[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

alt <'alt postp, prep, adv> vt ka all, alla
1. postp [gen] millest-kellest altpoolt, madalamalt, kaetud, varjatud olekust välja, hõivatud, hõlmatud olekust ära улысь, -ысь
♦
laua alt пызан улысь;
kuuri alt лэбулысь;
käe alt kinni hoidma сойбордйӧд кутны;
südame alt valutab сьӧлӧм увті висьӧ;
mulla alt välja kaevama муысь кодйыны;
kerkis esile nagu maa alt муысь моз петіс;
võtsin raamatu padja alt небӧгсӧ босьті юрлӧс улысь;
puges teki alt välja петіс шебрас улысь
2. postp [gen] mille juurest, lähedalt бердысь, дорысь
♦
poiss tuli akna alt ära зон кежис ӧшинь дорсьыс;
maantee läheb ukse alt mööda туйыс мунӧ дзик ӧдзӧс дортіыс;
vaenlane taganes linna alt вӧрӧг бӧрыньтчис кар дорсьыс

armuma <'armu[ma 'armu[da 'armu[b 'armu[tud 27 v> радейтны кутны (кодӧс), мусмыны (кодлы)
♦
poiss armus naabritüdrukusse зонлы мусмӧма орччӧн олысь ныв;
kõrvuni armuma kõnek ёна радейтны кутны;
armunud pilk радейтана видзӧдлас;
nad on teineteisesse meeletult armunud найӧ ӧта-мӧдыслы зэв ёна мусмӧмаӧсь

arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма

avaldama <avalda[ma avalda[da avalda[b avalda[tud 27 v>
1. väljendama петкӧдлыны; esitama, välja ütlema висьтавны; teatama, teatavaks tegema юӧртны, висьтавны
♦
lugupidamist avaldama пыдди пуктӧм петкӧдлыны;
tänu avaldama аттьӧавны;
lahkunu omastele kaastunnet avaldama кулӧмалӧн матыс рӧдвужлысь шогсӧ юкны;
kahtlust avaldama ыдъясьны;
lootust avaldama лача кутны;
oma tundeid avaldama сьӧлӧмкылӧм петкӧдлыны;
valitsuse määrust avaldama веськӧдлан котырлысь шуӧмсӧ юӧртны;
oma arvamust avaldama ассьыд чайтӧмтӧ висьтавны;
oma mõtteid avaldama ассьыд мӧвпъястӧ висьтавны;
avaldan sulle saladuse висьтала тэныд гусятор
2. publitseerima йӧзӧдны
♦
ta on avaldanud kümme romaani сійӧ йӧзӧдӧма дас роман;
avaldamata käsikirjad йӧзӧдлытӧм кипом гижӧдъяс
3. ilmutama, osutama тӧдчыны
♦
vaenlane avaldas vastupanu вӧрӧг водзсасис;
ta nägu avaldas imestust чужӧмас тӧдчис шензьӧм;
ta avaldab end muusikas сійӧ петкӧдлӧ асьсӧ музыкаын;
müra avaldab kahjulikku mõju tervisele шумыс лёк боксянь тӧдчӧ дзоньвидзалун вылӧ

ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны

eksam <'eksam 'eksami 'eksami[t -, 'eksami[te 'eksame[id 02 s> экзамен
♦
kirjalik eksam гижӧда экзамен;
sisseastumiseksam, vastuvõtueksam пыран экзамен;
eesti keele eksam эст кыв[йысь] экзамен;
eksamiteta vastuvõtt экзаментӧг босьтӧм;
eksamit tegema v õiendama экзамен кутны, экзамен сдайтны

eriline <eriline erilise erilis[t erilis[se, erilis[te erilis/i 12 adj, s>
1. adj iseäralik, ebatavaline торъялан[а]
♦
eriline andekus торъялана енби;
eriline mälu arvude peale, eriline arvumälu торъялана сям кутны юрын лыдпасъяс;
eriline koht teiste linnade seas мукӧд кар пӧвстын торъялана ин;
ta ei rääkinud midagi erilist нинӧм торъяланасӧ сійӧ эз висьтав
2. adj tunnuslik аслыспӧлӧс
♦
eriline lõhn аслыспӧлӧс дук;
eriline rahvuslik koloriit аслыспӧлӧс национальнӧй колорит

haarama <h'aara[ma haara[ta h'aara[b haara[tud 29 v>
1. kätte v kinni võtma босьтны, кватитны; klammerduma шымыртны; kahmama, kaasa võtma кватитны, босьтны; ära napsama кватитны; hammastega тшапнитны; ümbert kinni кутны
♦
koer haaras kondi пон кватитіс лысӧ;
haarasin käest kinni босьті киӧдыс;
haige haaras käega rinnust kinni висьысь кутчысис морӧсас;
haarasin vihma puhuks vihmavarju kaasa сьӧрысь босьті зонт, друг зэр суас;
haarasime paremad kohad endale медбур местаяссӧ аслыным босьтім;
haaras raamatu käest ära кватитіс небӧгсӧ киысь;
haarasin tal käe alt kinni босьті сійӧс сойӧдыс;
haarasin jutuotsa enda kätte босьтчи нырнуӧдны сёрнинас
2. oma valdusse v võimusesse võtma шымыртны, босьтны
♦
leegid haarasid kogu maja биыс шымыртіс дзонь керкасӧ;
teda haaras hirm сійӧс шымыртіс полӧм;
taati haaras viha пӧльсӧ шымыртіс лӧг
3. kütkestama, köitma ышӧдны, сьӧлӧм вӧрзьӧдны
♦
töö haaras mind уджыс менӧ ышӧдіс;
olime haaratud sügismetsa ilust миянӧс ышӧдіс арся вӧрлӧн мичлуныс;
haarav muusika сьӧлӧм вӧрзьӧдана музыка

hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас

hoidma <h'oid[ma h'oid[a hoia[b h'oi[tud, h'oid[is h'oid[ke 34 v>
1. millest-kellest kinni pidama, haardes pidama кутны
♦
raamatut käes hoidma небӧг киын кутны;
mappi kaenlas hoidma папка киняулын кутны;
last süles hoidma кагаӧс моздорын кутны
2. mingis kohas v seisundis v asendis olla laskma видзны, кутны
♦
ahelais hoidma чеп йылын видзны;
külmas hoidma кӧдзыдын видзны;
sõrmi harali hoidma чунь паськӧдӧмӧн кутны;
hoian raha lauasahtlis сьӧмӧс видза пызан жырйын;
hoidis käed taskus кисӧ зептас кутіс;
lapsed hoidsid toa puhta челыдь видзисны жырнысӧ сӧстӧма;
hoidke käed ja jalad soojas китӧ-коктӧ шоныдын видзӧй;
suutsin end vaevu püsti hoida муртса верми кок йылын ӧшйыны
3. säilitama, alal hoidma, säästlikult kasutama видзны
♦
raha hoidma сьӧм видзны;
saladust hoidma гусятор видзны;
hoidke puhtust! сӧстӧма олӧй!;
oma asju hoidma ассьыд кӧлуй видзны;
toas oli pime, sest hoiti küünlaid жырйын вӧлі пемыд, сы вӧсна мый видзисны сись
4. hoolitsema, järele valvama видзны
♦
last hoidma кага видзны;
karja hoidma пода видзны;
taat jäeti kodu hoidma пӧльӧс колисны горт овны

kaaluma <k'aalu[ma k'aalu[da kaalu[b kaalu[tud 28 v>
1. kaalu omama кыскыны; piltl лоны тӧдчанаӧн, кутны тӧдчанлун
♦
pakk kaalub kolm kilo пакетыс кыскӧ куим кило;
tema sõna kaalub vähe сылӧн кывйыс абу тӧдчана;
kaaluv argument тӧдчана аргумент
2. kaalu kindlaks määrama веситны, ӧшны; end веситчыны; millegi üle järele mõtlema артыштны, артавны, донйыштны
♦
olukorda põhjalikult kaaluma ситуациясӧ бура донйыштны;
ettepanekut kaaluma вӧзйӧмсӧ донйыштны;
kaalusin kotti kilo suhkrut веситі мешӧкӧ кило сакар;
ta on rahaasjus äärmiselt kaaluv сьӧма делӧясад сійӧ зэв артасьысь

kinni pidama
1. peatuma сувтны; peatama сувтӧдны
♦
auto pidas maja ees kinni машина сувтіс керка водзас
2. kinni võtma, vahistama кутны; valve all, vangistuses hoidma видзны
♦
pidage varas kinni! кутӧй гусясьысьӧс!
3. midagi järgima кутчысьны < {мыйӧкӧ}>
♦
reeglitest kinni pidama кесйӧгъясӧ кутчысьны

kinni püüdma
1. õhust püüdma кутны, кыйны; kätte saama, tabama кутны, кыйны
♦
ta püüdis palli kinni сійӧ кутіс мачсӧ;
isa püüdis suure kala kinni батьӧй кыйис ыджыд чери
2. tabama кутны
♦
varas püüti kinni гусясьысьӧс кутісны

kinni võtma kedagi kinni püüdma, tabama кутны
♦
politsei võttis varga kinni полиция кутіс гусясьысьӧс

kõrts <k'õrts kõrtsi k'õrtsi k'õrtsi, k'õrtsi[de k'õrtsi[sid & k'õrts/e 22 s> endisaegne joogi- ja söögimaja нуръясянін, кабак
♦
külakõrts сиктса нуръясянін;
kõrtsi pidama кабак кутны

käituma <k'äitu[ma k'äitu[da k'äitu[b k'äitu[tud 27 v> end ülal pidama асьтӧ кутны
♦
käitub korralikult бура кутӧ асьсӧ

kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис

loodetavasti <loodetavasti adv> nagu tahaks loota надейтчыны, лача кутны
♦
loodetavasti läheb kõik hästi надейтча, мый ставыс лоас бур

lootma <l'oot[ma l'oot[a looda[b loode[tud, l'oot[is l'oot[ke 34 v> надейтчыны, лача кутны
♦
igaüks loodab õnne leida v õnnelikuks saada быдӧн надейтчӧ лоны шуда;
pole kellegi peale v kellelegi loota надейтчыны некод вылӧ

manitsema <manitse[ma manitse[da manitse[b manitse[tud 27 v> veenma вӧйпӧдны; õpetama велӧдны; noomima велӧдны
♦
pastor manitses kantslist kogudust пастор кафедрасянь велӧдіс вичкоувсаӧс;
manitses mehi kojuminekule вӧйпӧдіс мужичӧйясӧс гортаныс мунны;
isa manitseb poisse korralikult käituma батьыс велӧдӧ зонкаясӧс асьнысӧ бура кутны

meeles pidama тӧд вылын кутны, помнитны
♦
pea meeles, et pass tuleb kaasa võtta эн вунӧд, мый паспорттӧ колӧ сьӧрсьыд босьтны;
pidage see ikkagi meeles тайӧс векжӧ кутӧй тӧд вылад

mäletama <mäleta[ma mäleta[da mäleta[b mäleta[tud 27 v> meeles olema, mälus säilima, meeles pidama, mälus säilitama помнитны, тӧд вылын кутны
♦
kas sa mäletad veel? помнитан на?;
ta ei mäleta oma vanaisa ассьыс пӧльсӧ сійӧ оз помнит

pidama2 <pida[ma pida[da p'ea[b p'ee[tud, pida[s pida[ge p'ee[takse 28 v>
1. kusagil v mingis olukorras hoidma кутны
♦
pidas kirvest käes черсӧ кутіс киас
2. säilitama, alal hoidma кутны
♦
dieeti pidama урчитӧм сёян сёйны;
aitäh, et mind meeles pidasid! аттьӧ, мый менӧ тӧд вылад кутін!
3. tagasi hoidma, ohjeldama кутны
♦
ta ei suutnud enam nuttu pidada сійӧ эз нин вермы сэсся кутны синвасӧ
4. teatud toimingut sooritama, läbi viima нуӧдны
♦
päevikut pidama луннебӧг нуӧдны;
läbirääkimisi pidama сёрнитчӧмъяс нуӧдны
5. hooldama, hoolitsema видзны, тӧждысьны
♦
hobuse eest hoolt pidama вӧв вӧсна тӧждысьны
6. arvama, oletama чайтны < {кодӧнкӧ, кутшӧмӧнкӧ}>
♦
teda peeti rikkaks сійӧс чайтісны озырӧн

populaarsus <popul'aarsus popul'aarsuse popul'aarsus[t popul'aarsus[se, popul'aarsus[te popul'aarsus/i & popul'aarsuse[id 11 & 09 s> нималӧм, паськыда кывсьӧм
♦
populaarsust saavutama нимавны кутны

puhkema <p'uhke[ma p'uhke[da p'uhke[b p'uhke[tud 27 v>
1. õide v lehte minema, avanema воссьыны; õide minema дзордзавны заводитны
♦
pungad puhkevad гаръяс воссьӧны, гаръяс потӧны;
puhkemata tulbid воссьытӧм тюльпанъяс
2. hoogsalt algama, vallanduma кутны, заводитны < {мыйкӧ вӧчны}>
♦
merel puhkes torm саридз вылын лыбис бушков;
puhkes äike кутіс гымавны;
varsti puhkes sõda регыд пансис война

püüdma <p'üüd[ma p'üüd[a püüa[b p'üü[tud, p'üüd[is p'üüd[ke 34 v>
1. midagi v kedagi kätte saada üritama, kätte saama кутны, кыйны; valikuliselt, valides кутавны
♦
liblikaid püüdma бобув кутавны;
püüdis ahvena [kinni] ёкышӧс кыйис
2. pingutama зільны
♦
püüab kõigest väest став вынсьыс зільӧ

silmas pidama arvesse võtma тӧд вылын кутны
♦
kliendi soove silmas pidama клиентъяслысь кӧсйӧмъяссӧ тӧд вылын кутны

sõna pidama кыв кутны

säilitama <säilita[ma säilita[da säilita[b säilita[tud 27 v>
1. jätkuvalt alal hoidma [kaitstes riknemise, kahjustuste eest] видзны
♦
talvel säilitatakse kartuleid keldris тӧвнас картупель видзӧны кӧбрӧгын
2. kaitstes hävitamise v hävimise eest видзны, кольны
♦
vana park säilitatakse важ парксӧ колясны
3. alles hoidma, mitte minetama кутны, не воштыны
♦
rahu säilitama юр садь кутны;
riie oli ka pärast pesu oma värvuse säilitanud и песлалӧм бӧрас дӧраыс абу вӧлі воштӧма рӧмсӧ

tabama <taba[ma taba[da taba[b taba[tud 27 v>
1. viskest, löögist pihta minema веськавны, инмыны
♦
kivi tabas akent ӧшиньӧ веськаліс из;
kuul tabas mind меным инмис пуля
2. kinni püüdma, kinni haarama кутны, кыйны; kuulmise, haistmisega tajuma кывны; nägemisega tajuma казявны; taipama, aru saama гӧгӧрвоны
♦
mees tabati varguselt мужичӧйӧс кутісны гусясигас;
üritasin taksot tabada кӧсйи такси кыйны;
tabasin ära, kellega tegu гӧгӧрвои, коді тайӧ

toetama <t'oeta[ma t'oeta[da t'oeta[b t'oeta[tud 27 v>
1. [tugedega] ülal, püsti hoidma пыкны, мыджны; käega hoides aitama кутны, кутыштны
♦
keppidega toetatakse noori õunapuid том яблок пуяс пыкӧны майӧгъясӧн;
toetab haavatut küünarnukist доймӧмаӧс кутыштӧ гырддзаӧдыс
2. najatama, nõjatama, naaldama нёровтны, сувтӧдны < {мый бердӧкӧ}>; end toetama мыджсьыны, пыксьыны
♦
toetas redeli vastu seina v seina najale сувтӧдіс содъя пусӧ стен бердӧ;
toeta end minu vastu ме бердӧ мыджсьы
3. kaitset, abi andma, kaasa aitama отсавны
♦
toetas mind moraalselt ja rahaliselt отсаліс меным бур кывйӧн и сьӧмӧн

vanne <vanne v'ande vanne[t -, vanne[te v'ande[id 06 s>
1. tõotus, lubadus кӧсйысьӧм, кыв; ametlik присяга
♦
arstivanne врачлӧн кӧсйысьӧм;
andis presidendile vande президентлы сетіс присяга;
mehelt võeti vanne, et ... мужичӧйлысь босьтісны кыв, мый ...;
vannet peab pidama кывтӧ колӧ кутны
2. kirikuvanne ёрӧм
♦
sel majal lasub hirmus vanne тайӧ керкасӧ ёрӧма

võim <v'õim võimu v'õimu v'õimu, v'õimu[de v'õimu[sid & v'õim/e 22 s>
1. õigus ja võimalus valitseda v käsutada kedagi власьт
♦
võimul olema власьт кутны;
mees oli oma naise võimu all верӧсыс кыв шутӧг кывзысьӧ гӧтырыслысь
2. (hrl pl) võimuorgan, valitsevat ja kohtuvõimu esindav isik власьт, власьт кутысьяс, чинаяс
♦
linnavõimud карса власьт кутысьяс
3. jõud, vägi вын
♦
imevõim шемӧса вын