?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система
aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“
arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
hunnik <hunnik hunniku hunniku[t -, hunniku[te hunniku[id 02 s> чукӧр; suur kogus уна
♦
kuivanud lehtede hunnik кос кор чукӧр;
hunnik raha уна сьӧм;
kivihunnik из чукӧр;
sõnnikuhunnik куйӧд чукӧр;
hunnikusse koguma чукӧртны;
hunnikusse laduma чукӧрӧ тэчны;
hunnikusse kogunema чукӧртчыны;
tööd jooksevad hunnikusse уна удж чукӧрмис
iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ
juures <juures postp, adv>
1. postp [gen] vahetus läheduses дорын
♦
akna juures ӧшинь дорын;
ootan sind silla juures вичча тэнӧ пос дорын
2. postp [gen] kelle asu- või tegevuskohas ордын, дорын
♦
ta käis eile minu juures тӧрыт сійӧ воліс ме ордӧ;
tüdruk kasvas üles vanaema juures нывкаыс быдмис баб ордас;
käisin arsti juures ветлі врач дорӧ
3. adv vahetus läheduses орччӧн, матын
♦
olin juba päris juures, kui ta mind märkas ме дзик нин матын вӧлі, кор сійӧ менӧ казяліс
koor1 <k'oor koore k'oor[t k'oor[de, koor[te k'oor[i 13 s>
1. puul кырсь; paksem pealmine kiht puuviljadel кыш, кор; nahkjas õhem kest киль
♦
apelsinikoor апельсин кыш;
kartulikoor картупель кор;
munakoor кольк кыш;
puukoor пу кырсь;
sibulakoored лук кыш;
tammekoor тупу кырсь
2. piima rasvakiht йӧв вылыс, йӧввыв; hapukoor нӧк
♦
joon kohvi koorega кофе юа йӧв вылысӧн
kraapima <kr'aapi[ma kr'aapi[da kraabi[b kraabi[tud 28 v>
1. kaapima вуштыны, сарпавны; auku, lohku гудйыны
♦
kraabib aknalt küünega jääd гыжнас вуштӧ ӧшиньысь йи;
koer kraabib ukse taga ӧдзӧс сайын пон сарпасьӧ;
põõsas kraapis käed katki кустыс дойӧдз сарпаліс киӧс;
kraapisin trepi lumest puhtaks зырті кильчӧ вылысь лым;
koer kraabib auku пон кодйӧ гу
2. kratsima, sügama гыжъявны
♦
põrsale meeldib, kui teda kraabitakse порсьпилы кажитчӧ, кор сійӧс гыжъялӧны
kus <k'us adv>
1. küsiv-siduv sõna кӧні, кӧн
♦
kus sa elad? кӧні тэ олан?;
kus me kokku saame? кӧні ми аддзысям?
2. siduv ajasõna: millal кор
♦
nüüd, kus kõik tööd tehtud, võib puhata ӧні, кор став уджсӧ лои вӧчӧма, позьӧ шойччыны
leht <l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s>
1. bot кор
♦
nõeljas leht ем кодь кор;
kaseleht кыдз кор
2. paberi-, metalli- vms лист
♦
paberileht кабала лист;
vineerileht панера лист
3. kõnek ajaleht газет
♦
loeb lehte газет лыддьӧ
mil <m'il adv> millal кор
♦
päev, mil isa suri сійӧ луныс, кор куліс бать
millal <millal adv>
1. mis ajal, kunas кор
♦
millal rong saabub? кор поездыс воӧ?
2. kõrvallause alguses
♦
ta teadis, millal vait olla сійӧ тӧдіс, кор колӧ чӧв овны
minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр
oskama <'oska[ma osa[ta 'oska[b osa[tud 29 v> кужны; millekski võimeline olema вермыны; keelt тӧдны
♦
oskab joonistada кужӧ серпасасьны;
oskab hiina keelt тӧдӧ китай кыв;
kas sa oskad mulle öelda, millal ...? тэ верман меным шуны, кор …?
pidama1 <pida[ma pida[da p'ea[b -, pid[i - - 28 v>
1. kohustatud, sunnitud olema ковны, быть ковны
♦
ma pean teadma, mis siin teoksil on меным колӧ тӧдны, мый тані вӧчсьӧ;
mulle ei meeldi, kui pean ootama меным оз кажитчы, кор колӧ виччысьны
2. põhjust olema, vajalikuks osutuma, millegi sisesunnist ajendatu kohta ковны
♦
enne minekut peame natuke sööma мунтӧдз миян колӧ сёйыштны;
sa pead naise võtma тэныд колӧ гӧтрасьны
3. kavatsema, plaanitsema должӧн лоны
♦
pidite ju Pärnusse sõitma ті ӧд должӧнӧсь вӧлі Пярнуӧ мунны
4. osutab tõenäosusele v võimalikkusele должӧн лоны
♦
see ülikond peaks teile sobima тайӧ костюмыс должӧн тіянлы ладмыны
pudenema <pudene[ma pudene[da pudene[b pudene[tud 27 v>
1. langema, varisema, [maha] kukkuma киссьыны, гылавны; üksiku asja kohta усьны; kuuldavale v ilmsiks tulema кывны; tasapisi v natuke midagi saama, kellelegi osaks langema вичмыны
♦
marjad pudenevad põõsalt вотӧс гылалӧ кустъяс вылысь;
puudelt ei ole pudenenud veel ühtegi lehte пуяс вылысь ни ӧти кор на абу усьӧма;
rukis on pudenemas рудзӧг киссьӧ;
king pudenes jooksu ajal jalast пышйигас кӧмыс усис коксьыс;
ehk pudeneb mullegi paar eurot гашкӧ, евро-мӧд и меным вичмас
2. koost lagunema, murenema киссьыны
♦
lumepallid pudenesid koost лым мачьяс киссисны
3. hajuma, ükshaaval minema разӧдчыны
♦
lapsed pudenesid laiali челядь разӧдчисны
rahunema <rahune[ma rahune[da rahune[b rahune[tud 27 v>
1. rahulikumaks muutuma лӧньны; täielikult v maha rahunema ӧвсьыны
♦
rahusti hakkas mõjuma ja haige rahunes дой лӧньӧдан мӧрччис и висьысь лӧнис;
lõpuks vaidlejad rahunesid maha бӧръяпомыс сэсся вензьысьяс ӧвсисны;
rahune ometi [maha]! ӧвсьы нин!
2. olukorra kohta: stabiilseks v rahulikuks muutuma ладмыны
♦
ootame ära, millal ajad rahunevad виччылам, кор ставыс ладмас
3. looduse, liikumise kohta: vaikseks muutuma лӧньны
♦
torm rahunes бушков лӧнис
saama <s'aa[ma s'aa[da s'aa[b saa[vad s'aa[dud, s'a[i saa[ge s'aa[dakse 37 v>
1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, kasutusse
♦
sain isalt sünnipäevaks koera чужан лунӧ батьӧй козьналіс понйӧс;
sai kirja письмӧ воис;
sai kirjandi eest viie сочиненньӧсьыс пуктісны „вит“;
kui aega saan, räägin pikemalt кор кадыс лоас, кузьджыка висьтася;
sain nohu насмука кӧвъялі, насмукаӧн висьми;
terve öö ei saanud ta und сійӧ войбыд эз вермы унмовсьны;
joostes saad sooja пышйигад шоналан;
sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud ме сысянь кывлі, мый ставыс вӧлӧма бур
2. hankima, muretsema босьтны
♦
nendest kaevandustest saadakse põlevkivi тайӧ шахтаяссьыс перйӧны сланеч;
kust saaks abilisi? кытысь босьтны отсасьысьясӧс?;
nad said teise lapse налӧн чужис мӧд кага;
meie võistkond sai esikoha миян команданым босьтіс первой места
3. muutuma лоны
♦
sai kurjaks скӧрмис;
iga poiss tahab tugevaks saada быд зонка кӧсйӧ лоны ёнӧн;
vihm tuleb, saate märjaks! зэр локтӧ, кӧтасянныд!;
tahaksin temaga tuttavaks saada ме эськӧ кӧсйи сыкӧд тӧдмасьны;
kelleks sa tahad saada? кодӧн тэ кӧсъян лоны?;
Mari on varsti emaks saamas регыд Мари лоас мамӧн
4. [välja] tulema лоны
♦
neist palkidest saab saun тайӧ керъяссьыс лоас пывсян;
mis siis minust saab? мый мекӧд лоас?;
kell hakkab kaks saama регыд кык час лоас
5. suutma, võima вермыны
♦
ma ei saanud mõtelda ме эг вермы мӧвпавны;
ta ei saanud tulla сійӧ эз вермы локны;
ma ei saa sinu eest alla kirjutada тэ пыдди кырмасьны ме ог вермы
tohtima <t'ohti[ma t'ohti[da tohi[b tohi[tud 28 v>
1. osutab tegevuse lubatusele позьны
♦
ta tohib tulla ja minna, millal tahab сылы позьӧ локны-мунны, кор кӧсъяс;
valjusti rääkida ei tohi! гораа сёрнитны оз позь
2. [hrl koos eitusega] osutab millelegi, mida ei ole võimalik teha v ei peaks tegema позьны
♦
teistest inimestest ei tohi nii halvasti rääkida мукӧд йывсьыс татшӧм лёка сёрнитны оз позь
3. osutab millegi võimalusele v võimalikkusele: võima, saama позьны
♦
ei tohi unustada, et ... оз позь вунӧдны, мый ...
täpsustama <täpsusta[ma täpsusta[da täpsusta[b täpsusta[tud 27 v> üksikasjalikumaks, selgemaks tegema стӧчмӧдны
♦
ütles, et tuleb, aga ei täpsustanud, millal шуис, мый локтас, но эз стӧчмӧд, кор
viimati <viimati adv> viimasel korral бӧръяысьсӧ
♦
millal sa teda viimati nägid? кор тэ сійӧс бӧръяысьсӧ аддзылін?
viisakus <viisakus viisakuse viisakus[t viisakus[se, viisakus[te viisakus/i 11 s>
1. вежавидзӧм
♦
teeseldud viisakus йӧзаддза вежавидзӧм;
tema säilitab igas olukorras viisakuse сійӧ кӧть кор вежавидзысь, сійӧ кӧть кор вежлив
2. viisakas ütlus вежавидзана кыв
♦
viisakusi ütlema вежавидзана кывъяс шуны
väljuma <v'älju[ma v'älju[da v'älju[b v'älju[tud 27 v>
1. inimese v elusolendi kohta: välja minema v tulema петны
♦
väljus kauplusest петіс лавкаысь
2. liiklusvahendite kohta петны
♦
millal väljub Tartu rong? кор петӧ Тартуса поезд?
üksik <üksik üksiku üksiku[t -, üksiku[te üksiku[id 02 adj, s>
1. adj ilma kaaslasteta, omaette paiknev ӧтка
♦
üksik saar ӧтка ді;
ta on üksik naisterahvas сійӧ ӧтка нывбаба
2. adj mingist hulgast eraldi, vähene, mõni ӧтка
♦
puudele on jäänud vaid mõned üksikud lehed пуяс вылӧ кольӧма сӧмын некымын ӧтка кор
