[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abi <abi abi abi 'appi, abi[de abi[sid 17 s>
1. aitamine, kasu, kasutamine отсӧг, отсалӧм, отсасьӧм
♦
sõbralik abi ёрта отсӧг;
vastastikune abi ӧта-мӧдлы отсасьӧм;
õigeaegne abi колана кадӧ отсалӧм;
vältimatu [arsti]abi быть колана отсӧг;
arstiabi врачлӧн отсӧг;
esmaabi первой отсӧг сетӧм;
finantsabi сьӧмӧн отсалӧм;
kiirabi тэрыб отсӧг, регыдъя отсӧг, скорӧй;
{kelle-mille} abil {код-мый} отсӧгӧн;
kõrvalise v võõra abita йӧз отсӧгтӧг;
{kellelt} abi paluma {кодлысь} отсӧг корны;
{kellele} abi andma v osutama {кодлы} отсавны;
{kelle} abi otsima {кодлысь} отсӧг корсьны;
{kust} abi otsima {кытысь} отсӧг корсьны;
{kelle} abist keelduma отсӧгысь ӧткажитчыны;
{kellele} appi minema {кодлы} отсӧг вылӧ мунны, {кодлы} отсасьны мунны;
{kelle} abi vajama {кодлӧн} отсӧг колӧ;
sellest on vähe abi тайӧ ёна оз отсав
2. abiline отсасьысь
♦
kapteni abi капитанлӧн отсасьысь;
brigadiri abi бригадирлӧн отсасьысь

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

ametlikult <ametlikult adv> официальнӧя
♦
asja peab ametlikult ajama делатӧ колӧ официальнӧя нуӧдны;
kas nad on ametlikult abielus? найӧ гижсьӧмаӧсь?

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ

arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма

asjatundja <+t'undja t'undja t'undja[t -, t'undja[te t'undja[id 01 s, adj> s специалист, тӧдысь
♦
suur asjatundja ыджыд специалист;
põllumajanduse asjatundja видз-му овмӧс тӧдысь;
tehnika asjatundja техника тӧдысь;
tuleks mõnelt asjatundjalt nõu küsida колӧ эськӧ тӧдысь мортлысь юавны

edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ

eeldama <'eelda[ma 'eelda[da 'eelda[b 'eelda[tud 27 v> eeldusena nõudma ковны; oletama, arvama чайтны, думайтны
♦
siin on kõige tõenäolisem eeldada välismõju тӧдӧмысь, тані колӧ чайтны ортсысянь мӧрччӧм;
see otsus eeldab täielikku loobumist vanadest harjumustest тайӧ шуӧм сертиыс колӧ дзикӧдз ӧтдортчыны важ модаысь;
eeldan, et ta on aus inimene чайта, мый сійӧ веськыд морт;
see töö eeldab ettevalmistusaega медым вӧчны тайӧ уджсӧ, колӧ кад дасьтысьны

eelkõige <+kõige adv> медводз, медсясӧ
♦
eelkõige tuleb arvestada järgmisi asjaolusid медводз колӧ тӧд вылӧ босьтны татшӧмторъяс;
linnad kasvasid eelkõige sissesõitnute tõttu каръяс быдмисны медсясӧ локтӧмаяс понда

eeskätt <+k'ätt adv> медводз, медвойдӧр
♦
eeskätt tuleb plaan koostada медводз колӧ лӧсьӧдны план;
hoolitseb eeskätt enese eest медводз тӧждысьӧ ас пондаыс

enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок

esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]
♦
ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ
♦
esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны

esmalt <esmalt adv>
1. algul медводз, первой
♦
esmalt kõneldi igapäevastest asjadest медводз варовитісны быдлунъяторъяс йылысь
2. kõigepealt медводз, первой
♦
see asi tuleb kõige esmalt korda ajada тайӧс колӧ медводз ладмӧдны

ette valmistama
1. mingi ülesande täitmiseks hädavajalikke eeltöid sooritama дасьтыны
♦
maad külviks ette valmistama мусӧ кӧдза кежлӧ дасьтыны;
loengud olid hästi ette valmistatud лекцияяссӧ вӧлі бура дасьтӧма;
haige valmistati operatsiooniks ette висьысьӧс дасьтісны операция кежлӧ
2. välja õpetama, koolitama дасьтыны, велӧдны
♦
ülikool valmistab ette kaadrit paljudele erialadele университет дасьтӧ уна уджсикаса кадр
3. sisemiselt ette häälestama дасьтысьны
♦
haige peab ka kõige halvemaks olema ette valmistatud висьысьӧс и медся лёк кежлас колӧ дасьтыны

haige <h'aige h'aige h'aige[t -, h'aige[te h'aige[id 01 adj, s>
1. adj elusolend висьысь; kehaosa висян
♦
haige laps висьысь кага;
haige jalg висян кок;
haige süda висян сьӧлӧм;
haige ühiskond ненога йӧзкотыр;
ta on raskesti haige сійӧ сьӧкыда висьӧ;
tal on kopsud haiged сылӧн тыыс висьӧ;
kas te olete haige? ті висянныд?;
mu selg on kummardamisest haige мышкӧй копрасьӧмсьыс доймӧ;
olin kaks nädalat haige кык вежон виси;
isa jäi äkki haigeks батьӧй другысь висьмис
2. s висьысь
♦
rasked haiged сьӧкыд висьысьяс;
gripihaige гриппӧн висьысь, гриппуйтысь;
voodihaige куйлан висьысь;
haige vajab rahu висьысьлы колӧ спокой;
haige eest hoolitsema висьысьӧс тӧравны;
haigel hakkas parem висьысьлы кокньӧдіс
3. s singulari partitiivis seoses verbidega saama, tegema
♦
põlv teeb haiget пидзӧсӧй доймӧ;
need sõnad tegid mulle haiget тайӧ кывьясыс менӧ дойдісны;
kukkusin ja sain haiget уси да дойми

hankima <h'anki[ma h'anki[da hangi[b hangi[tud 28 v> midagi muretsema судзӧдны, сюрӧдны; vaevaga чуктӧдны, шедӧдны
♦
ta peab ise elatist hankima сылы аслыс колӧ сюрӧдны кынӧмпӧт;
ta hankis enesele vajalikud tööriistad сійӧ судзӧдіс аслыс колана инструментъяс;
hankisin teatripiletid судзӧді театрӧ билетъяс

hoolitsemine <hoolitsemine hoolitsemise hoolitsemis[t hoolitsemis[se, hoolitsemis[te hoolitsemis/i 12 s> тӧждысьӧм, тӧжд
♦
sport nõuab keha eest hoolitsemist спортын колӧ тӧждысьны вир-яй вӧсна

huvi <huvi huvi huvi -, huvi[de huvi[sid & huv/e 17 s>
1. tähelepanu, harrastamine интерес, ыштӧм
♦
elav huvi кыпыд интерес;
vaimsed huvid лов могмӧдан интерес;
kirjandushuvi литература дорӧ интерес;
huvi ilmutama {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
huvi kaotama {kelle-mille vastu} интерес воштыны;
huvi tundma {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
mul on kadunud huvi töö vastu уджӧй менӧ оз ыштӧд
2. (hrl pl) tulu, kasu интересъяс, колӧм
♦
isiklikud huvid ас интересъяс;
rahvuslikud huvid войтырлӧн интересъяс;
{kelle} huvides {кодлыкӧ} колӧ;
{kelle} huve kaitsma {кодлыськӧ} интересъяс дорйыны;
oma huvide eest võitlema ас интересъяс вӧсна вермасьны

ihkama <'ihka[ma iha[ta 'ihka[b iha[tud 29 v> ёна кӧсйыны
♦
kuulsust ihkama ёна кӧсйыны нимавны;
ihkab surra ёна кӧсйӧ кувны;
nii palju, kui hing ihkab мында лолыдлы колӧ

ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн

iseseisvus <+s'eisvus s'eisvuse s'eisvus[t s'eisvus[se, s'eisvus[te s'eisvus/i & s'eisvuse[id 11 & 09 s> асшӧрлун, ас вӧля
♦
poliitiline iseseisvus политическӧй асшӧрлун;
riigi iseseisvus канмулӧн асшӧрлун;
oma iseseisvust kaitsma асшӧрлун дорйыны;
lapses tuleb kasvatada iseseisvust кагаӧс колӧ велӧдны ас вежӧрнас овны

isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс
♦
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

keskenduma <keskendu[ma keskendu[da keskendu[b keskendu[tud 27 v> концентрируйтчыны
♦
enne starti peab jooksja keskenduma стартӧдзыс пышйысьлы колӧ концентрируйтчыны

keskmiselt <k'eskmiselt adv>
1. keskmise arvestusega шӧркодя
♦
selleks kulub keskmiselt kolm tundi та вылӧ колӧ шӧркодясӧ куим час
2. rahuldavalt, keskpäraselt шӧркодя
♦
ta elab keskmiselt сійӧ олӧ шӧркодя

kinni panema
1. sulgema сиптыны, пӧдлавны
♦
pane aken kinni! сипты ӧшиньсӧ!
2. ette tellima, broneerima бронируйтны, резервируйтны
♦
pean võõrastemajja toa kinni panema меным колӧ бронируйтны туй морт керкаын жыр

kinnitama <kinnita[ma kinnita[da kinnita[b kinnita[tud 27 v>
1. millegi külge kinni panema йитны, крепитны
♦
paati vaia külge kinnitama пыж сюръя бердӧ кӧртавны;
palgid olid kinnitatud üksteise külge керъяссӧ вӧлі йитӧма ӧта-мӧд бердас
2. rõhutavalt ütlema, väitma шуны; õigsust, tõelevastavust tõendama эскӧдны; otsusele kehtivust andma вынсьӧдны
♦
kinnitasin endale korduvalt, et sinna ma ei lähe аслым унаысь шулі, мый ме сэтчӧ ог мун;
allkiri tuleb kinnitada кырымпассӧ колӧ эскӧдны;
parlament kinnitas uue tsiviilkoodeksi парламент вынсьӧдіс выль гражданскӧй кодекс

kohustama <kohusta[ma kohusta[da kohusta[b kohusta[tud 27 v> быть, быть ковны < {кодлыкӧ мыйкӧ вӧчны}>
♦
olen kohustatud seda teile teatama меным быть колӧ тайӧс тіян юӧртны

kontekst <kont'ekst konteksti kont'eksti kont'eksti, kont'eksti[de kont'eksti[sid & kont'ekst/e 22 s> kaastekst, mõtteseos контекст
♦
seda tuleb vaadelda laiemas kontekstis тайӧс колӧ видлавны паськыдджык контекстын

kontrollimine <kontr'ollimine kontr'ollimise kontr'ollimis[t kontr'ollimis[se, kontr'ollimis[te kontr'ollimis/i 12 s> прӧверитӧм
♦
see väide vajab kontrollimist тайӧ шуӧмсӧ колӧ прӧверитны

koristaja <koristaja koristaja koristaja[t -, koristaja[te koristaja[id 01 s> ameti poolest идрасьысь
♦
kool vajab koristajat школаӧ колӧ идрасьысь

kuluma <kulu[ma kulu[da kulu[b kulu[tud 27 v>
1. läbi, katki hõõrduma киссьыны, бырны
♦
kleit on kulunud платтьӧыс киссьӧма
2. millekski ära kasutatud saama мунны; tarvis minema ковмыны, ковны
♦
palk kulub söögi peale удждон мунӧ сёян вылӧ;
sõiduks kulub kolm päeva мунны колӧ куим лун
3. aja kohta: mööduma, minema мунны
♦
aeg kulus märkamatult кадыс муніс казявтӧг

kuulama <k'uula[ma kuula[ta k'uula[b kuula[tud 29 v>
1. кывзыны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
muusikat kuulama музыка кывзыны;
kuula, keegi nagu kõnniks seal! кывзы, сэні кодкӧ быттьӧ ветлӧ!
2. kuulda võtma, kuuletuma кывзысьны
♦
lapsed peavad vanemaid kuulama челядьлы колӧ кывзысьны бать-мамлысь

kõnelema <kõnele[ma kõnel[da kõnele[b kõnel[dud 31 v; kõnele[ma kõnele[da kõnele[b kõnele[tud 27 v>
1. rääkima сёрнитны
♦
aeglaselt kõnelema ньӧжйӧ сёрнитны
2. vestlema, juttu ajama сёрнитны
♦
meil on vaja nelja silma all kõnelda миян колӧ кыкӧн сёрнитны
3. kõnet pidama сёрнитны, висьтасьны, выступитны
♦
koosolekul kõneles esimesena juhataja собранньӧ дырйи первойӧн висьтасис веськӧдлысь

lahkuma <l'ahku[ma l'ahku[da l'ahku[b l'ahku[tud 27 v> ära minema мунны < {кытыськӧ}>
♦
sa pead siit lahkuma тэныд колӧ татысь мунны;
õpetaja lahkus klassist велӧдысь петіс классысь;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс

lapsehoidja <+h'oidja h'oidja h'oidja[t -, h'oidja[te h'oidja[id 01 s> кага видзысь, кагульнича
♦
vajatakse lapsehoidjat aastase lapse juurde арӧса кагалы колӧ кагульнича

lunastama <lunasta[ma lunasta[da lunasta[b lunasta[tud 27 v>
1. vabaks ostma вештысьны, мездыны вештысьӧмӧн ► sama päritoluga sama päritoluga vahetama
♦
vangilangenuid lunastati hõbeda või kulla eest пленӧ сюрӧмаясысь вештысисны эзысьӧн да зарниӧн, пленӧ сюрӧмаясӧс мездісны эзысьӧн да зарниӧн вештысьӧмӧн
2. [välja] ostma ньӧбны, вештысьны (мыйыськӧ)
♦
vekslit lunastama вексель ньӧбны;
panditud asjad tuleb lunastada закладӧ сетӧмторйысь колӧ вештысьны
3. heaks tegema, lepitama вештыны
♦
oma pattu lunastama грек вештыны
4. päästma, vabastama мездыны
♦
surm lunastab meid piinadest ja vaevadest кулӧм мездас миянӧс мучитчӧмысь да страдайтӧмысь

lüpsma <l'üps[ma l'üps[ta lüpsa[b l'üps[tud, l'üps[is l'üps[ke 32 v>
1. lehma лысьтыны
♦
lehma lüpsma мӧс лысьтыны;
udar tuleb korralikult tühjaks lüpsta вӧрасьыс колӧ лысьтыны став йӧвсӧ;
lehmi lüpstakse kolm korda päevas мӧсъясӧс лысьтӧны куимысь луннас
2. piima andma лысьтыны
♦
lehm lüpsab hästi мӧскыс лысьтӧ бура

mainima <m'aini[ma m'aini[da maini[b maini[tud 28 v> nimetama, märkima гаравны, казьтыштны; ütlema, lausuma шуны
♦
kroonikates mainitakse linna korduvalt хроникаясын кар йывсьыс гаралӧма унаысь;
peab mainima v tuleb mainida, et ... колӧ шуны, мый ...

meelde jätma тӧд вылӧ босьтны
♦
parool tuleb meelde jätta парольтӧ колӧ тӧд вылад босьтны

meeles pidama тӧд вылын кутны, помнитны
♦
pea meeles, et pass tuleb kaasa võtta эн вунӧд, мый паспорттӧ колӧ сьӧрсьыд босьтны;
pidage see ikkagi meeles тайӧс векжӧ кутӧй тӧд вылад

meenutama <meenuta[ma meenuta[da meenuta[b meenuta[tud 27 v>
1. endale mällu äratama, mälus esile kutsuma казьтыштны, тӧд вылӧ уськӧдны
♦
püüab aadressi meenutada кӧсйӧ казьтыштны адрессӧ
2. kellelegi meenuma panema, meelde tooma казьтыштны
♦
pean teile meenutama, et ... колӧ тіян казьтыштны, мый ...
3. sarnasuse põhjal võrreldav v kõrvutatav olema кодланькӧ / мыйланькӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ вылӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ кодь лоны
♦
poiss meenutab oma vanaisa зонка мунӧ пӧль вылас;
kasarmut meenutav sünge maja казарма кодь шуштӧм керка

mees <m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s>
1. meesterahvas мужичӧй
♦
keskealine mees шӧр арлыда мужичӧй
2. abielu- верӧс ► sama päritoluga sama päritoluga ori
♦
meil on veel kaks tütart mehele panna миян кык нылӧс на колӧ верӧс сайӧ сетны

millal <millal adv>
1. mis ajal, kunas кор
♦
millal rong saabub? кор поездыс воӧ?
2. kõrvallause alguses
♦
ta teadis, millal vait olla сійӧ тӧдіс, кор колӧ чӧв овны

muide <muide adv> muuseas колӧ шуны, кстати
♦
muide, ma ei tööta enam seal колӧ шуны, ме сэн ог нин уджав

muuseas <+s'eas adv> muide да, колӧ шуны
♦
muuseas, täna on pühapäev да, талун вӧскресенньӧ

muutmine <m'uutmine m'uutmise m'uutmis[t m'uutmis[se, m'uutmis[te m'uutmis/i & m'uutmise[id 12 & 10? s> вежӧм
♦
seadus vajab muutmist оланпассӧ колӧ вежны

märkima <m'ärki[ma m'ärki[da märgi[b märgi[tud 28 v>
1. tähistamiseks märki tegema v panema пасйыны
♦
sünniaega pole siin märgitud чужан кадсӧ татчӧ абу пасйӧма
2. nentima, mainima пасйыны
♦
peab märkima, et ... колӧ пасйыны, мый ...