostma <k'ost[ma k'ost[a kosta[b koste[tud, k'ost[is k'ost[ke 34 v>
1. vastuseks ütlema, vastama вочавидзны
♦
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!
2. kuulduma кывны
♦
saalist kostab muusikat залысь кылӧ музыка
kuulma <k'uul[ma k'uul[da kuule[b k'uul[dud, k'uul[is k'uul[ge 33 v>
1. helisid tajuma ja eristama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
räägi kõvemini, ma kuulen halvasti! гораджыка висьтав, ме лёка кыла!
2. teada saama кывлыны
♦
kuulsin seda raadiost кывлі та йылысь радиоысь
kõlama <kõla[ma kõla[da kõla[b kõla[tud 27 v> kostma, kajama кывны; helama юргыны
♦
kõlas lask кыліс лыйӧм шы
lõhnama <l'õhna[ma lõhna[ta l'õhna[b lõhna[tud 29 v> кывны (дук), петны (дук)
♦
hästi v meeldivalt lõhnama чӧскыд дук кылӧ;
halvasti lõhnama лёк дук петӧ
mõni <mõni mõne m'õn[d & m'õn[da m'õn[da, mõne[de mõne[sid 20 pron>
1. keegi, teadmata kes кодкӧ
♦
ära räägi nii kõvasti, mõni võib kuulda эн сёрнит сэтшӧм гораа, кодкӧ вермас кывны
2. (adjektiivselt) keegi кодкӧ; mingi кутшӧмкӧ
♦
pane mõni muu kleit selga пасьтав кутшӧмкӧ мӧд платтьӧ;
tulen mõni teine kord мӧдысь вола
3. umbmäärane väike hulk, loendatavate nimisõnadega некымын, кымынкӧ; umbmäärane väike hulk, loendamatute nimisõnadega мындакӧ
♦
mõneks päevaks некымын лун кежлӧ;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти
niivõrd <+v'õrd adv> sel määral, sedavõrd, omaduse puhul сэтшӧм; tegevuse puhul сэтшӧма; nii palju сымда
♦
ei taha sellest enam kuuldagi, niivõrd ära on tüüdanud ог кӧсйы тайӧс сэсся кывны, сэтшӧма дышӧдіс;
niivõrd tihe udu, et üldse ei näe сэтшӧм сук ру, мый ньӧти он аддзы;
teda ei huvita niivõrd palk kui töö сійӧс интересуйтӧ оз сымда удждоныс, мында уджыс
pudenema <pudene[ma pudene[da pudene[b pudene[tud 27 v>
1. langema, varisema, [maha] kukkuma киссьыны, гылавны; üksiku asja kohta усьны; kuuldavale v ilmsiks tulema кывны; tasapisi v natuke midagi saama, kellelegi osaks langema вичмыны
♦
marjad pudenevad põõsalt вотӧс гылалӧ кустъяс вылысь;
puudelt ei ole pudenenud veel ühtegi lehte пуяс вылысь ни ӧти кор на абу усьӧма;
rukis on pudenemas рудзӧг киссьӧ;
king pudenes jooksu ajal jalast пышйигас кӧмыс усис коксьыс;
ehk pudeneb mullegi paar eurot гашкӧ, евро-мӧд и меным вичмас
2. koost lagunema, murenema киссьыны
♦
lumepallid pudenesid koost лым мачьяс киссисны
3. hajuma, ükshaaval minema разӧдчыны
♦
lapsed pudenesid laiali челядь разӧдчисны
tabama <taba[ma taba[da taba[b taba[tud 27 v>
1. viskest, löögist pihta minema веськавны, инмыны
♦
kivi tabas akent ӧшиньӧ веськаліс из;
kuul tabas mind меным инмис пуля
2. kinni püüdma, kinni haarama кутны, кыйны; kuulmise, haistmisega tajuma кывны; nägemisega tajuma казявны; taipama, aru saama гӧгӧрвоны
♦
mees tabati varguselt мужичӧйӧс кутісны гусясигас;
üritasin taksot tabada кӧсйи такси кыйны;
tabasin ära, kellega tegu гӧгӧрвои, коді тайӧ
tajuma <taju[ma taju[da taju[b taju[tud 27 v>
1. psühh tegelikkust vahetult tunnetama, meeltega vastu võtma кывны
♦
kõrvad ei taju nii kõrgeid helisid татшӧм вылі шыяс пель оз кыв;
vaevalt tajutav õõtsumine муртса кылана лайкъялӧм
2. tunnetama, tundma, [vaistlikult] aru saama кывны, гӧгӧрвоны
♦
tajusin kogu kehaga, et kaotan enesevalitsuse став тушаӧн кылі, мый вошта садьӧс;
kõnet tajuv masin сёрни гӧгӧрвоысь машина
tundma <t'und[ma t'und[a tunne[b t'un[tud, t'und[is t'und[ke 34 v>
1. tajuma, tunnetama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
tunnen seljas valu мышкӧй доймӧ;
tunnen nälga кынӧмӧй сюмалӧ;
kuidas sa ennast tunned? кыдзи тэ асьтӧ кылан?
2. hingelist elamust kogema
♦
{millest} rõõmu tundma радлыны;
ära minu pärast muret tunne ме понда эн майшась;
tunnen sinust puudust тэысь гажӧй бырис;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
3. mingit valdkonda teadma v valdama, millestki teadlik olema тӧдны
♦
seadusi tundma оланпасъяс тӧдны;
tunneb vene keelt тӧдӧ роч кыв
4. kellegagi lähemalt v varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema, kellegi olemust teadma v mõistma тӧдны ► sama päritoluga sama päritoluga tundma
♦
kas sa Marti tunned? тэ тӧдан Мартӧс?
tunnetama <tunneta[ma tunneta[da tunneta[b tunneta[tud 27 v>
1. filos millegi kohta tõeseid teadmisi saama вежӧртны, гӧгӧрвоны
♦
nähtuste olemust tunnetama лоӧмторъяслысь сюрӧссӧ вежӧртны
2. tajuma, aduma, tundma, [vaistlikult] aru saama кывны, гӧгӧрвоны
♦
luuletaja tunnetab hästi rütmi поэт бура кылӧ ритм
võima <v'õi[ma v'õi[da v'õi[b v'õi[dud, v'õi[s või[ge v'õi[dakse 37 v> väljendab tegevuse võimalikkust вермыны; tohtima позьны
♦
võite minna! верманныд мунны!;
kas siin võib suitsetada? тані позьӧ куритны?;
millega võin teile kasulik olla? кыдзи ме верма тіян отсавны?;
räägi vaiksemalt, teised võivad kuulda лӧняджык сёрнит, мукӧдыс вермасны кывны
