[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

ai <'ai interj> väljendab valu, pahameelt, etteheidet, üllatust, imestust, rõõmu, vaimustust ой, ай, ок
♦
ai, ai, valus on! ой, доймӧ!;
ai, ai, poisid, kes siis niimoodi teeb! ай-ай, зонъяс, код нӧ тадзисӧ вӧчӧ!;
ai kui tore! ок, кутшӧм бур!

algselt <'algselt adv> первойсӧ, войдӧр
♦
mis see sõna algselt tähendas? кутшӧм вӧлӧма вежӧртасыс тайӧ кывйыслӧн первойсӧ?

arutlus <arutlus arutluse arutlus[t arutlus[se, arutlus[te arutlus/i 11 s> {мый} видлалӧм, {мый йылысь} сёрни; mõttevahetus мӧвпъясӧн юксьӧм, дискуссия
♦
projekti arutlus проект видлалӧм;
ettekandele järgnes arutlus доклад бӧрас заводитчис дискуссия;
missugused küsimused nõupidamisel arutlusele tulevad? кутшӧм юалӧмъяс пондасны видлавны сӧвещанньӧ дырйи?;
tal on loogilise arutluse oskust сійӧ кужӧ логическӧя мӧвпавны;
jutustusse on põimitud filosoofilisi arutlusi висьтас пыртӧма философскӧй мӧвпалӧм

asuma <asu[ma asu[da asu[b asu[tud 27 v>
1. olema, asetsema вӧвны, лоны, сулавны; viibima лоны
♦
suvila asub mere ääres дачаыс сулалӧ саридз бердын;
mis tänavas asub raamatukogu? кутшӧм уличын [сулалӧ] библиотека?;
linn asub mäe jalamil карыс сулалӧ гӧра горулын;
kauplused asuvad käe-jala juures лавкаяс зэв матынӧсь;
korter asub kolmandal korrusel патераыс коймӧд судтаын;
sõnaraamatud asuvad kolmandal riiulil кывчукӧръяс сулалӧны коймӧд джаджйын;
kus ta praegu asub? кӧні сійӧ ӧні?
2. tegema hakkama, tegevust alustama босьтчыны, заводитны
♦
tööle asuma уджӧ босьтчыны;
kõik asusid sööma v toidu kallale ставӧн заводитісны сёйны;
nad asusid teele найӧ петісны туйӧ;
minekule asuma мунны мӧдӧдчыны

eesmärk <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s> мог
♦
lähim eesmärk матысса мог;
peamine eesmärk шӧр мог;
elu eesmärk олӧм мог;
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
eesmärgiks seadma мог пуктыны;
mis eesmärki nad taotlevad? кутшӧм налӧн могныс?;
mis eesmärgil seda tehakse? мый могӧн тайӧс вӧчӧны?

haigus <h'aigus h'aiguse h'aigus[t h'aigus[se, h'aigus[te h'aigus/i & h'aiguse[id 11 & 09 s> висьӧм
♦
pikaajaline haigus кузь висьӧм;
pärilikud haigused ай-мамсянь висьӧм;
raske v ränk haigus сьӧкыд висьӧм;
ravimatu haigus бурдӧдны позьтӧм висьӧм;
kurguhaigus горш висьӧм;
nakkushaigus вуджан висьӧм, кӧвъясян висьӧм;
viirushaigus вируса висьӧм;
mis haigusse ta suri? кутшӧм висьӧмысь сійӧ куліс?

iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ

ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!

juhuslik <juhusl'ik juhusliku juhusl'ikku juhusl'ikku, juhuslik/e & juhusl'ikku[de juhusl'ikk/e & juhusl'ikku[sid 25 adj> omadus случайнӧй, виччысьтӧм; tahtmatu, tegevuse kohta кӧсйытӧг
♦
juhuslik kokkusattumus виччысьтӧм лӧсялӧм;
juhuslik tutvus случайнӧй тӧдмасьӧм;
juhuslik kohtumine виччысьтӧм аддзысьӧм;
juhuslik külaline виччысьтӧм гӧсьт;
sai surma juhuslikust kuulist куліс виччысьтӧм пуляысь;
avage raamat juhuslikult leheküljelt восьтӧй небӧгсӧ кӧть кутшӧм листбокын;
kas see on juhuslik? тайӧ кӧсйытӧг лоӧма?

katsuma <k'atsu[ma k'atsu[da katsu[b katsu[tud 28 v>
1. puudutama видлыны, инмӧдчывны, вӧрӧдны
♦
pulssi katsuma пульс видлыны;
haiget kohta katsuma дояинӧ инмӧдчывны;
katsu, kui külmad mu käed on видлы, кутшӧм кӧдзыд киӧй;
ära katsu kurja koera! скӧр понйӧс эн вӧрӧд!
2. üritama, proovima видлыны
♦
katsu uinuda видлы унмовсьны;
haige katsus tõusta висьысь видліс сувтны

kava <kava kava kava k'avva, kava[de kava[sid & kav/u 17 s> kavatsus план, дум; programm, plaan программа
♦
päevakava лунся план;
õppekava велӧдчан программа;
mis sul täna kavas on? кутшӧм тэнад талун планыд?

kui <k'ui konj, adv; k'ui k'ui k'ui[d -, k'ui[de k'ui[sid 26 s>
1. konj võrdlev, sarnaste asjade kohta кодь ► sama päritoluga sama päritoluga kui; erinevate asjade kohta -ысь, -ся
♦
tugev kui karu ош кодь ён;
meri on sile kui peegel саридзыс рӧмпӧштан кодь шыльыд;
vend on noorem kui mina вокӧй меысь томджык
2. konj väljendab aega, tingimust кӧ
♦
kui sa ei taha, siis ära tule он кӧ кӧсйы, эн лок;
poisse oli kolm, kui mitte neli зонмыс вӧлі куим, эз кӧ нёль
3. konj samastav кыдз
♦
tunnen teda kui tagasihoidlikku inimest ме сійӧс тӧда кыдз лӧнь мортӧс
4. konj hüüdlauses кутшӧм
♦
kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?;
kui ilus maja! кутшӧм мича керка!

kuivõrd <+v'õrd adv, konj> adv mil määral, kui palju
♦
kuivõrd seal on harimiskõlblikku maad? уна-ӧ сэн гӧрны туяна муыс?;
imestan, kuivõrd sarnased nad on шензя, кутшӧм найӧ ӧткодьӧсь

kuupäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> лун; aasta, kuu ja päev дата
♦
mis kuupäev täna on? кымынӧд талун?;
mis kuupäevaks? кутшӧм лун кежлӧ?

majanduslik <majandusl'ik majandusliku majandusl'ikku majandusl'ikku, majanduslik/e & majandusl'ikku[de majandusl'ikk/e & majandusl'ikku[sid 25 adj>
1. majandus-, majandusalane экономикаса, экономика (гӧгӧрвоӧдысь туйын)
♦
majanduslikud sidemed экономика йитӧдъяс;
majanduslik koostöö экономикаса ӧтув удж
2. varanduslik, aineline, rahaline эмбур (гӧгӧрвоӧдысь туйын)
♦
kuidas nende majanduslik järg on? кутшӧм налӧн судзсянлунныс?

meelde tuletama казьтыштны
♦
tuleta mulle meelde, mis ta aadress oli казьтышт меным, кутшӧм сылӧн вӧлі адресыс

milline <milline millise millis[t -, millis[te millise[id 10 pron>
1. missugune, mis кутшӧм
♦
milline juuksur võitis konkursi? кутшӧм парикмахер вермис конкурсас?
2. kõrvallause alguses кутшӧм
♦
ma mäletan, milline ta noorena oli ме помнита, кутшӧм сійӧ вӧлі томдырйиыс
3. hüüatuselaadsena tugevdab hinnangut кутшӧм
♦
milline [tore] poiss! кутшӧм [бур] зон!

mis <m'is mille mi[da -, mille[l & m'i[l mille[lt & m'i[lt; pl m'is, mille & mille[de, mi[da 00 pron>
1. (substantiivselt otsese küsimuse algul) мый ► sama päritoluga sama päritoluga mis
♦
mis [on] lahti? мый лоис?;
mis uut v uudist? мый выльыс?;
millega me sõidame? мыйӧн ми мунам?
2. (adjektiivselt täpsustusküsimuses) missugune samalaadsete seast?, missugune?, milline? кутшӧм, мый
♦
mis kurja ma olen teinud? мый лёксӧ ме вӧчи?;
mis keeli te oskate? кутшӧм кывъяс ті тӧданныд?;
mis kell rong saabub? кымын часын воӧ поездыс?;
mis v mil moel v kombel te tutvusite? кыдзи ті тӧдмасинныд?
3. (substantiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega мый
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
4. (adjektiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega кутшӧм
♦
palun ütle, mis päev täna on висьтав, кутшӧм талун лун

missugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj>
1. otsese küsimuse algul alustab täpsustusküsimust v osutab valikule teatud kohtade, objektide, nähtuste, isikute jne hulgast кутшӧм
♦
missugune inimene ta on? кутшӧм сійӧ морт?
2. kõrvallause alguses osutab omadusele v valikule mingite objektide, isikute, nähtuste vm hulgast кутшӧм
♦
aeg näitab, missuguseks elu kujuneb кадыс петкӧдлас, кутшӧм лоас олӧмыс

nauding <nauding naudingu naudingu[t -, naudingu[te naudingu[id 02 s> mõnu-, lõbu-, heaolutunne нимкодьлун, долыдлун
♦
meeleline nauding мичлунӧн нимкодясьӧм;
kuulasime suure naudinguga muusikat зэв нимкодьпырысь кывзім музыка;
milline nauding on supelda puhtas vees кутшӧм лӧсьыд купайтчыны сӧстӧм ваын;
seda tööd on lausa nauding teha тайӧ уджсӧ збыль долыд вӧчны

niipalju <+palju adv> niivõrd, nii palju сымда
♦
ta polnud niipalju vihane kui õnnetu сійӧ эз вӧв сыметь скӧр, кутшӧм шудтӧм;
püüan aidata, niipalju kui võimalik видла отсавны, [сымда] мында верма

nuusutama <nuusuta[ma nuusuta[da nuusuta[b nuusuta[tud 27 v> исавны; korraks исыштны
♦
tubakat nuusutama табак исавны;
nuusuta, kui hea lõhn исышт, кутшӧм чӧскыд дук

oh <'oh interj> rõõmu, imestuse, üllatuse, soovi, kaastunde väljendamisel ок, ок и, ой
♦
oh kui ilus ilm! ок кутшӧм мича поводдяыс!

oi <'oi interj>
1. rõõmu, vaimustuse väljendamisel ой, ок
♦
oi kui tore! ок, кутшӧм бур!;
oi kui palju rahvast! ой, кутшӧм уна йӧзыс!
2. kurtmise, ehmatuse, kohkumise väljendamisel ой
♦
oi, keegi tuleb! ой, кодкӧ локтӧ!

sõnastama <sõnasta[ma sõnasta[da sõnasta[b sõnasta[tud 27 v> midagi sõnadesse panema, sõnades väljendama висьтавны
♦
kui hästi sa oskad oma mõtteid sõnastada! кутшӧм лӧсьыда тэ кужан мӧвпъястӧ висьтавны!

tõukama <t'õuka[ma tõuga[ta t'õuka[b tõuga[tud 29 v>
1. [järsult, hooga] lükkama йӧткыштны, тойыштны; korduvalt v palju objekte тойлавны, йӧтлавны; pikali, maha уськӧдны
♦
tõukas ukse kinni йӧткыштіс-сиптіс ӧдзӧс;
poisid tõukavad üksteist зонъяс тойласьӧны;
keegi tõukas mind pikali v jalust maha кодкӧ менӧ уськӧдіс;
paat tõugati vette пыжсӧ йӧткыштісны ваӧ;
tõukas parve kaldast lahti тойыштіс пурсӧ берег дорысь
2. millegi põhjustamise v ajendamise kohta ызйӧдны
♦
mis motiivid teda kuriteole tõukasid? кутшӧм мотив сійӧс ызйӧдіс мыж вӧчны

tähtkuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> astr чукӧра кодзув
♦
mis tähtkujus sa oled sündinud? кутшӧм чукӧра кодзув пас улын тэ чужин?

värv <v'ärv värvi v'ärvi v'ärvi, v'ärvi[de v'ärvi[sid & v'ärv/e 22 s>
1. värvus рӧм
♦
kollane värv кольквиж рӧм;
mis värvi silmad tal on? кутшӧм рӧма сылӧн синмыс?
2. aine краска, вап; piltl kunstiliste väljendusvahendite kohta рӧм
♦
pesukindel värv вушйытӧм краска;
värv ei ole veel kuivanud краскаыс абу на косьмӧма;
kirjeldas olukorda liiga mustades värvides серпасаліс ситуациясӧ вывті пемыд рӧмъясӧн