?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
brünett <brün'ett brüneti brün'etti brün'etti, brün'etti[de brün'etti[sid & brün'ett/e 22 s, adj>
1. adj сьӧдов юрсиа
♦
brünetid juuksed сьӧдов юрси;
brünett naine сьӧдов юрсиа нывбаба
2. s сьӧдов юрсиа [морт]
♦
vend kurameerib pika brünetiga вокӧй мусукасьӧ сьӧдов юрсиа кузь нывкӧд
elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!
haigus <h'aigus h'aiguse h'aigus[t h'aigus[se, h'aigus[te h'aigus/i & h'aiguse[id 11 & 09 s> висьӧм
♦
pikaajaline haigus кузь висьӧм;
pärilikud haigused ай-мамсянь висьӧм;
raske v ränk haigus сьӧкыд висьӧм;
ravimatu haigus бурдӧдны позьтӧм висьӧм;
kurguhaigus горш висьӧм;
nakkushaigus вуджан висьӧм, кӧвъясян висьӧм;
viirushaigus вируса висьӧм;
mis haigusse ta suri? кутшӧм висьӧмысь сійӧ куліс?
häälik <häälik hääliku hääliku[t -, hääliku[te hääliku[id 02 s> keel шы
♦
helilised häälikud гора шыяс;
helitud häälikud гортӧм шыяс;
lühike häälik дженьыд шы;
pikk häälik кузь шы
iga1 <iga 'ea iga 'ikka, iga[de iga[sid 18 s> eluiga арлыд
♦
küps iga верстьӧ арлыд;
kõrge iga ыджыд арлыд;
keskiga шӧр арлыд;
kutseiga sõj призывайтан арлыд;
murdeiga вуджан арлыд;
väikelapseiga кага арлыд;
kõrge eani elama ыджыд арлыдӧдз овны;
pikka iga soovima кузь нэм сины;
pikka iga! кузь нэм!;
noores eas томдырйи;
vanas eas пӧрысьдырйи
inimene <inimene inimese inimes[t inimes[se, inimes[te inimes/i 12 s> ainsus морт; mitmus йӧз
♦
korralik inimene бур мывкыда морт;
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт;
pikk inimene кузь тушаа морт;
linnainimene карса морт;
maainimene сиктса морт;
omakandiinimene ӧтиласа;
perekonnainimene семъяа морт;
ürginimene первобытнӧй морт;
viis inimest вит морт;
käputäis inimesi китыр йӧз;
inimeste hulka tulema йӧзӧ петны;
ta väldib inimesi сійӧ сайласьӧ йӧзысь;
loodame, et temast saab veel inimene надейтчам, мый сыысь морт на артмылас;
on alles inimesed! hlv но и йӧз!
iseenesest <+enesest adv>
1. spontaanselt ачыс
♦
haigus kadus iseenesest висьӧмыс ачыс бырис;
kõik lahenes justkui iseenesest ставыс ладмис быттьӧкӧ ачыс
2. sellisena nagu ta on збыльвылас
♦
kolm nädalat pole ju iseenesest kuigi pikk aeg куим вежоныд збыльвылас абу и ёна кузь кад
jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина
järjekord <+k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. järgnemise, reastumise kord ӧта-мӧд бӧрся мунӧм, черӧд
♦
kronoloogiline järjekord кад серти тэчӧм;
tähestikuline järjekord анбур серти тэчӧм;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрын;
esimeses järjekorras медводз;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
järjekorrast kinni pidama черӧдӧ кутчысьны;
ärge rääkige kõik korraga, vaid järjekorras эн сёрнитӧй ставӧн ӧтлаын, а ӧта-мӧд бӧрсяыд
2. kelle v mille koht mingis reastuses v järjestuses, inimeste rida, kes ootavad midagi ӧчередь
♦
pikk järjekord кузь ӧчередь;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
väljaspool järjekorda ӧчередьтӧг;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрся, сьӧрсьӧн-бӧрсьӧн;
järjekorras seisma ӧчередьын сулавны;
järjekorrast kinni pidama ӧчередьӧ кутчысьны
kael <k'ael kaela k'aela k'aela, kael[te & k'aela[de k'aela[sid & k'ael/u 23 & 22? s> inimesel, loomal сьылі, голя
♦
pikk kael кузь сьылі;
jäme kael кыз сьылі;
kaela sirutama v õieli ajama сьылі нюжӧдны;
pane sall kaela гаровт сьыліад шарп;
hobusele range kaela panema вӧлӧс сийӧсавны;
kaelani vees istuma голяӧдз ваын пукавны;
olen kaelani märg piltl ме юрсянь кок улӧдз сӧдз ва;
lagi on kaela langemas йиркыс муртса оз киссьы, йиркыс вот-вот киссяс;
tal on suured võlad kaelas piltl сійӧ зэв гырысь уджйӧзӧ вӧйӧма;
ma ei taha vastutust enda kaela võtta piltl ме ог кӧсйы кывкутны
kleit <kl'eit kleidi kl'eiti kl'eiti, kl'eiti[de kl'eiti[sid & kl'eit/e 22 s> платтьӧ
♦
lilleline kleit дзоридза платтьӧ;
pikk kleit кузь платтьӧ;
avar kleit паськыд платтьӧ;
pidulik kleit вӧччан платтьӧ
kogema <koge[ma koge[da koge[b koge[tud 27 v> tunda saama, läbi elama тӧдмавны, тӧдлыны
♦
omal nahal kogema piltl ас вывті нуны;
pika elu jooksul on ta nii mõndagi kogenud кузь олӧм чӧжыс сійӧ унатор тӧдліс
kohmakas <kohmakas kohmaka kohmaka[t -, kohmaka[te kohmaka[id 02 adj>
1. puine, nurgeliste liigutustega дурк, укшаль
♦
kohmakas inimene укшаль морт;
kohmakad liigutused дурк вӧрас
2. rohmakas, kasutamiseks ebamugav дурк, ладтӧм
♦
kohmakas hoone дурк стрӧйба;
pikk ja kohmakas sinel кузь да ладтӧм шынель
3. pisut saamatu, konarlik ладтӧм, сюри-пели
♦
kohmakad värsid ладтӧм кывбуръяс;
kohmakas tõlge сюри-пели вуджӧдӧм
korsten <k'orsten k'orstna k'orstna[t -, k'orstna[te k'orstna[id 02 s; korsten k'orstna korsten[t -, korsten[de k'orstna[id 08 s> труба
♦
pikk korsten кузь труба;
korstnat pühkima труба весавны;
korstnast tõuseb suitsu трубаысь тшын петӧ
krooniline <krooniline kroonilise kroonilis[t kroonilis[se, kroonilis[te kroonilis/i 12 adj>
1. med pikaldane, kauemat aega kestev дырся, кузя кыссян
♦
kroonilised haigused кузь висьӧмъяс
2. alatine пырся
♦
krooniline väsimus пырся мудз
küüs <k'üüs küüne k'üün[t k'üün[de, küün[te k'üüs[i 14 s> inimesel гыж ► sama päritoluga sama päritoluga küüs
♦
pikad küüned кузь гыжъяс;
küüsi lõikama гыж тшӧтшӧдны;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
lakk1 <l'akk laka l'akka l'akka, l'akka[de l'akka[sid & l'akk/u 22 s>
1. loomal бурысь
♦
pikk lakk кузь бурысь;
hobuselakk вӧвлӧн бурысь;
lõvilakk левлӧн бурысь
2. kõnek [tasku]klapp пӧдлӧс; mütsisirm лэб
♦
rinnatasku lakk морӧс зеп пӧдлӧс
nokk <n'okk noka n'okka n'okka, n'okka[de n'okka[sid & n'okk/i 22 s> linnul, nokkloomal ныр (лэбачлӧн)
♦
pikk nokk кузь ныр
paus <p'aus pausi p'ausi p'ausi, p'ausi[de p'ausi[sid & p'aus/e 22 s> vaheaeg, seisak, peatus пауза, кост
♦
hetkeline paus дженьыд пауза;
pikk paus кузь кост;
kohvipaus кофе юан пауза;
rääkis aeglaselt ja sagedaste pausidega сёрнитіс ньӧжйӧ да тшӧкыда коставлӧмӧн
periood <peri'ood perioodi peri'oodi peri'oodi, peri'oodi[de peri'oodi[sid & peri'ood/e 22 s> ajajärk v -vahemik, korduv osa v järk; keel lausestik; muus suhteliselt lõpetatud muusikaline mõte период
♦
pikk periood кузь период
pikaajaline <+ajaline ajalise ajalis[t ajalis[se, ajalis[te ajalis/i 12 adj>, ka pikaaegne кузь, кузь кадся, дыр кыссьысь
♦
pikaajaline haigus кузь висьӧм
pikk <p'ikk pika p'ikka p'ikka, p'ikka[de p'ikka[sid & p'ikk/i 22 adj>
1. ruumiliselt кузь; kasvult кузь тушаа, джуджыд
♦
pikk sihvakas noormees кузь тушаа да статя том морт;
pika kaelaga pudel кузь юра бутылка;
pikk kleit кузь платтьӧ;
pikk silp keel кузь кывпель
2. ajaliselt кузь, кузя
♦
pikk reis кузя ветлӧм;
pikk ohe кузя ышловзьӧм
ripse <ripse r'ipsme ripse[t -, r'ipsme[te r'ipsme[id 05 s (hrl pl)> lühike karv silmalau serval синлыс
♦
pikad ripsmed кузь синлыс
rivi <rivi rivi rivi r'ivvi, rivi[de rivi[sid 17 s>
1. asjade, olendite, nähtuste rida визь, лёдз, звӧйк
♦
hanerivi дзодзӧг звӧйк;
majade rivi керка визь;
autod sõitsid pikas rivis машинаяс мунісны кузь лёддзӧн
2. inimeste, veokite vms paigutus ühel joonel kõrvuti рад; sõj sõjaväelaste, allüksuste vms paigutus viirgudesse строй
♦
kaheviiruline rivi кык рада строй;
rivist välja astuma стройысь петны, радысь петны;
võtsid neljakaupa rivvi нёльӧн-нёльӧн сувталісны стройӧ
3. tegevteenistus, konkreetses väeosas v rindelõigus võitlemine служитӧм
♦
viletsa tervise pärast pidin rivist lahkuma омӧль дзоньвидзалун понда ковмис служитӧмысь дугдыны
4. piltl sisekohakäänetes märgib töötamist, tegutsemist, toimimist уджалӧм
♦
rivvi v rivisse astuma уджавны пондыны
rohi <rohi rohu r'ohtu r'ohtu, r'ohtu[de r'ohtu[sid & r'oht/e 24 s>
1. heintaimede üldnimetus, rohttaimede maapealsed osad турун
♦
kõrge v pikk rohi кузь турун
2. kõnek ravim, arstirohi лекарство
♦
kibe rohi курыд лекарство
sale <sale saleda saleda[t -, saleda[te saleda[id 02 adj> pikk ja sihvakas статя, лӧсьыд статя
♦
pikk sale mees кузь да статя мужичӧй;
saledad kased веськыд кыдзьяс
samm <s'amm sammu s'ammu s'ammu, s'ammu[de s'ammu[sid & s'amm/e 22 s>
1. воськов ► sama päritoluga sama päritoluga askel
♦
pikk samm кузь воськов
2. sammumine, käimine воськов, восьлалӧм
♦
sammu kiirendama воськов чожмӧдны;
sammu lisama воськов содтыны
3. piltl ettevõtmine, tegu воськов
♦
see oli rumal ja mõtlematu samm тайӧ вӧлі тӧлктӧм да мӧвпышттӧм воськов
seevastu <+v'astu adv> мӧдарӧ
♦
üks on lühike ja paks, teine seevastu pikk ja peenike ӧтиыс ляпкыд да кыз, мӧдыс, мӧдарӧ, кузь да вӧсни
silp <s'ilp silbi s'ilpi s'ilpi, s'ilpi[de s'ilpi[sid & s'ilp/e 22 s> кывпель, слог
♦
pikk silp кузь кывпель;
lahtine silp восьса слог;
kinnine silp пӧдса кывпель
tee1 <t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s>
1. käimiseks, sõitmiseks туй ► sama päritoluga sama päritoluga tee1; suur мир туй
♦
kitsas tee векни туй;
kiirtee магистраль, ӧда туй;
sõidutee машина туй
2. liikumissuund, marsruut туй, туйвизь
♦
küsis teed туй юаліс
3. teekond, kuhugi liikumine туй
♦
pikk tee кузь туй;
teele asuma v minema туйӧ петны;
teel koju гортлань мунігӧн
teekond <t'eek'ond t'eekonna t'eek'onda t'eek'onda, t'eek'onda[de t'eek'onda[sid & t'eek'ond/i 22 s> reis, retk туйкост, туй; liikumine, kulgemine мунӧм
♦
pikk teekond кузь туй;
linnateekond карӧ мунӧм;
tagasiteekond бӧр туй;
isa lõpetas oma maise teekonna батьлӧн олан туйыс эштіс
tihane <tihane tihase tihas[t -, tihas[te tihase[id 10 s> пыста
♦
sabatihane кузь бӧжа пыста
vits <v'its vitsa v'itsa v'itsa, v'its[te & v'itsa[de v'itsa[sid & v'its/u 23 & 22? s>
1. peen painduv oks ньӧр
♦
pikk vetruv vits кузь нюдз ньӧр;
kasevits кыдз пу ньӧр
2. võru millegi kinni hoidmiseks асык
♦
raudvits кӧрт асык;
ajas v pani v lõi tünnile vitsad peale бӧчка асыкаліс
õhtu <'õhtu 'õhtu 'õhtu[t -, 'õhtu[te 'õhtu[id 01 s> päeva lõpuosa рыт
♦
pikk õhtu кузь рыт;
hilisõhtu, hiline õhtu сёр рыт;
sügisõhtu арся рыт;
eile õhtul тӧрыт рытнас;
head õhtut! став бурсӧ!
üle <üle prep, postp, adv>
1. prep [gen]; adv millegi pealispinda mööda, mingi vahemaa taha v taga вомӧн
♦
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн;
läks üle tänava вуджис улич вомӧн;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма
2. prep [gen]; postp [gen] kogu mingis piirkonnas, üleni kuskil пасьтала
♦
teade levis üle maa юӧрыс паськаліс страна пасьтала;
külmavärin jooksis üle keha туша пасьтала йирмӧг котӧртіс
3. adv; prep [gen] osutab millegi katmisele, katteks peale v peal
♦
uks on plekiga üle löödud ӧдзӧсыс жӧчӧн эжӧма;
tõmbas endal teki üle pea юр вывтіыс шебрасис
4. postp [gen]; prep [ess]; adv ülaltpoolt, kõrgemalt kellegi, millegi kohal, staatiline весьтын; dünaamiline весьтті; millestki kõrgemal вылынджык
♦
ema kummardub lapse üle мамыс копыртчӧ кага весьтас;
lipud lehvisid üle inimeste peade йӧзлӧн юр весьтын дӧлалісны флагъяс;
seelik on üle põlve юбка дорыс пидзӧссьыс вылынджык;
üks lennuk lendas meist üle миян весьтті лэбис ӧти самолёт;
hirmust üle saama полӧм венны
5. prep [gen] osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub мысти
♦
üle hulga aja sajab jälle lund кузь кост мысти бара лымъялӧ;
käin poes üle kolme-nelja päeva лавкаӧ ветла быд куим-нёль лун мысти
6. prep [gen]; adv rohkem [kui] сайӧ, -джык (мыйыськӧ); liiga palju, ülemäära вывті; võimsam kellestki -джык (кодыськӧ)
♦
üle tuhande euro сюрс евро сайӧ, сюрс евроысь унджык;
üle jõu käiv töö вынысь вывті удж;
jõu poolest on ta minust üle сійӧ меысь вынаджык
7. postp [gen]; adv osutab teemale, isikule, millest v kellest on juttu
♦
patsient kaebab valude üle пациент норасьӧ дой вылӧ;
pean selle üle järele mõtlema меным колӧ та йылысь думыштлыны;
mille üle sa kurvastad? мыйысь тэ шогалан?;
õpetaja vaatas laste töö üle велӧдысь видзӧдліс челядьлысь уджсӧ
8. adv millegi lakkamise kohta, mööda, möödas
♦
vihm jäi üle зэрыс кобис;
peavalu läks üle юр дугдіс висьны
9. prep [gen] piltlikes väljendeis
♦
üle kivide ja kändude piltl мырдӧн сорӧн, ӧдва-ӧдва;
üle pea ja kaela piltl кыдзсюрӧ, кийывсӧн
