[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajavahemik <+vahem'ik vahemiku vahem'ikku vahem'ikku, vahemik/e & vahem'ikku[de vahem'ikk/e & vahem'ikku[sid 25 s> кадколаст, кост, коласт
♦
mõneaastane ajavahemik некымын во [кузя] кост;
kolmeaastane ajavahemik куим во [кузя] кост;
ajavahemikus 1980-1986 1980-ӧд восянь 1986-ӧд воӧдз;
kahe kongressi vaheline ajavahemik кык конгресс кост

asfalt <'asf'alt 'asfaldi 'asf'alti 'asf'alti, 'asf'alti[de 'asf'alti[sid & 'asf'alt/e 22 s> асфальт
♦
asfaldi leiukohad v maardlad асфальт куйлӧд;
autod kihutavad asfaldil машинаяс тӧвзьӧны асфальт кузя

eeskiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> туйдӧс, индӧд, инструкция
♦
ranged eeskirjad чорыд туйдӧс;
salajane eeskiri гуся индӧдъяс;
ohutustehnika eeskirjad лёк суӧмысь видзан инструкция;
liikluseeskirjad туй кузя ветлан индӧдъяс;
eeskirju täitma индӧд серти вӧчны;
eeskirjade kohaselt туйдӧс серти

esindaja <esindaja esindaja esindaja[t -, esindaja[te esindaja[id 01 s> mingi rühma liige кутшӧмкӧ котырӧ пырысь; saadik делегат, кодкӧ нимсянь сёрнит[ч]ысь, представитель
♦
täievoliline esindaja став инӧда сёрнитчысь;
kaubandusesindaja вузасьӧм[-ньӧбасьӧм] кузя сёрнитчысь;
rahvaesindaja йӧз нимсянь сёрнитысь;
ministeeriumi esindaja министерство нимсянь сёрнитысь;
troopikataimestiku esindajad тропикаса быдмӧгъяс;
kongressile esindajat saatma конгресс вылӧ делегатӧс ыстыны

hüpe <hüpe h'üppe hüpe[t -, hüpe[te h'üppe[id 06 s> чеччыштӧм
♦
pikk hüpe кузя чеччыштӧм;
võimas hüpe вына чеччыштӧм;
kaugushüpe sport кузьта ног чеччыштӧм;
kõrgushüpe sport судта ног чеччыштӧм;
teivashüpe sport зібйӧн чеччыштӧм;
hüpped batuudil sport батут вылын чеччалӧм;
ühe hüppega ӧтчыд чеччыштӧмӧн

inspektor <insp'ektor insp'ektori insp'ektori[t -, insp'ektori[te insp'ektore[id 02 s> järelevaataja, koolidirektori abi инспектор
♦
rahandusinspektor сьӧм кузя инспектор

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

krooniline <krooniline kroonilise kroonilis[t kroonilis[se, kroonilis[te kroonilis/i 12 adj>
1. med pikaldane, kauemat aega kestev дырся, кузя кыссян
♦
kroonilised haigused кузь висьӧмъяс
2. alatine пырся
♦
krooniline väsimus пырся мудз

kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис

minister <min'ister min'istri min'istri[t -, min'istri[te min'istre[id 02 s> министр
♦
haridusminister велӧдан министр;
peaminister премьер-министр;
rahandusminister сьӧм овмӧсса министр;
välisminister суйӧрсай могъяс кузя министр;
ministrite kabinet министръяслӧн кабинет

mööda <m'ööda prep, postp, adv, adj>
1. prep [part]; postp [part] piki mingit pinda, mingi maa-ala v. ruumi piires -ті, -ӧд, кузя
♦
tuleb mööda teed v. teed mööda туй кузя локтӧ;
vesi voolab mööda torusid ва визувтӧ трубаясӧд;
uitasime mööda metsa шӧйтім вӧрті
2. adv millestki v. kellestki möödudes, seljataha jättes, ka ajaliselt прӧйдитны
♦
siit pole keegi mööda läinud таті некод эз прӧйдитлы;
auto kihutas minust mööda машинаыс тӧвзис ме дорті;
jalutas akna alt mööda прӧйдитіс ӧшинь увті, муніс ӧшинь увті;
vihm läks mööda зэрыс прӧйдитіс, зэрыс помасис;
paar tundi läks mööda прӧйдитіс час-мӧд, колис час-мӧд
3. adv viltu, märgist kõrvale, mitte pihta бокӧ (не веськавны)
♦
kuul läks mööda пуляыс лэбис бокиті, пуляыс эз веськав

nõuanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> nõuandmine, nõu, juhatus сӧвет, сӧвет сетӧм, консультация
♦
juriidiline nõuanne юридическӧй консультация;
keelenõuanne, keeleline nõuanne кыв кузя сӧвет сетӧм

pidi <pidi postp [part]>
1. mööda mingit pinda v mingi ala piires liikumise kohta кузя, -ті
♦
läks tänavat pidi муніс улич кузя;
gaas jõuab meieni torusid pidi газ миянӧдз воӧ трубаясті
2. millegi toimumise viisi ja laadi märkimisel väljendites ja liitsõnades
♦
kõikepidi быд ног;
vastupidi мӧдарӧ
3. millegi põhjal, järgi
♦
tunneb kõiki ees- ja isanime pidi быдӧнлысь ним-вичсӧ тӧдӧ;
vana harjumust pidi важ велалӧм вылысь

pikalt <pikalt adv> pikka aega, kauaks кузя, дыр
♦
silmitsesin teda pikalt кузя сійӧс видзӧді;
rahast ei jätkunud kuigi pikalt сьӧмыс дыр кежлӧ эз тырмы

piki <piki prep [part]> midagi v millegi äärt mööda liikumise v paiknemisega seoses пӧлӧн; suuna märkimisel -ті, кузя
♦
hakkasin minema piki raudteed мӧдӧдчи мунны кӧрт туй пӧлӧн;
sõudsime piki jõge üles сынӧмӧн катім ю кузя;
piki põski voolasid pisarad бан боктіыс визувтіс синва

pikk <p'ikk pika p'ikka p'ikka, p'ikka[de p'ikka[sid & p'ikk/i 22 adj>
1. ruumiliselt кузь; kasvult кузь тушаа, джуджыд
♦
pikk sihvakas noormees кузь тушаа да статя том морт;
pika kaelaga pudel кузь юра бутылка;
pikk kleit кузь платтьӧ;
pikk silp keel кузь кывпель
2. ajaliselt кузь, кузя
♦
pikk reis кузя ветлӧм;
pikk ohe кузя ышловзьӧм

pikkune <p'ikkune p'ikkuse p'ikkus[t p'ikkus[se, p'ikkus[te p'ikkus/i & p'ikkuse[id 12 & 10 adj (hrl liitsõna järelosa)>
1. ruumiliselt кузя
♦
meetripikkune метра кузя
2. kasvult кузя
♦
minupikkune ме кузя;
poeg on juba peaaegu isa pikkune пиыс пӧшти бать кузяыс нин
3. ajaliselt кузя
♦
kolme aasta pikkune куим во кузя

poolest <poolest postp, adv> postp [gen] seisukohast, tõttu, pärast
♦
maitse poolest кӧр сертиыс;
selle poolest olge mureta та йылысь эн майшасьӧй;
vana tutvuse poolest важ бур кузя;
minu poolest mingu ме пайысь мед мунас

reis2 <r'eis reisi r'eisi r'eisi, r'eisi[de r'eisi[sid & r'eis/e 22 s> sõit kuhugi kaugemale, teekond ветлӧм, мунӧм (ӧтарӧ), путешествуйтӧм
♦
kosmosereis космосӧ ветлӧм;
tööreis удж кузя ветлӧм, командировка;
head reisi! бура ветлыны!

rikkuma <r'ikku[ma r'ikku[da riku[b riku[tud 28 v>
1. millegi omadusi v kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma, hävitama тшыкӧдны
♦
vihm rikub heina зэр тшыкӧдӧ турун;
kompvekid rikuvad hambaid кампет тшыкӧдӧ пинь
2. halvendama, kahjustama: nähtuste, seisundite, tunnete, tajude vms kohta торкны, дзугны
♦
mürin rikkus vaikust грымгӧм торкис чӧв-лӧньсӧ;
sa oled mu elu ära rikkunud тэ дзугин менсьым олӧмӧс
3. kellelegi halba mõju avaldama, isiksuse omadusi kahjustama тшыкӧдны
♦
raha rikub inimest сьӧмыд морттӧ тшыкӧдӧ;
rikutud maitse тшыкӧдӧм мич гӧгӧрвоӧм
4. kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma торкны
♦
rikub seadust торкӧ оланпас;
ta rikkus liikluseeskirju сійӧ торкис туй кузя ветлан индӧдъяс

rännak <rännak rännaku rännaku[t -, rännaku[te rännaku[id 02 s>
1. pikem teekond jalgsi vm viisil, retk мунӧм, ветлӧм, мунӧм-ветлӧм
♦
jalgsirännak подӧн мунӧм;
päikese rännak taevavõlvil шонділӧн енэжӧд ветлӧм;
pärast pikki rännakuid saabus ta ... кузя мунӧм-ветлӧм бӧрын сійӧ воис...
2. sõj vägede käsukohane liikumine мунӧм
♦
kiirrännak ӧддзӧдчӧмӧн мунӧм

suhtes <s'uhtes postp [gen]> põhisõnaga märgitut arvestades, sellega võrreldes серти; asjus, küsimuses йылысь, кузя
♦
joon, mis on telje suhtes nurga all чӧрсыслы виджада визь;
see kehtib ka sinu suhtes v kohta тайӧ и тэныд инмӧ

suudlus <s'uudlus s'uudluse s'uudlus[t s'uudlus[se, s'uudlus[te s'uudlus/i & s'uudluse[id 11 & 09 s> окыштӧм, окыштчӧм
♦
kirglik suudlus сьӧлӧмсянь окыштӧм;
surus neiu huultele pika suudluse кузя окыштіс нылӧс вомдорас

tagumik <tagum'ik tagumiku tagum'ikku tagum'ikku, tagumik/e & tagum'ikku[de tagum'ikk/e & tagum'ikku[sid 25 s> istmik, tuharad сітан, бек, зад; lapsel какан
♦
lapse paljas tagumik кагалӧн куш каканыс;
tagumik on pikast istumisest valus кузя пукалӧмысь сітан доймӧ

umbes2 <'umbes adv> arvudega seoses: ümardatult, ligikaudu кымын, ылӧсас, гӧгӧр
♦
umbes viieaastane poiss ар вита зонка;
umbes kaks protsenti кык процент кымын;
ta on umbes minupikkune сійӧ ылӧсас ме кузя

ummik <ummik ummiku ummiku[t -, ummiku[te ummiku[id 02 s> läbipääsuta koht кулига, тупик; liikluses, liikumisel помӧд, тупик
♦
tänav lõppes ummikuga улич помас вӧлі тупик;
avarii tekitas liikluses kilomeetripikkuse ummiku авария понда артмис километр кузя тупик

vahe1 <vahe vahe vahe[t -, vahe[de vahe[sid 16 s>
1. erinevus торъялӧм
♦
ajavahe кад торъялӧм
2. vahemaa кост, ылна
♦
meie vahet võis olla mõni samm миян костын вермис лоны воськов-мӧд
3. vahemik кост
♦
seina ja kasti vahel oli väike vahe стенма-ящика костас вӧлі неыджыд кост;
kolme vahega seljakott куим жыръя мышноп
4. ajaline eraldatus коставлӧм, кост
♦
kahenädalane vahe кык вежон кузя коставлӧм;
lõunavahe ӧбед кост

veeretama <veereta[ma veereta[da veereta[b veereta[tud 27 v>
1. edasi-tagasi быгльӧдлыны, гӧгльӧдлыны; ühes suunas быгыльтны, гӧгыльтны
♦
veeretab suurt kivi гӧгльӧдлӧ ыджыд из;
palgid veeretati mäest alla керъяс быгльӧдлісны кыр бӧр
2. ringi ajama, keerutama бергӧдлыны
♦
vokki veeretama печкан машина бергӧдлыны, кока печкан бергӧдлыны
3. piltl kellelegi teisele siirama v lükkama сӧлӧдны
♦
süüd venna peale veeretama мыжсӧ вок вылӧ сӧлӧдны
4. piltl rääkima, heietama кузя висьтавны, лавгыны
♦
veeretas muremõtteid кузя висьталіс шог думъяссӧ;
veeretab laulu лавгӧ-сьылӧ

viibima <v'iibi[ma v'iibi[da v'iibi[b v'iibi[tud 27 v>
1. pikemat aega olema, asuma лоны (кӧнкӧ кузя)
♦
võõrsil viibima йӧз муын лоны
2. hilinema, edasi lükkuma нюжавны
♦
sõnaraamatu ilmumine viibis кывчукӧр петӧм нюжаліс

välja tegema
1. tähelepanu pöörama, märkama, hoolima казявны
♦
ta ei teinud minust üldse välja сійӧ менӧ быттьӧ эз и казяв
2. kellelegi enda kulul jooki või sööki tellima ас тшӧт весьтӧ вердны-чӧсмӧдны
♦
teen sõpradele oma sünnipäeval õhtusöögi välja чужан лун кузя ёртъясӧс ас тшӧт весьтӧ ужынӧн верда

ühesuunaline <+suunaline suunalise suunalis[t suunalis[se, suunalis[te suunalis/i 12 adj> ӧтарӧ, ӧтарвыв
♦
ühesuunaline liiklus туй кузя ӧтарвыв мунӧм

üles <üles adv>
1. ülespoole, kõrgemale вывлань, вылӧ; veevoolu suhtes катыд, катчӧс, йывлань
♦
trepist üles minema содті кайны;
lippu üles tõmbama флаг лэптыны;
teerada tõuseb keerutades üles mäkke ордымыс чукльӧдлӧмӧн кайӧ вывлынь;
käed üles! китӧ лэпты!;
sõitsime mööda jõge üles v jõge pidi üles катім ю кузя;
võtsin mitu pesa kartuleid üles кери некымын поз картупель
2. töökorda, tegevuseks, kasutamiseks valmis seisu (panema)
♦
püüniseid üles panema лэч пуктавны, дзуг октавны;
sellele nõlvakule paneme mõned skulptuurid üles тайӧ ньывкъяс сувтӧдам некымын скульптура
3. talletatuks, jäädvustatuks (kirjutama)
♦
rahvalaule üles kirjutama v tähendama фольклор гижны, фольклор чукӧртны
4. magamast ärkvele, jalule
♦
ärgake üles! садьмӧй!;
tule üles, muidu jääd kooli hiljaks чеччы, а то школаад сёрман
5. lamamast, istumast jalule, püsti
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті